AS Kohtla-Järve Soojus hagi H.-I. J. vastu 2 863,60 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
22. mai 2008. a
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK xxx, Ritsika 1, 31027 Kohtla-Järve)
Hageja esindaja:
P.P. (volikirja alusel)
Kostja:
H.-I.J. (IK ...; elukoht: ...)
Kostja esindaja:
R. G. (volikirja alusel)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista H.-I. J. AS Kohtla-Järve Soojus kasuks 2 863 (kaks tuhat kaheksasada kuuskümmend kolm) krooni 60 senti.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Hageja menetluskulud peab kandma kostja.
EDASIKAEBE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
1.AS Kohtla-Järve Soojus esitas 21.07.2006. a kohtule hagi H.-I. J. vastu tasumata teenustasude 2 863,60 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on jätnud kostja õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris asukohaga xxx. Igakuiselt on hageja kostjale saatnud arved, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Seisuga 01.04.2006. a on kostja hageja arvelt alusetult säästnud 2 863,60 krooni. Hageja tugineb asjaõigusseaduse (AÕS) § 26, korteriomandiseaduse (KOS) § 13, tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027.
II Kostja vastus
2.Kirjalikus vastuses hagile (tl 17-19) kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et hagi on põhjendamatu ning tuleks jätta rahuldamata. Kostja märkis, et ta maksis pidevalt ja korralikult hageja arveid osutatud teenuste eest, sh kuuma vee eest. Arve nr xxx oli esitatud 29.01.2004. a, kuid 14.10.2003. a sõlmis kostja E. K. korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille järgi müüs korteriomandi xxx. Lepingu sõlmimise ajast kostja korteris ei ela. Enne lepingu sõlmimist pöördus kostja AS Kohtla-Järve Soojus poole, kust sai vastuse, et tal puuduvad võlgnevused hageja ees. Arve nr xxx oli esitatud 100 m3 kuuma vee eest, kuid on arusaamatu, millise perioodi eest. Kostja oli korteri omanik ajavahemikus august 2000 kuni oktoober 2003. a. 25.08.2000. a oli korterisse paigaldatud külma ja kuuma vee mõõturid. Korteri müügi momendiks, KÜ Kaare 27 andmete järgi, oli veemõõturi näit 171 m3. See tähendab, et kostja tarbis kolme aasta jooksul 171 m3 kuuma vett, keskmiselt ühe kuu kohta 4,5 m3 (171 m3/38 kuud). Hageja esitas arved teenuste eest igakuuliselt, järelikult tarbitud kuuma vee eest pidanuks hageja arved esitama igal kuul. Hageja õigus nõude esitamiseks ei tekkinud arve esitamise momendil, vaid palju varem. Seega on hageja nõue aegunud (TsÜS § 146 lg 1). Aegud ei ole nõue nelja kuu eest tasu nõudes (juulist 2003 kuni oktoobrini 2003. a), 18 m3 cee soojendamise eest (4 kuud x 4,5 m3). Hagiavaldusele lisatud arve nr xxx kohaselt on kostjale tasumiseks esitatud arve 19 m3 kuuma vee eest (periood 01.07.2003 kuni 22.10.2003. a). Peale hagimaterjalide saamist pöördus kostja hageja poole ning hagejalt saadud andmete kohaselt on kostjal seisuga 22.10.2002. a ülemaks 500 krooni.. Hageja esitatud tõendid ei kajasta 500 krooni maksmist kostja poolt 22.11.2002. a, samuti 23.12.2002. a tasutud 476,45 krooni maksmist ja 22.01.2003. a 581,50 krooni maksmist (hageja tõendis märgitud 81,50 krooni).
III Hageja seisukohad
3.Hageja kostja seisukohtadega ei nõustunud. Hageja märkis (tl 33), et arve nr xxx on esitatud perioodi eest, mil kostja oli korteri omanik, seega tuleb kostjal võlgnevus tasuda. Hageja ei nõustu kostjaga, et nõue on aegunud. Hageja sai teada kostja poolt tegelikult kasutatud sooja vee hulgast, mis tunduvalt erines kostja poolt hagejale esitatust, mistõttu esitatigi tasumiseks arve nr xxx 29.01.2004. a, hagi esitati kohtusse juulis 2006. a, seega nõue pole aegunud. Alates veemõõturi
paigaldamisest oli mõõturi näidu teatamise kohustus kostjal ja hageja arvestas vee soojendamise tasu ainult siis kui kostja teatas tarbitud vee hulgast. Hagejale on teadmata igakuine tegelikult tarbitud sooja vee hulk. Kostja väide, et hageja pole arvestanud kõiki kostja poolt tasutud arveid ei vasta tõele ega pole tõendatud.
4.Hageja esitas KÜ Kaare 27 esimehe poolt 12.12.2006. a väljastatud tõendi kostja korteris oleva sooja vee mõõturi näitude kohta (tl 34-35).
IV Kohtuistung 18.03.2008. a
5.Hageja esindaja selgitas, et nõue muutus sissenõutavaks ajast, kui KÜ teatas hagejale tegeliku veemõõturi näidu. Näit oli võetud 04.10.2003. a. Kuna arve esitati jaanuaris, siis võis veemõõturi näit laekuda AS-le Kohtla-Järve Soojus 2004. a jaanuaris. Näitude esitamise kohustus oli korteriühistul. Korteriomanike otsus oli, et näidud esitatakse kord kvartalis ning hageja aktsepteeris seda otsust.
6.Kostja märkis, et KÜ tõendist (tl 13) tuleneb, et 25.09.2003. a oli kuuma vee arvesti näit 121 m3 ja andmed olid KÜ poolt hagejale esitatud, st et hageja nõudeõigus tekkis 2003. a alguses (23.01.2004. a). Teisest KÜ tõendist (tl 35) nähtub, et näidud võeti kvartali lõpus ja edastati hagejale, st et 2003. a lõpuks olid kõik näidud hagejale edastatud, 2004. a mais anti uued näidud. Hageja ei ole arvestanud 1 768 krooni, millise summa kostja on hagejale tasunud.
V Kohtuistung 22.05.2008. a
7.Hageja esindaja märkis, et kostja edastatud andmete järgi tarbis viimane perioodil 25.08.2000. a kuni 30.10.2002. a 15 m3 kuuma vett. Tegelik tarbimine selgus peale seda, kui kostja oli korteri müünud, st et 71 m3 vee asemel oli tarbitud 171 m3. Hageja arvestas ettemaksuga 500 krooni ning see tuleneb ka esitatud arvetest (07.11.2002. a arve, tl 63).
8.Kostja märkis, et aegunud ei ole nõue 25 m3 vee eest (27,57 kr/m3 + 5% käibemaks). Kostja esitas mõõturi näidud korteriühistule ning viimane edastas näidud AS-le Kohtla-Järve Soojus.
VI Kohtu põhjendused
9.Kohus tuvastas, et kostja H.-I. J. oli korteri asukohaga xxx omanik alates august 2000 - kuni 14.10.2003. a. AS Kohtla-Järve Soojus 29.01.2004. a esitatud arve nr xxx kohaselt võlgneb kostja hagejale 2 895 krooni, 100 m3 kuuma vee eest (soojusenergia nõude ülekandmine ühelt kliendilt teisele (tl 11, 28). AS Kohtla-Järve Soojus arve nr xxx 06.11.2003. a kohaselt on oktoobris 2003. a kostja kuuma vee näit 00071 (tl 12). KÜ Kaare 27 16.01.2004. a tõendist nähtub, et H.-I. J. poolt KÜ-le esitatud veemõõturite näidud olid seisuga 25.09.2003. a külm vesi - 00131 ja kuum vesi 00171 (tl 13).
10.Aegumine
10.1.Kostja esindaja R, G. palub kohaldada aegumist, leides, et osa hageja nõudest (enne juulit 2003. a) on aegunud. Kostja esindaja leiab, et hageja õigus nõuda tasu tarbitud kuuma vee eest tekkis mitte arve xxx esitamise momendil, vaid oluliselt varem, kuna hageja pidi igakuuliselt nõudma tasu tarbitud kuuma vee eest.
10.2.Kostja viitab TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Kostja leiab, et hagejal oli õigus nõuda tasu alates juulist 2003. a (3 aastat enne hagi esitamist). Nõude osa, mis kajastab varasemat perioodi, on aegunud.
10.3.Hageja esindaja leiab, et nõue ei ole aegunud. Hageja esindaja väitel sai AS Kohtla-Järve Soojus tegelikult tarbitud vee kogusest teada 29.01.2004. a. Eelnevalt esitas hageja arved vastavalt esitatud näitudele. KÜ Kaare 27 tõendi (tl 13) kohaselt oli xxx omaniku H.-I. J. korteris 25.09.2003. a seisuga vee näit: külm vesi 00131 ja kuum vesi 00171. Kuuma vee näit erines eelnevalt esitatud lõppnäidust 100 m3. Hageja esindaja leiab, et hagi aegumist tuleb arvestada alates 29.01.2004. a ehk ajast mil hageja tegelikult tarbitud vee kogusest teada sai.
10.3.Vastuseks kostjale TsÜS § 146 lg 1 kohaldamise osas, märgib kohus, et poolte vahel puudus tehing, millest oleks võinud võlgnevus tuleneda. Hageja ega kostja ei ole teinud vastastikuseid tahteavaldusi enda millegagi sidumiseks. Kostja tagusid nagu arvete tasumine (või tasumata jätmine) ei saa käsitleda tahteavaldusena, milleks sisalduks soov end mingisugustel tingimustel mingisuguste kohustustega tulevikus siduda. Seega ei ole antud tsiviilasjas tegu tehingust tuleneva nõudega.
10.4.Kohus leiab, et käesolevas asjas kuuluvad kohaldamisele alusetust rikastumisest tulenevad sätted.
10.5.Kostja oli korteri xxx omanik perioodil august 2000 – 14.10.2003. a - seega hõlmab võlaperiood ajavahemikku, mis osaliselt eelnes 01.07.2002. a. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 01. juulit 2002. a tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01. juulit 2002. a kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01. juulit 2002. a.
10.6.Kostja esindaja leiab, et aegumine algas jaanuarist 2003. a (tl 46), so ajast mil hageja oleks võinud nõuda tasu tarbitud kuuma vee eest (tuginedes KÜ Kaare 27 esimehe selgitusele (tl 35). Hageja esindaja leiab, et hagi aegumist tuleks arvestada alates 29.01.2003. a, so ajast mil AS Kohtla-Järve Soojus sai teada tegelikust tarbitud vee kogusest vastavalt KÜ Kaare 27 esimehe tõendile (tl 13).
10.7.Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb kohaldada TsÜS § 151 lg 1, mille kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kohus leiab, et hagi aegumise tähtaega tuleb arvestada alates 23.01.2004. a. KÜ Kaare 27 esimehe tõendi (tl 13), milles KÜ Kaare 27 esimees teatab xxx omaniku H.-I. J. veemõõturite lõppnäidud: külm vesi 00131 ja kuum vesi 00171, on hageja kätte saanud 23.01.2004. a (tl 13). Kohus ei nõustu kostja esindaja seisukohaga, et jaanuaris 2003. a pidi hageja teada saama, et tarbitud vee kogus oli 00121, seega rohkem kui eelnevalt kajastatud ja nõudma vastavalt sellele näidule tasumist. KÜ Kaare 27 esimehe selgituse (tl 35) kohaselt pidid alates 01.02.2003. a esitama veemõõturite näidud korteriomanikud korteriühistule, ning korteriühistu edastas näidud hagejale. Jagas ja arved esitas AS Kohtla-Järve Soojus korteriomanikele kuni 01.09.2004. a. Hageja esitatud arvetest nähtub, et korteriühistu on hagejale esitanud pärast 29.01.2003. a (kui väidetavalt oli näit 00121) näidud alljärgnevalt: arve xxx 03.07.2003. a algnäit 00032, lõppnäit 00052 (tl 55), arvetel xxx 25.09.2003. a, xxx 07.10.2003. a lõppnäit 00052 (tl 52-54) ja arvel xxx 06.11.2003. a lõppnäit 00071 (tl 51), vastavalt millele esitas hageja arved korteriomanikule.
10.8.Kuna hagi on kohtule esitatud 21.07.2006. a, siis kolmeaastane aegumistähtaeg möödunud ei ole, mistõttu jätab kohus kostja esitatud aegumise kohaldamise taotluse rahuldamata.
11.Hageja nõue
11.1.Vastavalt TsMS § 438 hindab kohus otsust tehes, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
11.3.Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01. juulit 2002. a, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Sama seaduse § 23 kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduses alusetu rikastumise kohta sätestatut juhul, kui alusetu rikastumine toimus pärast 01. juulit 2002. a. Võlgnevus tarbitud kuuma vee eest tekkis H.-I. J. perioodil august 2000 - oktoober 2003. a (ajal mil ta oli korteriomanik). Seega osaliselt hõlmab ajavahemik 01.07.2002. a eelnevat aega ning langeb tsiviilkoodeksi (TsK) kehtivuse aja perioodi. Kuni 30.06.2002. a kehtisid TsK alusetu rikastumise sätted (TsK § 477) ning alates 01.07.2002. a kehtivad VÕS § 1027 jj alusetu rikastumise sätted.
11.4.Ekslikud on hageja viited nõude alusena AÕS § 26 ja KOS § 13. Kuni 30.06.2002. a kehtinud AÕS § 26 redaktsioon ei loonud alusetu rikastumise kõrvale iseseisvat lepinguväliste suhete liiki, vaid kordas TsK § 477 lg 1 redaktsiooni. KOS § 13 on aga kohaldatav vaid korteriomanike omavahelistes suhetes.
11.5.Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista alusetult säästetud 2 863,60 krooni. Vastavalt KÜ Kaare 27 esimehe AS-le Kohtla-Järve Soojus esitatud tõendile oli seisuga 25.09.2003. a xxx korteri veemõõturi lõppnäit kuuma vee eest 00171. Nimetatud näit on suurem 100 m3 võrra eelnevalt hagejale teatatud lõppnäidust (arve 292497 06.11.2003. a, tl 51) 00071. Hageja esitas kostjale 29.01.2004. a arve nr 344181 100 m3 kuuma vee tarbimise eest 2 895 krooni tasumiseks: 100 x 27, 57 (tariif vastavalt arvetele) + 5% käibemaks = 100 x 27, 57 = 2 757 käibemaks 5% 2 757-st = 137, 85 2 757 + 137, 85 = 2 894, 85 ~ 2 895 krooni 29.01.2004. a arve 344181 järgi on kostja tasunud 31, 40 krooni (tl 5) 2 895 – 31, 34 = 2 863, 60 krooni Kostja esindaja väidab 28.08.2006. a kohtule esitatud vastuses (tl 17-18), et hageja esindaja poolt kohtule esitatud tõendid ei kajasta kõiki kostja tasutud makseid. Seisuga 22.10.2002. a oli kostjal ülemaks 500 krooni. Kostja esindaja leiab, et hageja esitatud arvestusel ei kajastu alljärgnevad kostja poolt tasutud maksed: 22.11.2002 23.12.2002 22.01.2003
summas 500 krooni summas 476, 45 krooni summas 581, 50 krooni (hageja esitatud tõendis 81, 50 krooni)
Kohus ei nõustu kostja seisukohaga.
Kostja viidatud maksed on kajastatud hageja esitatud arvetel (tl 60 - 63 ) alljärgnevalt: arve nr xxx 07.11.2002. a (tl 63) arvestatud 754, 45 tasuda 254.45 krooni arve nr xxx 07.12.2002. a (tl 62) kuulus tasumisele eelmisel perioodil 254, 45 krooni laekunud 754, 45 arvestatud 476, 45 ettemaks 23, 55 arve nr xxx 07.01.2003. a (tl 61) ettemaks 23.55 tasutud 476, 45 arvestatud 581, 50 tasuda 81, 50 arve nr xxx 07.02.2003. a (tl 60) kuulus tasumisele 81, 50 laekunud 581, 50 arvestatud 818, 40 tasuda 318, 40 Edasi on laekumised vastavalt esitatud arvetele (veebruaris 2003. a laekus 318,40 krooni, tl 59). Seega on perioodil 22.10.2002 – 07.02.2003. a AS Kohtla-Järve Soojus arvestanud kostjale 2 630, 80 krooni ja kostja poolt on laekunud 2 680, 80 krooni (koos 22.10.2002. a ettemaksuga 500 krooni).
11.6.Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
VII Menetluskulud
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (TsMS § 162 lg 2). Kuna kohus rahuldab hagi, kannab hageja menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud kostja H.-I. J.
13.Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.