2-07-20246
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-07-20246
Tsiviilasi
BAS-i hagi TF ja ZL vastu võlgnevuse 29 ́840,48 krooni, intressi 3 ́311,54 krooni, viivise 4 ́018,88 krooni, leppetrahvi 5 ́968,10 krooni, kahjuhüvitise 15 ́000.- krooni ning võla sissenõudmisega seotud kulude 250.- krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja – BAS (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja esindaja – Maarja Tammisto (BAS-i jurist, xxx ) Kostja – TF(isikukood xxx, viimane teadaolev elukoht: xxx; tegelik elukoht teadmata) Kostja – ZL(isikukood xxx, elukoht xxx)
Edasikaebamise kord Kostjad võivad esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui nende tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358. Asjaolud Hageja nõue tuleneb 05.07.2006.a hageja ja kostja TF vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0602049/25kt. Lepingu kohaselt andis hageja TF 30 ́000.- krooni krediiti ning kostja pidi hagejale maksma intressi 27,06% krediidisummast ühe aasta kohta. Hageja ja kostja ZL sõlmisid 05.07.2006.a käenduslepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr 0602049/25kt ja selle võimalikest lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 100 ́834.- krooni ning käenduse tähtajaks 01.08.2013.a. Kostjad ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevad hagejale 58 ́389.- krooni, millest 29 ́840,48 krooni on tagastamata krediidisumma, 3 ́311,54 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 4 ́018,88 krooni viivis, 5 ́968,10. krooni leppetrahv, 250.- krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 15 ́000.- krooni kahjuhüvitis. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostjad vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 17.04.2008.a kohtumäärusega määras kohus kostjale TF menetlusdokumentide kättetoimetamise viisiks avaliku kättetoimetamise. Teade kostjale TF menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise kohta on väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud 02.05.2008.a. Kostja ZL sai hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude määruse isiklikult allkirja vastu kätte 14.06.2007.a. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 402, mille alusel tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab
võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 115 lg 1, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 158 lg 1 sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit), millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 145 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv ja hageja õigusabikulu jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS 165 lõikest 1 tulenevalt kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.