Muud › Muud hagiasjad

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev

11.06.2008, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei

Tsiviilasja number

2-07-59670 AR hagi JJ vastu õigussuhte tuvastamiseks

Tsiviilasi

Menetlusosalised, andmed

Menetluse liik

Hageja AR(XXX, XXX), esindaja Marko Jaani Kostja JJ( XXX XXX) Kirjalik menetlus poolte nõusolekul

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. Tuvastada, et AR on õigus pärida osa EJ, kes suri XXX, varast. Jätta JJmenetluskulud AR kanda. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 5 (viie) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Nõue Hageja AR palub tuvastada, et tal on õigus pärida osa EJ (ik XXX, kes suri XXX), varast. Kostja vastuväited hagile Kostja tunnistas hagi. Kohtu põhjendused Kooskõlas TsMS § 444 lg 1 järgi on kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätnud kirjeldava osa, va hageja nõude ja kostja poolt hagi tunnistamise. Pooled palusid lühendada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega 5-le päevale.

PärS § 10 lg 1 kohaselt päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole järele jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi (PärS § 10 lg 2). PärS § 14 lg 1 järgi teise järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased. PärS § 14 lg 3 kui pärandi avanemise ajal pärandaja isa või ema ei ole elus, astuvad surnud vanema asemele tema alanejad sugulased esimese järjekorra pärijate kohta käivate sätete järgi. Kui surnud vanemal alanejaid ei ole, pärib kogu pärandi pärandaja teine vanem. Kui ka teine vanem on surnud, pärivad tema alanejad sugulased esimese järjekorra pärijate kohta käivate sätete järgi (PärS § 14 lg 4). Kohtule esitatud XXX koguduse 1906 meetrikaraamatu väljavõttega on tõendatud, et K-JJ, kes sündis XXX a. ja A-RJ, kes sündis XXX, abiellusid XXX. Nende abielust sündisid EJ (sünd XXX), IJ(sünd. XXX), mis on tõendatud hageja poolt kohtule esitatud EJ sünnitunnistusega ( XXX) ja IJsünnitunnistusega (nr XXX). Vaidlust ei ole selles, et ER on hageja ema. Kohtule esitatud Kodakondsus ja Migratsiooniameti tõendist XXX nr XXX nähtub, et ER sünnitunnistust ega selle koopiat arhiivis ei ole, seda, et tema sünnitunnistust ei ole säilinud, nähtub ka Leningradi oblasti arhiivitõendist, milles on märgitud, et arhiiv ei ole täielikult säilinud. Kohtule esitatud Eesti Vabariigi Rahvastiku Arvestuse kaardist nähtub, et ER kandis sellele kaardile oma isana K-JJ ja emana A-RJ ning tema esimesel abiellumisel on abieluakti kantud EJ isana K (abieluakt XXX) ning et need andmed on kantud sinna EJ NSVL passi alusel. Tunnistaja AJ, kes on kostja JJ ema, ütlustest nähtub, et hageja AR on ER poeg ja IJ õepoeg ja EJ õepoeg ning KJJ ning A-RJ olid AJle tema surnud abikaasa IJ vanemad, samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et AR on EJ õepoeg ning et ER oli A-RJi ja K-JJ tütar. Hinnates kogumis ülalmärgitud tunnistaja ütlusi, samuti dokumentaalseid tõendeid, mille kohaselt puuduvad andmed ER(J ) sünnitunnistuse olemasolu ja selle säilimise kohta, aga ka esitatud rahvastiku arvestuse kaardist nähtuvaid andmeid ning seda, et ERon ise märkinud enda isaks K-JJja emaks A-RJ ning et tema esimesse abieluakti on tema passi alusel kantud isana KJJ ning arvestades asjaolu, et kostja tunnistas hagi, on seega kohtu arvates tõendatud, et ER on K-JJ ja A-RJ tütar ja ühtlasi IJja EJ õde. Kohtule esitatud 14. detsembril 2006 pärimisõiguse tunnistuse kohaselt on olid XXX surnud EJi vara pärijad pärimisseaduse § 10 ja § 14 ja 16 alusel HL, IJja AR ja kellest viimase kohta on pärimisõiguse tunnistusse tehtud märkus, et AR ei ole tõendanud oma sugulust XXX surnud EJ iga ning seega ei ole võimalik EJ'i pärijana tuvastada ega pärijate pärandiosi kindlaks määrata. Kuivõrd käesolevas asjas on tõendatud, et ER on K-JJ ja A-RJi tütar ja ühtlasi IJja EJ õde, siis on tõendatud hageja kui ER poja sugulus EJga ning seega tuleb tuvastada, et temal on õigus pärida osa EJ varast. Kooskõlas TsMS § 632 lg 4 tuleb poolte kokkuleppel lühendada kaebeaega otsuse peale 5-le päevale. Kohtukulud. TsMS § 169 lg 6 järgi siis kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja võttis hagi kohe õigeks, hagi esitamine on tingitud asjaolust, et hagejal puudus võimalus dokumentaalsete tõenditega kohtuväliselt tõendada sugulussuhet pärijaga, mistõttu ei ole kohtu arvates kostja tinginud põhjust hagi esitamiseks ja seega jäävad menetluskulud hageja kanda.