A. S.`i hagi A. M.`i vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
22. mai 2008.a
Istungil osalenud isikud
Hageja A. S. ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi I. G.; Kostja A. M. ja tema lepingulised esindajad A. V. ja vandeadvokaadi abi S. M..
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista A. M.’ilt (isikukood xxx, elukoht xxx) A. S.’i (isikukood xxx, elukoht xxx) kaskuks varaline kahju 928.70 krooni ja mittevaraline kahju 9 640, kokku 10 568 (kümme tuhat viissada kuuskümmend kaheksa) krooni 70 senti.
3.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.30. mail 2007.a esitatud hagiavalduse kohaselt 24.04.2006.a hommikul kell 8.50 sõitis hageja oma sõiduautoga OÜ MVEN autohoolduse territooriumile asukohaga xxx, sõiduauto pidurite remontimiseks. Autohoolduse väravad territooriumile sissesõiduks olid avatud, boks, kus hageja pidi kostja autot remontima, oli veel suletud. Hoiatavaid märke kurja koera olemasolu kohtu autohoolduse territooriumil ei olnud. Ei olnud ka mingit piirdeaeda koera jaoks. Hageja ei näinud koera.
2.Hageja, oodates, millal avatakse temale vajalik boks, väljus autost ning jäi ootama bokside juures. Hääletult, haukumiseta, tagant paremalt poolt ründas hagejat valvekoer, hammustas läbi parema küünarvarre. Koera rünnaku tagajärjel kukkus hageja parema käe peale, mille tulemusena läks käsi kahest kohast katki.
3.Hageja pöördus seoses toimunuga politseisse. Koera omanikuks osutus kostja, keda karistati väärteokorras.
4.Kostja koera kallaletungi tulemusena tekitati hageja tervisele kahju. Arstliku ekspertiisi otsusega nr. 315375 on hagejal tuvastatud raske puue. Hagejale tekitati varaline kahju summas 31 330 krooni, s.h jope 3 750 krooni, ravimid 746 krooni, sanatoorse ravi maksumus 1 500 krooni, posttraumaatilise rehabilitatsiooni kulud tervise taastamiseks 17 010 krooni, kõrvalise transpordi kasutamise kulud 4 075 krooni, sõiduautoga seotud kulud 649 krooni, kõrvaliste isikutele abistamise eest makstud kulud 3 550 krooni.
5.Hageja pöördus kostja poole tervisele tekitatud kahju hüvitamiseks, kuid hagejat ei rahuldanud kostja poolt pakutav summa. Hageja palus VÕS § 127, § 128, § 130, § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 1060 alusel anda hagejale menetlusabi ning vabastada teda riigilõivu tasumisest; välja mõista kostjalt varaline kahju summas 31 330 krooni; mittevaraline kahju, mille suuruse jätab ta kohtu otsustada; riigi õigusabi taotluse esitamise eest tasutud riigilõiv 200 krooni.
MENETLUSE KÄIK
6.Viru Maakohtu 26.06.2007.a kohtumäärusega keelduti hagejale menetlusabi andmisest, sest kohtu tehtud järelpäringute kohaselt omab hageja küllaldaselt vahendeid riigilõivu tasumiseks. Hagi jäeti käiguta ja anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
7.Hageja kõrvaldas puudused 02.07.2007.a. Ta märkis haginõude suuruseks 46 330 krooni, millest 31 330 krooni on varaline kahju ja 15 000 krooni mittevaraline kahju.
KOSTJA VASTUS
8.16. augustil 2007.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et hageja on 24.04.2006.a toimunud vahejuhtumit ebaõigesti kirjeldanud. Hagejaga ei olnud eelnevalt kokku lepitud selles, et hageja võiks 24.04.2006.a kell 8.50 tulla kostjale kuuluvale territooriumile. Hagejal ei olnud mingit põhjust bokside juures või territooriumil jalutamiseks. Sõiduki remonti andmiseks hageja oleks pidanud pöörduma tööde vastuvõttu, kus töökäsk vormistatakse ning sõiduk töösse võetakse, ilma, et klient mööda territooriumi jalutaks.
9.Koht, kus koer hagejat väidetavalt ründas, asub territooriumi tagumises, kõrvalises osas, sinna sattumiseks tuleb läbida terve territoorium, kindlal eesmärgil. Koer on seal alati ketis ning koera
2 (7)
2-07-20714 haarde (hammustamisulatus) jääb garaažiboksidest 20-30 meetrit kaugemale. Selleks, et koer saaks hammustada, peab isik ise koera juurde minema ja koera millegagi ärritama.
10.Hageja väide, et koera ei näinud, on naeruväärne, kuna koer on bokside juurest hästi nähtav. Hageja ei ole tõendanud, et rünnak koera poolt üldse toimus, seda enam sellisel viisil, nagu hageja seda kirjeldas. Hagiavaldusele lisatud materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks tuvastatud koera hammustamisjäljed või luumurrud. Hageja väitel oli vigastatud parem käsi, arstliku ekspertiisi otsuse kohaselt on hagejal vigastatud vasak käsi.
11.Hageja ei ole tõendanud temale koera rünnakuga varalise ja mittevaralise kahju tekitamist. Tõendamata on hageja väidetav heaolu langus 24.04.2006.a juhtumiga ning hageja kulutuste põhjuslik seos juhtunuga.
HAGI TÄPSUSTUS.
12.12. oktoobril 2007.a teatas hageja, et hagis on eksimus, tegelikult koera rünnaku tagajärjel kukkus hageja vasaku käe peale ja vasak käsi oli kahest kohast murtud.
13.Hageja märkis, et viibis kostjale kuuluval territooriumil ja tuli sinna kokkulepitud ajaks auto remontimiseks. Ka mõni päev enne juhtunut, oli tema auto seal remondis. Koera hageja ei näinud ega teadnud, et seal on koer. Mingeid keelavaid märke territooriumil ei olnud.
14.10. aprillil 2008.a hageja suurendas nõuet 7 173,90 krooni võrra. Hageja lõplikuks nõudeks kostja vastu on 53 503,90 krooni, millest 38 503,90 krooni on varaline kahju ja 15 000 krooni mittevaraline kahju.
KOSTJA TÄIENDVAD VASTUSED
15.01. novembril 2007.a esitatud vastuse kohaselt hagiavalduses väitis hageja, et käsi sai vigastada koerahammustuse ja kukkumise tagajärjel, hagis ei olnud juttugi kahekordsest luumurrust. Hageja ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et väidetava ründe tulemusena ja ajal oleks tuvastatud koera hammustamisjäljed või luumurd. Hageja vigastused on pandud kirja hageja enda ütluste järgi, seda ei saa lugeda meditsiiniliseks tõendiks. Hageja võis saada vigastused ükskõik millal ja ükskõik millistel asjaoludel ning kohas, kostjast sõltumata. Kostja jäi eelnevalt esitatud vastuse juurde ning leidis, et hagi tuleb rahuldamata jätta.
16.30. aprillil 2008.a esitas kostja jäi varem esitatud vastustes toodu juurde. Kostja esitas taotluse hageja poolt esitatud venekeelsete dokumentide tõlkimiseks eesti keelde.
KOHTUISTUNG
17.22. mai 2008 kohtuistungil hageja ja tema esindaja jäid haginõude juurde ja palusid hagi rahuldada ning mõista kostjalt välja kohtukulud. Esindaja palus pöörata tähelepanu sellele, et oli kaks pöördumist traumapunkti. Traumapunktis avastati, et hagejal on läbihammustus 1 cm. Koera ründamise fakt on tuvastatud ja hagejat vaktsineeriti marutaudi vastu. Koer rebis hageja jope katki. Koera ründe tagajärjel on hagejal tuvastatud raske puue.
18.Hageja vande all antud ütluste kohaselt enne õnnetust ta on käinud õnnetusjuhtumi toimumise kohas 3 korral. 24.04.2006.a ta ei registreerinud ennast, vaid leppis lihtsalt automehaanikuga kokku. Ootas automehaanikut umbes 7-10 minutit. Koer oli kuudis, hageja
3 (7)
2-07-20714 sellest ei teadnud, ei olnud üleval mingeid hoiatavaid märke. Märke, mis keelaksid territooriumil liikuda, ei olnud. Varem koera ei olnud. Koer hakkas haukuma, sest hageja ehmus ja hakkas karjuma, kartes, et koer hammustab kaelast. Esimesena tuli välja esimese boksi töötaja, kes tassis koera hageja juurset eemale. Koer oli ketis, kuigi kett ulatus boksideni. Kiirabi kutsuski seepärast, et koer hammustas. Alles hiljem sai teada, et on luumurrud. Katkirebitud riided viskas ära, kuna need olid määrdunud. Kui hammustust ei oleks olnud, poleks teda vaktsineeritud marutaudi vastu. Hageja palus määrata õiglane hüvitis, kuna ta on muutunud puudega inimeseks, ei saa paljusid asju ise teha.
19.Kostja seletuste kohaselt oli see tema isiklik koer. Kostjal on kaks koera, kellest üks valvab bokse. Koer on eemal, teda keegi ei näe. Bokside taga on vanad autod, jne, ning seal seisab silt „ mitte käia“. Tõenäoliselt kukkus hageja ja tekitas müra, mille peale koer välja jooksis. Hageja teatas koerahammustuses alles õhtul. Koer pole hagejat hammustanud, mitte keegi ei ole seda näinud. Kostjat laristati väärteokorras selles eest, et tara peal ei olnud vastavat silti.
20.Kostja esindajate arvamusel tuleb hagi rahuldamata jätta. Hagi on esitatud vale isiku vastu, kuna kostja läks juriidilise isiku juurde. Koera rünnak ei ole tõendatud, hageja võis ise kukkuda tähelepanematuse tõttu. Nii varaline kui mittevaraline kahju on täielikult tõendamata. Keegi ei tea, kas jope oli rikutud või mitte, ei ole tõendatud, milleks hageja ostis ravimeid, miks hageja viibis sanatooriumis. Mittevaraline kahju on tekitamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte ja nende esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.
22.Hagiavalduse kohaselt 24.04.2006.a hommikul kell 8.50 tuli hageja xxx, OÜ MVEN territooriumile sõiduauto pidurite remontimiseks. Kohus ei nõustu kostja väidega, et hageja ei ole keelegagi eelnevalt auto remontimises kokku leppinud ja tal ei olnud mingit põhjust ettevõtte bokside juures või territooriumil jalutamiseks. Pooltel ei ole vaidlust OÜ-gu MVEN poolt autoremonditeenuste osutamise üle. Ei ole vaidlust ka selle üle, et sissesõit remonditöökoja territooriumile või bokside ette oli lubatud. Seega oli hagejal õigus sõita bokside ette ka ilma eelneva kokkuleppeta. Samas see veel ei tähenda, et kuni bokside avamiseni võis hageja vabalt jalutada võõrale isikule kuuluval territooriumil. Kuna hageja väidete kohaselt pidi tema sõidukit remontima boksis, mille ees ta algul ka ootas, siis ei olnud tal õigust jalutada territooriumil ilma omaniku loata.
23.Tulenevalt TsMS §229 lg1 tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohus ei nõustu kostja esindajate taotlustega kostja suhtes algatatud väärteomenetluses saadud tõendite nende vene keeles koostamise tõttu arvestamata jätmise kohta. Kuna tõendid on koostatud väärteo menetlenud ametisiku poolt, saab kohus neid arvestada tõe tuvastamisel. Nimelt oma seletuses politseile teatas hageja, et ta jalutades astus bokside tagumisele territooriumile, kus teada koer ründas ja hammustas (t.lk. 15, 16). Ka kostja on politseile antud seletustes kinnitanud, et hageja enne tööpäeva algust laks bokside taga,
4 (7)
2-07-20714 kus teda koer hirmutas (t.lk. 12). Kostja vaidleb hagile vastu, leides, et tema koer pole hagejat hammustanud ja hageja ei ole kahju tekitamist tõendanud.
24.TsMS §230 lg1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Deliktiga või õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamisel peab hageja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga libatud tõenditega tõendama kahju tekitamise fakti ja kahjus suurust. Hageja ei esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit koera ründe ja hammustamise kohta. Ei ole hagejal ka tunnistajaid, kes seda saaks kinnitada. Nimetatud asjaolu tõendamiseks palus hageja kuulata teda vande all üle. Kuna kostja ei nõustunud hageja vande all ülekuulamisega (t.lk. 159), siis TsMS §268 tulenevalt ei ole hageja vande all antud seletustel tsiviilkohtumenetluses tõendi tähtsust.
25.Nõustuda ei saa hageja väidetega, et hammustamise fakt on tuvastatud traumapunktis ja hagejat vaktsineeriti marutaudi vastu. Antirabilise (marutaudi) ravi registreerimise kaardi kohaselt avastati hagejal pindmine haav 1 cm (t.lk 33). Arstid ei ole koera hammustust tuvastanud. Hagejat vaktsineeriti tema seletuste alusel, mis ei kinnita hammustamist. Pealegi, kui koer oleks teda hammustanud, oleks ta koheselt kiirabi kohale kutsunud. Kiirabikaardi kohaselt kutsuti kiirabi alles kl. 9.31 (t.lk. 41). Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et tõendamata on koera rünne või hammustamise fakt. Kuid see veel ei välista hagi rahuldamist.
26.Kostja seletuste kohaselt tõenäoliselt kukkus hageja, mille peale koer välja jooksis. Kostjal ei ole vaidlust kukkumise tõttu hageja tervisele kahju tekkimise üle. SA Ida-Ida Viru Keskhaigla 24.04.2006.a tõendi kohaselt avastati hagejal vasaku õlaluu murd (t.lk. 45-47). 03.01.2007.a arstiliku ekspertiisi otsusega nr 315375 määrati hagejale raske puue, mis põhjustab lisakulutusi. Arstid leidsid, et vasaku õlaliigeste kontraktuuri tõttu ei tule hageja iseseisvalt toime riietamisega (t.lk. 39). Kuigi kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud hageja elukaaslase L. L. ütluste kohaselt ka varem on hageja sattunud mootorrattaga avariisse, t.lk 167, 168), siiski tegelikult hagejale määratud raske puue põhjuseks on 24.04.2006.a toimunud õnnetuse tagajärg. Seega tekkis hagejal kahju.
27.Kahju hüvitamise õiguslikud alused on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) 7. ptk. VÕS § 127 lg1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui hagejal ei oleks võimalik territooriumil vabalt jalutades kostja koerani jõuda ja kui kostja koer ei oleks hagejat hirmutanud, siis ei oleks ka hagejale kahju tekitatud. Kostja on süüdi selles, et ta peab oma koera seal, kus igaüks võib tema ette sattuda. Kui koer valvab territooriumi, tulnuks kostjal enne territooriumi väravate avamist, kas korjata koer sealt ära või võtta tarvitusele meetmeid koera juurde pääsemise vältimiseks samuti isikute territooriumil liikumise piiramiseks. Kostja kui koera omanik ja loomapidaja peab vastavalt VÕS §1060 koera poolt tekitatud kahju eest. Kostja vabaneks vastutusest, kui ta vastavalt VÕS §139 lg3 tõendaks, et hageja hooletus (vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) või tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel) aitas kahju tekitamisele. Kuna seda tehtud ei ole, tuleb hagi rahuldada.
5 (7)
2-07-20714
28.Hageja ei tõendanud talle jope ja särgi kahjustamisega 3 800 krooni kahju tekitamist. Ta pole neid kostjale ega kohtule esitanud. Ei ole teada mis oli jope maksumus uuena, mitu aastat oli jope kantud ja kuidas rõivaste kahju välja toodi. Hageja tunnistaja J. K. ütluste kohaselt olid jopel tolmused plekid. Kas jope oli rebitud või kas jopel olid koera hammustuse jäljed, tunnistaja ei mäletanud. (t.lk. t.lk. 162). Pole hageja ka tõendanud posttraumaatilise rehabilitatsiooni kulude 17 010 krooni kandmise või nende tegemise vajadust. Need kuulud koosnevad 3 sanatooriumi tuusiku maksumusest. Kas, millal ja kus peab hageja sanatoor-rehabilitatsiooni kuuri läbima, ei ole teada. Hageja elukaaslase ütluste kohaselt hageja külastab sanatooriumi kord kahe aasta jooksul, et hoida oma tervis korras (t.lk. 167). Hagejale koostatud isiklikus rehabilitatsiooniplaanis arstid on soovitanud talle massaaži, veeprotseduurid, pikkemade vahemaade läbimise, psühholoogiline rehabiliteerimise, millede teostajajaks on perearst, raviarstid ja muud asutused (t.lk. 98-104). Hagejale teatati kohalikult omavalitsuselt abivajaja kaardi vormistamise õigusest. Kuna hagejale on määratud puudega isiku sotsiaaltoetused (t.lk. 105), siis sellega on kaetud ka osa hageja täiendavatest kuludest. Millal ja kellele hageja sanatoorse ravi vahe 1 500 krooni tasunud ei ole teada. Kulu tegemise kohta tõendit pole esitatud. Ei esitanud hageja ka tõendeid suvilasse sõitmiseks kõrvalise transpordi kasutamiseks lähtudes 70% taksoteenuse maksumusest tehtud kulude 4 075 krooni kohta.
29.Tõendamata on kõrvaliste isikutele abi eest 3 550 krooni tasumist. Tunnistajate N. K. ja I. K. ütluste kohaselt abistasid nad hagejat küll puude lõikamisel, kasvuhoone remontimisel, korstna värvimisel jne, kuid raha selle eest ei ole nad nõudnud ega hageja pole neile midagi maksnud (t.lk. 165, 166). Põhjendamatu on nõue 12.04.2006.a liikluskindlustuse lepingu alusel tasutud 249 krooni ja tehnoülevaatuse eest 10.05.2006.a tasutud 400 krooni kostjalt (t.lk. 142, 143) välja mõistmine, sest selle tasumise vajadust ei olnud tingitud kostjast.
30.Hagitäpsustuse juurde lisatud tõendi kohaselt eraldas Viru Kaevandus hagejale ravituusiku alates 25.02.2007.a Toila Sanatooriumi külastamiseks. Tuusiku maksumuseks on 5 670 krooni. Kas hageja ka selle maksumuse tasus, ei ole teada. Esialgses hagis väitis hageja, et maksab tuusiku eest vaid ametiühingu toetuse ja tuusiku faktilise vahe 1 500 krooni. Hageja ei ole eeltoodud kulu kandmist tõendanud, mistõttu selles osas kostjalt kahju väljamõistmine ei ole võimalik.
31.VÕS § 130 lg1 alusel isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS §127 lg6 kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Hagi ja hagitäienduse kohaselt kandis hageja ravikulud 1 079.90 krooni (746 + 333.90). Hageja tõendite alusel tegi ta kulutusi ravimise ostuks kokku 928.70 krooni (t.lk. 49, 50, 141). Mõnede tšekkide alusel ei ole võimalik tuvastada, mis ravimid need olid. Menetluse käigus on tuvastatud, et hagejal olid terviseprobleemid ka enne õnnetusjuhtumit esinenud haiguse tõttu (t.lk. 125, 168). Kuigi ei ole välistatud, et osa ravimeid kasutas hageja ka enda vanuse ja tal esinenud haiguste tõttu, arvestades, et hageja kulud ravimitele ei ole ülimäära kõrged, kohus rahuldab hagi varalise kahju hüvitamise nõudes kokku 928.70 krooni ulatuses.
6 (7)
2-07-20714
32.Hageja nõudeks on ka VÕS §130 lg2 toodud kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmine. Kohus nõustub hageja põhjendustega, et ta kannatas valu, ta ei saa magada vasakul küljel, ei saa teha palju asju ja ta on muutunud puudega inimeseks. Eesti Vabariigi Põhiseaduse §25 järgi igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Vastavalt VÕS § 128 lg1 hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi 5 lõike alusel mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
33.VÕS §136 lg1 järgi kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Hageja soovib saada ühekordse mittevaralise kahjuna 15 000 krooni, kuid ei põhjendanud, miks peab kohus selles ulatuses kahjuhüvitise välja mõistma. Hageja ei saanud seletada milliste arvestuste järgi kahjuhüvitis arvestati, ta on jätnud mittevaralise kahju hüvitise suuruse kohtu otsustada. Kohus peab vajalikuks hagi rahuldada mittevaralise kahju nõudes hageja kahe kuu sissetuleku 9 640 krooni ulatuses ( 4 400 + 420) x 2 vt. t. lk. 125). Selles ulatuses hüvitise väljamõistmine on mõistlik, mis ei kahjusta ebamõislikult kostjat ja peaks rahuldama hageja vajadusi.
34.VÕS §137 lg1 alusel kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kohus peab vajalikuks märkida, et hagejale tekitatud kahju eest peab solidaarselt vastutama ka OÜ MVEN, kelle tegevusetuse tõttu sai hageja tema territooriumil vabalt liikuda ja lõpuks ka kahju. VÕS §66 lg1 tulenevalt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuna OÜ MVEN vastu pole hagi esitatud, tuleb hagi rahuldada vaid kostja arvel.
Kohtukulud 35.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hagi rahuldatakse summas 10 568.70 krooni (928.70+ 9 640), mis on 19.75% hagist (53 503.90 krooni). Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
36.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.