Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
11. juuni 2008, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-03-482
Tsiviilasi
Korteriühistu xxx hagi xxx vastu võlgnevuse nõudes ning keskküttesüsteemi taastamise nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
Hageja korteriühistu xxx (registrikood xxx, asukoht xxx); hageja volitatud esindaja Arvo Rodi; kostja xxx (isikukood xx, elukoht xxx); kostja lepinguline esindaja Paul Puustusmaa.
esindajad
I. Kinnitada korteriühistu xxx ja xxx vaheline kompromiss järgmiselt:
2-03-482
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on korteriühistu xxx hagi xxx vastu võlgnevuse nõudes ning keskküttesüsteemi taastamise nõudes. 30.05.2008 on kohtusse laekunud kompromiss, mille pooled paluvad kinnitada ning menetluse tsiviilasjas lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, mis on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 430 ja 432.
Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Korteriühistu xxx on esitanud hagi xxx vastu võlgnevuse nõudes ning keskküttesüsteemi taastamise nõudes. 30.05.2008 on kohtusse laekunud poolte vahel sõlmitud kompromiss, mille pooled paluvad kinnitada ning menetluse tsiviilasjas lõpetada.
2(3)
2-03-482 Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagastatakse riigilõiv määruse alusel riigilõivu tasunud isiku nõudel. xxx tasus 16.07.2003 arvelduskontolt 1105211845 aktsiaseltsis xxx Maksuameti arvelduskontole nr 221013264340 aktsiaselts Hansapangas (viitenumber 1201015, selgitus riigilõiv hagi avalduselt xxx vastu) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 700 krooni. 04.09.2003 Korteriühistu xxx tasus täiendavalt 60 krooni riigilõivu, märkides selgitusse: “KÜ xxx hagi xxx vastu täiendav riigilõiv”. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 380 krooni. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda korteriühistu xxx arvelduskontole nr 221015811283 aktsiaseltsis Hansapank, selgitusega: „xxx, tsiviilasja nr 2-03-482“. Vastavalt kohtu 18.06.2007 määrusele tasus hageja ekspertiisikulude katteks 10 620 krooni. Korteriühistu xxx tasus 17.08.2007 arveldusarvelt aktsiaseltsis Hansapank 221015811283 Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221013921094 aktsiaseltsis Hansapank ekspertiisikulude katteks 10 620 krooni. Seoses ekspertiisi tegemise vajaduse äralangemisega tuleb ekspertiisikulude katteks makstud 10 620 krooni tagastada korteriühistule xxx arvelduskontole nr 221015811283 aktsiaseltsis Hansapank, selgitusega: „xxx, tsiviilasja nr 203-482 ekspertiisikulud. Hageja ja kostja on lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega kümnele päevale (TsMS § 661 lg 4).
Merike Varusk Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.