Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja xxx kanda. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata

jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjon summas 250 (kakssada viiskümmend) krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 3100057358. Tagaseljaotsus loetakse kostjale kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

MENETLUSE KÄIK

18.09.2006.a saabus Harju Maakohtusse mittetulundusühing xxx hagi xxx vastu 5506,80 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus 11.01.1997.a Tallinnas Kihnu tn 6 juures liiklusõnnetus, milles sai kannatada Jevgeni Mitjakov’ile kuuluv sõiduauto Ford Orion riikliku registreerimismärgiga 304 SAH. Tallinna Liikluspolitsei protokolli nr LL 021349 kohaselt põhjustas liiklusõnnetuse oma süülise käitumisega sõiduauto Ford Taunus riikliku registreerimismärgiga 294 AFE, juht kostja, kes oli liiklusõnnetuse toimumise ajal alkoholijoobes. Kannatanule tekitatud liikluskahju hinnati 3792,20 krooni. ASA Kindlustuse AS hüvitas Jevgeni Mitjakov’ile tekitatud kahju ning esitas 17.04.1997.a kostjale regressnõude nr A0 1-7 0203. Regressnõude kohaselt kohustus kostja hiljemalt 10 tööpäeva, s.o 14 kalendripäeva jooksul, mis saabus hiljemalt 01.05.1997.a, tasuma kindlustusandjale kannatanule liikluskahju hüvitamisest ning juhtumi käsitlemisel tehtud kulutused kokku summas 4361 krooni (võlgnevuse põhiosa). Kostja juhitud sõiduk oli kindlustatud ASA Kindlustuse AS-is. Seoses ASA Kindlustuse AS-i liikluskindlustuse litsentsi tühistamisega võttis xxx garandina üle kindlustusandja liikluskindlustusportfelli koos sellest tulenevate õiguste ning kohustustega. Hageja on võlgnevuse põhiosalt arvestanud viivist määraga 3% aastas, kokku summas 1145,80 krooni. Viivise arvestus on järgnev: ajavahemikul 02.05.1997.a kuni 12.09.2006.a on kostja viivitanud 3370 päeva, s.o viivis summas 1145,80 krooni (0,008% x 4361 krooni = 0,34 krooni/päevas; 0,34 krooni/päevas x 3370 päeva = 1145,80 krooni). Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kätte avalikult vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 317. Avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldati 15.04.2008.a väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetlusdokumendid tuleb lugeda kostjale kättetoimetatuks 15.05.2008.a. Kostja kohustus kohtule vastama 20 päeva jooksul alates menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemisest. Kostjat teavitati TsMS §-st 407 tulenevatest võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

2-06-25299 TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et kõnesolevas vaidluses tuleb kohaldada kindlustusjuhtumi (liikluskahju) toimumise ajal, s.o 11.01.1997.a kehtinud liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) sätteid. Vastavalt LKindlS § 27 lg-le 1 hüvitatakse liikluskahju Vabariigi Valitsuse poolt määratud ulatuses ja korras isikule (kannatanule), kellel ei teki tsiviilvastutust seoses sama liikluskahju tekitamisega, kui kahju on talle tekitatud sõidukiga, mille suhtes vastavalt nimetatud seadusele tuleb sõlmida liikluskindlustusleping. LKindlS § 5 lg 1 kohaselt on sõiduki suhtes liikluskindlustuslepingu sõlmimise kohustus sõiduki omanikul. Liikluskahju tekitamise eest vastutavale sõidukijuhile tema poolt endale tekitatud liikluskahju tuginedes LKindlS § 27 lg 3 p-le 1 ei hüvitata. Kostja vastutab kahju tekkimise eest kogu ulatuses. Tulenevalt LKindlS § 27 lg-st 5 hüvitab liikluskahju kahju tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandja. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt hüvitab kindlaks tegemata sõidukiga või kindlustamisele kuuluva kindlustamata sõidukiga tekitatud liikluskahju xxx. LKindlS § 38 lg 1 kohaselt sama seaduse §-s 2 sätestatud kindlustamata sõidukiga tekitatud liikluskahju hüvitamist on xxx õigus nõuda liikluskahju põhjustanud sõiduki juhilt või selle omalikult regressi korras välja liikluskahju hüvitamise ja juhtumi käsitlemisel tehtud kulutused. LKindlS § 38 lg 2 sätestab, et kindlustusandjal ja xxx on õigus esitada regressinõudeid ka kindlustusvõtja ning sõidukit juhtinud isiku vastu, kui: 1) liikluskahju on tekitatud kindlustatu tahte (otsene tahtlus) kohaselt; 2) sõiduki juht juhtis sõidukit, olles alkoholi- või narkootikumijoobes või muu tugevatoimelise aine mõju all, või andis sõiduki juhtimise üle alkoholi- või narkootikumijoobes või muu tugevatoimelise aine mõju all olevale isikule; 3) sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või oli andnud sõiduki juhtimise üle vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule; 4) kindlustusvõtja või sõiduki seaduslik valdaja ei täitnud liikluskindlustuse teostamise juhendit või kindlustuslepingu tingimusi või ei olnud tasunud ettenähtud korras kindlustusmakseid; 5) isik lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte; 6) sõiduki omanik või seaduslik valdaja ei esitanud liiklusõnnetuses osalenud sõidukit ülevaatuseks kindlustusandjale, politseile või xxx või ei täitnud LKindlS § 28 nõudeid. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a, kohaldatakse enne VÕSRS jõustumist kehtinud seadust, s.o tsiviilkoodeksit (TsK). Vastavalt TsK § 231 lg-le 1on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Antud juhul teistsugust protsendimäära ei ole kindlaks määratud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jätab kohus menetluskulud viimatinimetatud sätte alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud

esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.