Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. juuni 2008.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-7315
Tsiviilasi
AS-i SL(endise nimega AS-i SÜ) hagi JK’i vastu põhinõudes 45 676.40 krooni ja viivistes 45 675.40 krooni nõudes Hageja: AS SL(registrikood XXX, asukoht XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja esindaja: Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS, XXX) Kostja: JK (isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358.
Menetluse käik 27.02.2008.a. esitas AS SL(endise nimega AS SÜ) kohtule hagi JK’i vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 19.12.2002.a. Rendilepingu nr 200201839, mille kohaselt kohustus kostja tasuma rendiobjekti eest rendimakseid vastavalt lepingus kokkulepitule ning maksegraafikule. Kostja ei tasunud igakuiseid maksegraafikujärgseid makseid nõuetekohaselt perioodil august-oktoober 2005.a. ning seetõttu lõpetas hageja kostjaga sõlmitud lepingu ühepoolselt (Üldtingimuste p. 10.1.1.). Lepingu lõpetamisest teavitati kostjat kirjaliku teatisega. Seisuga 27.02.2008.a. on kostja võlgnevuse põhiosa kohustuste täitmata jätmisest 45 676.40 krooni. Lepingust lähtuvalt leppisid pooled kokku viivises määraga 0,3% päevas, so 108% aastas tähtaegselt tasumata summalt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta (Üldtingimuste p. 6.7.). Seisuga 27.02.2008.a. on kostja viivisevõlgnevus hageja ees 106 450.30 krooni. Lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest nõuab hageja kostjalt viivitusintressi põhiosast väiksemas ulatuses, so summas 45 675.40 krooni Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude summas 45 676.40 krooni ja viivitusintressi summas 45 675.40 krooni. Samuti palub hageja jätta kostja kanda kõik hageja poolt kantud menetluskulud, sh riigilõivu summas 750.00 krooni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 alusel 06.05.2008.a., mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. Hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse(VÕS) §-ga 5, § 8 lg-ga 2, § 76 lg-ga 1, § 101 lg 1 p-dega 1, 3 ja 6, § 108 lg-ga 1, §-ga 113, §-ga 145 ning §-ga 146. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 45 676.40 krooni ja viivitusintress 45 675.40 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. 2(3)
TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud (sh riigilõiv, hageja esindaja kulud) tuleb täies ulatuses välja mõista kostjatelt. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Karin Sonntak Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.