2-07-35625
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Kohtuistungisekretär
Kristi Rekand
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.06.2008. a Tallinn Tartu mnt 85
Tsiviilasja number
2-07-35625
Tsiviilasi
xxx hagi xxx ja xxx vastu võla ja viivise saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) esindaja xxx (isikukood 38001300370, OÜ Majanduskaitse Büroo, asukoht Tihase 27 Tallinn 10615); Kostjad xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) ja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) esindaja xxx (xxx 44311)
Kohtuistungi toimumise aeg
Jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus Jätta xxx ja xxx poolt kantud menetluskulud xxx kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja 110 000 krooni laenulepingu võlgnevuse katteks ja 105 000 krooni viiviste ja intressi katteks. Hageja esitas ka alternatiivnõude, mille kohaselt palus ta samad summad välja mõista ainult kostja xxx.
Hagiavalduse ja lisade kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 27.05.2003.a laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjatele lühiajalise laenu summas 110 000.- krooni. xxx andis sama lepinguga nõusoleku pantida tema nimel oleva korteri xxx. Lepingu p 3.1. alusel võtsid kostjad endale kohustuse tagastada laenusumma koos intressidega hiljemalt 10.07.2003.a kandes raha hageja pangakontole. Lepinguga leppisid pooled kokku intressimääras 10% kalendrikuus. Lepingu p 3.2. kohaselt tuli tasumisega viivitamise korral tasuda intressi 0,17% päevas. Lepinguliste kohustuste täitmiseks tasus kostja xxx hagejale ajavahemikul 07.05.2004.a-08.06.2005.a kokku 28 000 krooni. Hageja leidis, et sellega on kostjad hageja nõuet tunnistanud TsÜS § 158 mõttes, sest on perioodil 07.05.2004.a kuni 08.06.2005.a tasunud lepingujärgseid summasid. Muid võlasuhteid hagejal kostjatega ei ole ning tasumised saavad olla vaid laenulepingu alusel. Kostjate võlgnevus on järgmine: lepingujärgne põhivõlg 110 00 krooni, tasumata intress 16 500 krooni (1,5 kuu eest), viivis 273 020 krooni perioodi eest 10.07.2003-10.07.2007.a. Kostja poolt tasutud summa on hageja arvestanud intresside ja viiviste katteks. Kuna kõrvalnõuete summa ületab põhivõla, vähendas hageja kõrvalnõuete osas oma nõuet ja palus välja mõista 105 000 krooni. Menetluse kestel hageja täpsustas, et raha anti kostja xxx üle sularahas, kuid kostja ettepanekul akti ei koostatud. Laenu saamist on kostja kinnitanud hageja tuttavale xxx telefonivestluses. Kostja vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud ja leidsid, et see on aegunud. Vastavalt TsÜS § 147 aegus hageja nõue 3 aastat pärast sissenõutavaks muutumist s.o pärast 10.07.2006.a. Kostja Harri Riivitsa poolt hagejale tehtud ülekanded ei olnud laenulepingu tagasimaksed- tegemist oli ülekannetega, mida kostja tegi seoses väljapressimisega. 2004.a kevadel tulid kostja juurde isikud, kellel oli laenuleping ja kes kasutades ähvardusi ja psüühilist vägivalda pressisid kostjalt raha välja. Tulenevalt ähvardustest ja reaalset hädaohus perekonnale ja kostja isikule, oli xxx sunnitud ülekanded tegema. Väljapressimine lõppes, kui kostja pöördus asjaomaste isikute poole. Kostjad vaidlesid hagile vastu ka seetõttu, et ei ole laenulepingu alusel raha saanud- lepingu p
Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja ei saa oma nõuet esitada kostja xxx vastu, sest xxx ei ole laenulepingu pooleks. Hageja on nõude esitanud puhtalt laenulepingu pinnalt ja selle lepingu poolteks on xxx ja xxx. Seega ei saa xxx vastu laenulepingust tulenevaid nõudeid esitada. Pooled vaidlevad kahe asjaolu üle:
täitnud. Kostja kinnitusest ei selgu, millise kohustuse osas ta oma võlga tunnistas. Samas ei saa sellist kostja suusõnalist kinnitust tunnistajale käsitleda ka kui võlatunnistust, sest see ei vasta seaduses sätestatud võlatunnistusele esitatud nõuetele- VÕS § 30 lg 2 kohaselt peab võlatunnistus olema kirjalik. Kohus leiab kõiki eelnimetatud tõendeid kogumis hinnates, et ei ole tõendatud, et hageja oleks täitnud oma kohustuse anda kostjale üle laenusumma. Kuna lepingus oli laenusumma üleandmine täpselt kokku lepitud ja ei ole esitatud tõendeid, et laenusumma oleks üle antud (s.h seda lepingukohaselt vormistanud) kas lepingus fikseeritud viisil või siis ka reaalselt, tuleb asuda seisukohale, et hageja ei ole nimetatud kohustust täitnud. Kohus leiab, et ainuüksi sularaha väljavõtmine samal perioodil oma arvelt ning kostja kinnitus kolmandale isikule võlgnevuse kohta kogumis ei tõenda vaidlusalust asjaolu. Kohus asub seisukohale, et ka kostja poolt hagejale perioodil 07.05.2004.a-08.06.2005.a 28 000 krooni tasumine (t lk 7-15) ei tõenda hageja kohustuse täitmist. Kohtus esitatud tõendite kohaselt oli kostja poolt tasumise ajendiks temale ja tema perekonnale avaldatud surve ja hirm. Seda kinnitas tunnistaja xxx, kes suhtles kostjaga ja kellega kostja tekkinud probleemi arutas. Kohus leiab, et nimetatud makseid ei seo laenulepinguga miski- tasumised on peaaegu aasta pärast lepingu tähtaja saabumist, tasumise selgitustest ei nähtu, et see oleks laenulepingu täitmiseks, pooltel puuduvad kirjalikud või muud tõendid, mis viitaksid sellele, et tasumine oleks toimunud mingi konkreetse kohustuse (nt laenulepingu) katteks. Seega ei saa tasumist käsitleda kohustuse omaksvõtuna. VÕS § 111 lg 1 kohaselt juhul, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna hageja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud, on kostjal õigus keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue muutnud sissenõutavaks ja kohus ei saa hagi rahuldada. Tulenevalt asjaolust, et hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, puudub vajadus hinnata nõude aegumise küsimust- vastavalt TsÜS § 147 lg 1 algab nõude aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutmisega. Kohus jätab poolte esitatud väited aegumise osas analüüsimata. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.