JKhagi Tallinna Linna vastu kahju 31 800 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja JK(isikukood xxx, elukoht xxx) kostja Tallinn Linn xxx, esindaja Kelli Ristal
Kohtustungi toimumise aeg
06.05.2008
Kohtuistungil osalesid
hageja kostja esindaja
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata JK hagi Tallinna Linna vastu kahju 31 800 krooni nõudes.
2.Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta JK kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud
Tallinna Linnakohtu 16.12.2004 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/28-3002/04 on kostjalt välja mõistetud õigusvastaselt tekitatud kahju 14 955 krooni (tl 20-21). Kahju tekkis SKK kolmandal
2-05-24150 korrusel asuva akna lahtipaiskumise tagajärjel purunenud aknaklaasi kildude kukkumisel hageja autole. Hageja nõue ja põhjendused
2.Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud tulu 100 krooni päevas 318 kalendripäeva eest üldsummas 31 800 krooni ja palub jätta kohtukulud kostja kanda. Hageja tugineb VÕS §-dele 128 lg 4 ja 132 lg 4.
3.Hageja selgitab, et kostja süülise käitumise tõttu tekkis tal olukord, kus hageja ei saanud sõidukit Xxx reg nr xxx kasutada oma kutsetegevuses 318 kalendripäeva jooksul s.o 30.12.2003 kuni 11.11.2004. Hageja osutab taksoteenust. Hageja sai remonditud sõiduki kätte 11.11.2004 (tl 9). Hageja arvestab, et sõiduki kasutamise korral oleks ta teeninud vähemalt 100 krooni igas kalendripäevas tulu. Hageja enne kohtusse pöördumist on pöördunud nõudega kostja poole, kes on keeldunud kahju hüvitamisest (tl 7).
4.Tulenevalt kostja vastuväidetest hageja selgitab 16.05.2006 kirjas kohtule, et ta on alates 22.03.1999.a registreeritud maksumaksjate ja maksu kinnipidajate registris (tl 27). 12.05.1999 sõlmis hageja OÜ-ga PTkoostöölepingu, mis kehtis 5 aastat kuni hageja äriregistrisse kandmiseni (tl 29-30). Tegevuse algust kinnitab ka OÜ PTsularahaarve-saateleht nr 915 taksomeetri paigaldusest (tl 28). Hageja tegevusalaks alates 19.04.2002 on taksoteenuse osutaja. Hageja taotles 1999. a märtsis taksojuhi tegutsemisloa ja taksoloa väljastamist (tl 47). 2001. aasta märtsis oli hageja OÜ PT taksojuhtide nimekirjas (tl 48). Hageja esitas 22.11.2007 2003. ja 2004.aasta residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu väljavõtted (tl 54, 55).
5.15.09.2006 vastuses hageja selgitab, et 27.12.2003 sõlmis ta sõiduki rendilepingu FIE-ga VK T R , kuna 29.12.2003 sõiduki vigastused ei võimaldanud lepingut täita, siis tuli leping peatada (tl 39,40).
6.Hagejal puudusid rahalised vahendid sõiduki remontimiseks. Hageja tegevus ei ole olnud eesmärgiga tekitada kostjale täiendavaid rahalisi väljaminekuid, sest ajal mil hageja ei saanud sõidukit kasutada kutsetegevuses, ei rentinud hageja teist samaväärset sõidukit taksoteenuse osutamiseks jmt.
7.Hageja selgitab, et 100 krooni päeva kohta põhineb hageja elustandardi langusest põhjustatud stressist tingitud moraalsest kahjust aga ka hageja poolt soetatud sõiduki Xxx reg nr xxx amortisatsiooni ning hageja poolt ettevõtlusse investeeritud vahendite sihipärasest mittekasutamisest tekkinud kahjude hüvitamisest.
Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda.
9.Kostja leiab, et hagi on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et ta on füüsilisest isikust ettevõtja ning omab õigust osutada taksoteenust enne 30.12.2003 ning perioodil, mille eest ta hüvitist küsib. Ühistranspordiseaduse
2-05-24150 (ÜTS) § 31 lg 3 sätestab, et taksoveoluba tõendab vedaja õigust korraldada taksovedu. Hageja ei ole esitanud ühistranspordiseaduses ettenähtud dokumente st. taksoveoluba ja sõidukikaarti, mis on kohustuslikud dokumendid sõidukiga tasulist sõitjatevedu teenuse osutajale. ÜTS § 33 lg 1 keelab sõitjate veo tegevusloata ja sõidukikaardita. Hageja on end esmakordselt registreerinud füüsilisest isikust ettevõtjaks 10.02.2005. Kostja tegi järelpärimise Pärnu Linnavalitsusele, kelle vastuse kohaselt ajavahemikus 30.12.2003 kuni 11.11.2004 hagejal kehtivat taksoveoluba ega sõidukaarti ei olnud (tl 34, 35). Seega puudus hagejal õigus korraldada taksovedu, mistõttu ei saanud tal tekkida kahju oma kutsetegevuses. Hageja esitatud tõendid ei puuduta vaidlusalust perioodi. Hageja esitatud 2003. ja 2004.aasta residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu väljavõtted ja QBE Kindlustuse Eesti AS poolt väljastatud kindlustuspoliisil nr XXX puuduvad märked, et sõidukit Xxx reg nr xxx on hageja kasutanud kutsetegevuses ja osutatud taksovedusid (tl 54-56). Kindlustus on tehtud sõiduautole, mitte taksole.
10.Tallinna Linnakohtu otsuses tsiviilasjas nr 2/28-3002/04 ei nähtu, et hageja oleks sõidukit kasutanud kutsetegevuseks. Tsiviilasjas on politseile tehtud hageja poja avaldus, milles väidab IK, et sõidukit Xxx reg nr xxxk uulub hagejale, kuid sõidukit kasutab IK (tl 18-19).
11.Kostja leiab, et kahju ei kuulu hüvitamisele VÕS § 127 lg 2 kohaselt. Otsuses märgitud lepinguvälise vastutuse aluseks oli VÕS § 1059, mis sätestab, et ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Eeltoodu vastutus ei eelda süüd.
12.Kostja leiab, et hageja sõiduauto remont 318 päeva jooksul on ebamõistlikult pikk aeg. Hageja ei ole tõendanud, et tema sõiduk viibis kogu nimetatud perioodi vältel remondis.
13.Kahju suurus ei ole millegagi põhjendatud. Tõendamata, et saamata jäänud tulu on 100 krooni päevas.
Kohtuotsuse põhjendused
14.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, kostja ja ta esindaja ja tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
15.Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
16.VÕS § 128 lg 4 sätestab, et saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Seega kahjustatud isik peab tõendama asjaolusid, millest nähtub tulu saamise tõenäosus ja kahju tekitaja peab nõude ümberlükkamiseks näitama, et teatud põhjustel poleks seda tõenäolist tulu siiski saadud. Tuginedes seaduse sätte mõttele peab hageja tõendama, et millest nähtub tulu saamise tõenäosus ja kostja peab ümber lükkama, et tulu ei saadud teatud põhjustel.
2-05-24150
17.Poolte vahel on vaidlus kas hageja oli kahju juhtumi ajal ja koheselt pärast seda taksoteenuse osutaja, seega kas hageja osutas taksoteenust 2003.aasta detsembris ja kas ta oleks saanud osutada taksoteenust ka 2004 aastal.
18.Tulenevalt ÜTS § 31 lg-st 3 on taksoveo teostamise õigus üksnes vedajal, kellele on väljastatud taksoveoluba. Selle loa alusel väljastatakse vedajale sõidukikaart, mis tõendab vedaja õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit tegevusloaga lubatud sõitjateveol (ÜTS § 31 lg 4). ÜTS § 31 lg 4 selgitab, mis on sõidukikaart - see on tegevusloa alusel vedajale väljastatav dokument, mis tõendab vedaja õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit nimetatud tegevusloaga lubatud sõitjateveol. Sõidukikaart antakse riigisiseseks või rahvusvaheliseks sõitjateveoks. Rahvusvaheline sõidukikaart annab ka riigisisese sõitjateveo õiguse. Eeltoodust tulenevalt võib taksovedu teostada üksnes sellise sõidukiga, mille suhtes on taksoveoloa alusel väljastatud kehtiv sõidukikaart. Selline sõiduk on ühistranspordiseaduse mõttes takso ja sellise sõidukiga sõitjate vedu teostav füüsiline isik taksojuht. ÜTS § 33 sätestab tegevusloa, sõidukikaardi ja liiniveo korraldamise õigust tõendava dokumendi kohustuslikkuse. Lõike 1 kohaselt on tasu eest korraldatav sõitjatevedu tegevusloa ja sõidukikaardita keelatud. ÜTS § 34 lg 3 kohaselt annab taksoveoloa ja selle alusel sõidukikaardi vedajale tema registreerimiskoha järgne valla- või linnavalitsus. Seega hagejale peab väljastama taksoveoloa ja selle alusel sõidukikaardi Pärnu Linnavalitsus. Pärnu Linnavalitsuse 22.06.2006 nr 10-3/4040-1 vastuses kostja järelpärimisele ilmneb, et ajavahemikus 30.12.2003 kuni 11.11.2004 hagejal kehtivat taksoveoluba ega sõidukaarti ei olnud (tl 34, 35). Seega puudus hagejal õigus korraldada taksovedu, mistõttu ei saanud tal tekkida kahju oma kutsetegevuses.
19.Hageja esitatud 11.05.1999 koostööleping on sõlmitud määramata ajaks (tl.30). Koostööleping ei vabasta hagejat taksoveo teenuse osutamisel ÜTS ettenähtud dokumentide omamise kohustusest. Hageja ei ole kohtule esitanud ÜTS ettenähtud dokumente st. taksoveoluba ja sõidukikaarti, mis on kohustuslikud dokumendid sõidukiga tasulist sõitjatevedu teenuse osutajale. ÜTS § 33 lg 1 keelab sõitjate veo tegevusloata ja sõidukikaardita. Kuna hagejal puuduvad eelmärgitud dokumendid, siis hagejal puudus ka õigus osutada tasulist sõitjateveo teenust.
20.Hageja esitatud tõend rendilepingu (tl 39,40) sõlmimise osas on vastuoluline teiste kohtule esitatud tõenditega. Hageja sõlmis rendilepingu vaidlusaluse auto rendile andmiseks 27.12.2003, samas on hageja andnud vaidlusaluse sõiduki kasutamiseks oma pojale, kes on ise märkinud politseile kirjutatud avalduses (tl 18,19), et ta on sõiduki kasutajaks. Kohus on seda meelt, et ühte ja sama autot ei ole võimalik samaaegselt anda rendile kolmandale isikule, anda kasutada oma pojale ja kasutada ise taksoveo teenuse osutamisel. Kohus leiab, et hageja ei andnud 27.12.2003 Xxxreg nr xxxrendile nagu hageja on esmakordselt väitnud 15.09.2006 vastuses kostja 28.06.2006 esitatud seisukohale (tl 38). Kohus asub seisukohale, et hagejale kuuluvat sõidukit kasutas tema poeg. Samas soovib kohus tähelepanu juhtida asjaolule, et toimikus lk 3840 hageja esitatud vastusel ja 2 tõendil hageja allkirjade visuaalsel võrdlemisel on ilmsed tunnused, et allkirjad on kirjutatud sama kirjutusvahendiga. Märgatav on ka allkirjades liikumiste sarnasus, mis seab kahtluse alla allkirjade kirjutamise ajalise vahe ligi kolm aastat.
21.Hageja esitatud 2003. ja 2004.aasta residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu väljavõtted ja QBE Kindlustuse Eesti AS poolt väljastatud kindlustuspoliisil nr XXX puuduvad
2-05-24150 märked, et sõidukit Xxxreg nr xxxon hageja kasutanud kutsetegevuses ja osutatud taksovedusid (tl 54-56). Kindlustus on tehtud sõiduautole, mitte taksole.
22.Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Hagejal puudus õiguslik alus detsembris 2003 – november 2004 kutsetegevuses osutada tasulist sõitjateveo teenust.
23.Kuna hagi jääb eeltoodud motiivil rahuldamata, siis puudub vajadus analüüsida kas 100 krooni päevas 318 päeva eest on põhjendatud või mitte.
Menetluskulud
24.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna hagi ei kuulu rahuldamisele, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.