Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kostja üüris 16.12.2006.a hagejalt auto tähtajaga kuni 10.01.2007. Kuna hageja esindaja sõitis Eestist ära kuni 20.01.2007, sõlmisid pooled lisakokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt kostja kohustus 10.01.2007 panema auto autoparklasse Xxx, Tallinn. Kostja pani auto parklasse ainult 18.01.2007 koos lõhutud vasaku esitule ja lõhutud pamperiga. Vastavalt kalkulatsioonile on auto taastamisetööde maksumus on 7 ́123.- krooni. Kostja autot ei remontinud ja kohustust ei täitnud, hageja remontis auto ära oma jõududega. Hagejal ei ole alust pöörduda kindlustusandja poole. Lepingu p 3.2 järgi üürniku omavastutus on 6000 krooni iga kindlustusjuhtumi kohta. Kostja vastuväited Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Hagihind on määratud põhinõude suurusega, seega on tegemist lihtmenetluses lahendatava asjaga. Kohus teatas hagi läbivaatamisest lihtmenetluses ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja täiendavaid dokumente ei esitanud ning enda ärakuulamist ei soovinud. Kostjale on hagi läbivaatamisest lihtmenetluses teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 15.04.2008.a ja 17.04.2008.a. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Kohus, tutvunud esile toodud asjaoludega ja uurinud esitatud tõendeid, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 16.12.2006.a sõiduki üürilepinguga on tõendatud, et IKüüris registreerimisnumbriga xxx alates 16.12.2006.a kuni 10.01.2007.a.

hagejalt

sõiduki

Xxx

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja viis hageja auto Tallinnas Xxx parklasse 18.01.2007.a ning autol oli purunenud vasak esituli ja pamper. 25.01.2007.a OÜ A kalkulatsiooniga on tõendatud, et sõiduki Xx x registreerimisnumbriga xxx remondimaksumus oli 7 ́123.- krooni. VÕS § 76 lg 1, 2 ja 3 sätestavad kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele, kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest , võttes arvesse tavasid ja praktikat ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tulenev kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud kui rikkumine on vabandatav. VÕS § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub ja § 101 lg 1 p 3, 6 järgi võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud

lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 132 lg 3 kohaselt on asja kahjustamise korral kahju ulatus määratud asja parandamise mõistlike kuludega. VÕS § 271 kohaselt kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnik) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma selle eest tasu (üüri). VÕS § 335 kohaselt kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamisega viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Poolte vahel 16.12.2006.a sõlmitud lepingu punkti 1.2. kohaselt on kostja kohustatud sõiduki eest tasuma üüri vastavalt hinnakirjale. 10.01.2007.a kuni 18.01.2007.a on hageja arvestanud kostjale üüri 8 päeva eest 1 ́600.- krooni (8x200.-=1 ́600.-). Kostja ei ole vastuväiteid sellele esitanud, mistõttu on üüriarvestus, suurus ja võlgnetav periood ja kostja poolt üüri tasumata jätmine tõendatud. Arvestades eeltoodut ei ole kostja VÕS § 76 lõikest 3 ja VÕS § 271 tulenevat kohustust 10.01.2007.a kuni 18.01.2007.a üüri tasumise osas hageja ees täitnud, mistõttu on hagejal õigus kostjalt seda nõuda. Hageja nõue IKlt kaheksa päeva üürivõla summas 1 ́600.- krooni väljamõistmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kooskõlas VÕS §-ga 335 on kostjalt põhjendatud ka alates 20.01.2007.a kuni 27.01.2007.a auto seisakust tingitud üüri 1 ́400.- krooni (7x200.-=1 ́400.-) väljamõistmine, kuna kostja ei ole ka märgitud asjaoludele vastuväitunud ja seega on hageja nõue tõendatud. VÕS § 276 lõike 2 alusel peab üürnik asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Vastavalt VÕS § 334 lõikele 2 vastutab üürnik üüritud asja kahjustamise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Auto esitule ja pamperi lõhkumine toimus ajal mil kostja kasutas autot ja kuna kostja ei ole vastuväiteid esitanud ka kahju suurusele, ulatusele ega sellele, et auto kahjustamine leidis aset kostjast sõltumatutel põhjustel, on märgitud kahjunõue kostja vastu tõendatud, põhjendatud ja seega tuleb VÕS § 127 lg 1, 3 ja VÕS § 334 lg alusel üüritud asja kahjustamise eest VÕS § 132 lg 3 alusel 7 ́123.- krooni väljamõistmine VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS-i §-s 94 (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga 1.jaanuar ja 1.juulit) sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga ei ole ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja ja kostja on 16.12.2007.a lepingu punktis 3.9 kokku leppinud, et lepingus sätestatud tasumistähtaegadest mittekinnipidamisel tasub üürnik viivist 1% päevas tasumisele kuuluvast

summast. Kostja ei ole viivise suurusele ja arvestusele vastuväiteid esitanud, seega on viivisenõue tõendatud ja põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 42 ́921.- krooni. Kohtukulud Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv ja hageja õigusabikulu jätta kostja kanda.

Mai Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.