lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-6664/4

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 11.06.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-6664/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.06.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1796
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-6664

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2008.a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-6664

Tsiviilasi

xxx-i hagi xxx vastu 134 797.09 krooni ja lisanduva viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: xxx (registrikood xxx, asukoht xxx Hageja esindaja: Juhan Raudam (asukoht Rüütli 23, Tartu 51006, elektronpost [email protected]); Kostja: xxx (isikukood xxx, elukoht xxx);

Kohtuistungi toimumise aeg

22. mai 2008.a.

Istungil osalejad

Hageja esindaja: Juhan Raudam

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista xxx xxx AS-i kasuks 134 797.09 (ükssada kolmkümmend neli tuhat seitsesada üheksakümmend seitse krooni ja 09 senti), millest tagastamata krediidisumma on 72 681.80 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 11 043.75 krooni, viivis 35 635.18 krooni, leppetrahv 14 536.36 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni.
3.Välja mõista xxx xxx-i kasuks alates 12.06.2008 viivis 29.03 % tagastamata krediidisummalt (72 681.80 krooni) aastas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Jätta xxx AS-i poolt kantud menetluskulud täies ulatuses xxx kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldust koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus kohtule esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord

2-07-6664 Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o 11.06.2008.a. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). Hageja nõue ja põhjendused xxx AS esitas kohtule 01.03.2007 hagi xxx vastu võlgnevuse 141 645.72 krooni väljamõistmiseks, millest tagastamata krediidisumma 72 681.80 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 11 043.75 krooni, viivis 8 581.55 krooni, leppetrahv 14 536.36 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni ning kahju 33 902.26 krooni. 22.05.2008 toimunud istungil hageja esindaja esitas nõude täpsustuse, mille kohaselt hageja loobub kostja vastu suunatud kahjuhüvitise nõudest summas 33 902.26 krooni. Hagi täiendustes palub hageja kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest, so 01.03.2007 kuni 22.05.2008 täiendavalt viivist 29.03% tagastamata krediidisummalt aastas, so kokku 34 479.05 krooni. Seega jäi hageja lõplikuks nõudeks 133 640.96 krooni, millest tagastamata krediidisumma 72 681.80 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 11 043.75 krooni, viivis 34 479.05 krooni, leppetrahv 14 536.36 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 22.05.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 29.03% tagastamata krediidisummalt aastas. Hagiavalduse ja selle täienduste ning lisade kohaselt sõlmisid pooled 20.03.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600398/26st, millega hageja andis kostjale 50 000 krooni krediiti. 13.04.2006 sõlmisid hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu nr 0600398/26st kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe nr 1 alusel suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 25 000 krooni võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist jäi krediidisaaja kasutusse krediidisumma 75 000 krooni. Kokkuleppe nr 1 järgi kohustus kostja maksma hagejale intressi 29.03 % krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 64 955.83 krooni. Poolte kokkuleppele kohaldati xxx -i krediidilepingute üldtingimusi nr S. Arvestades, et kostja tasus ainult kaks kokkuleppega nr 1 ettenähtud graafikujärgset makset, oli hageja sunnitud saatma kostjale 13.09.2006 lepingu ülesütlemishoiatuse (koopia lisatud), mille kohaselt paluti 2 nädala jooksul likvideerida lepingust tulenevad võlgnevused, teavitades kostjat lepingu ülesütlemise ohust ja andes samas võimaluse täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimiseks. Kuna kostja ei tasunud vaatamata korduvatele meeldetuletustele ja hoiatusele hagejale kolme järjestikust osamakset ka hageja poolt täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 05.10.2006 ülesütlemisavaldusega lepingu üles, nõudes kostjalt koheselt 99 303.65 krooni tasumist. Tagastamata krediidisumma on 72 681.80 krooni. Kokkuleppe nr 1 alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29.03% krediidisummast ühe aasta kohta. Üldtingimuste p 2.1 ja 5.3 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 100, 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel on sissenõutavaks muutunud tasumata intress 11 043.75 krooni. Lepingu ülesütlemisel 05.10.2006 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 141.74 krooni. Hageja nõuab VÕS § 113 lg 1 alusel viivist, lugedes viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, mis on 29.03 %. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist tagastamata krediidisumma katteks mitte ühtegi makset tagastanud, on hageja viivisenõue perioodil 06.10.200628.02.2007 suurenenud 8 439.81 krooni võrra. Seisuga 28.02.2007 nõuab hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivist 8 581.55 krooni.

2-07-6664 Hagi täiendustes palub hageja kostjalt välja mõista täiendavalt viivist alates hagi esitamisest, so 01.03.2007 kuni 22.05.2008 29.03% tagastamata krediidisummalt aastas, so kokku 34 479.05 krooni. Leppetrahvi nõue tuleneb üldtingimuste p 6.3 ja 5.3 ja VÕS 108 lg 1 ja § 158 lg 1. Leppetrahvi suuruseks on 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt, mis on 14 536.36 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulu 900 krooni, mis tuleneb üldtingimuste p 5.3, 9.3 ja VÕS § 108 lg 1. Kostja vastuväited Kostjale toimetati määrus ja hagimaterjalid kätte 10.09.2007. Kostja hagile ei vastanud. Kohtuistung 22.05.2008.a toimunud kohtuistungil hageja esindaja esitas taotluse, milles loobub kahjuhüvitise nõudest ja suurendas viivise nõuet. Hageja esindaja palus suurendada sissenõutavaks muutunud viivise nõuet kuni lahendi tegemise kuupäevani. Hageja esindaja selgitas võla sissenõudmisega seotud kulusid, mis koosnes kostjale saadetud kirjadest: 20.07.2006 kirja eest 100 krooni, 16.08.2006 kirja eest 200 krooni, 13.09.2006 kirja eest 200 krooni ja 05.10.2006 ülesütlemisavalduse eest 400 krooni. Hageja taotles asja sisulist lahendamist. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse toimetati 19.04.2008.a. edasiandmiseks kostjale kätte kostja elukaaslasele xxx. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kohus leiab, et hagi asjaolud on selged ja asjas on võimalik teha sisuline otsus. Poolte vahel on 20.03.2006 sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0600398/26st (t lk 10-16). Lepingut on muudetud 13.04.2006 sõlmitud kokkuleppega nr 1 (t lk 17-20). Kokkuleppele nr 1 kohaldati üldtingimusi S (tl 21-23). Pärast kokkuleppe nr 1 sõlmimist jäi kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 75 000 krooni ning intressimääraks 29.03 %. Hageja ütles lepingu üles üldtingimuste p 5.1.1 alusel, kuna kostja tasus ainult kaks kokkuleppega nr 1 ettenähtud graafikujärgset makset ning on lepingut rikkunud alates kokkuleppe nr 1 kolmandast maksetähtajast 2006.a juunist, mistõttu hageja on pärast kostjale määratud kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja möödumist lepingu üles öelnud 05.10.2006 (tl 24-26). Kostja ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS 402, mille alusel tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Seoses lepingu lõppemisega ülesütlemise tõttu 05.102006.a nõuab hageja kostjalt 133 640.96 krooni, mis koosneb: tagastamata krediidisumma 72 681.80 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress

2-07-6664 11 043.75 krooni, viivis seisuga 06.10.2006-22.05.2008 34 479.05 krooni, leppetrahv 14 536.36 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni. Hageja nõudis kostjalt intressi tasumist summas 11 043.75 krooni. Pooled on lepingu põhitingimustes kokku leppinud intressimääraks 29.03 % krediidisummast ühe aasta kohta. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on lepingu sõlmimisel intressi määras kokku leppinud, kostja ei ole kokku lepitud intressimäära vaidlustanud. Hageja on õigesti arvestanud intressi, mis on muutunud sissenõutavaks kuni lepingu ülesütlemiseni. Seega kuulub hageja nõue sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 11 043.75 krooni osas rahuldamisele. Hageja nõudis kostjalt viivise tasumist perioodil 06.10.2006-22.05.2008 kokku 34 479.05 krooni üldtingimuste p 6.1, 6.2 ja 5.3 alusel. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. Lepingu ülesütlemisel seisuga 05.10.2006 oli sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 141.74 krooni, alates 06.10.2006 kuni 28.02.2007 on arvestatud viivist 8 439.81 krooni, seega kokku 8 581.55 krooni. Nõude täpsustuses taotleb hageja kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest 01.03.2007 kuni 22.05.2008 viivist 29.03% tagastamata krediidisummalt aastas, so kokku 34 479.05 krooni (8 581.55+25 897.50). 22.05.2008 toimunud istungil palus hageja esindaja suurendada sissenõutavaks muutunud viivise nõuet kuni lahendi tegemise kuupäevani. Seega tuleb kostjalt välja nõuda sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 06.10.2006-11.06.2008 kokku 35 635.18 krooni (34 479.50+1 156.13). Hageja väiteil on viivise määraks lepingu üldtingimustes sätestatud intressimäär ehk 29.03 % võlgnetavalt summalt aastas ning see on kooskõlas VÕS § 113 lg 1 sätestatuga. Hageja palus kostjalt välja mõista alates 22.05.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 29.03% tagastamata krediidisummalt aastas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 461 lg 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Kuna sissenõutavaks muutunud viivist on arvestatud kuni 11.06.2008 k.a, tuleb kohtuotsusega kostjalt välja mõista alates 12.06.2008 viivis 29.03%. tagastamata krediidisummalt (72 681.80 krooni) aastas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Hageja nõudis kostjalt leppetrahvi 14 536.36 krooni. Üldtingimuste p 6.3 kohaselt lepingu ülesütlemisel on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi kakskümmend protsenti ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. VÕS § 158 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja nõudis kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulusid 900 krooni. Üldtingimuste p 9.3 kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt saadetud kirjalike teadetega seotud kulude hüvitamist vastavalt krediidiandja hinnakirjas sätestatule. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja saatnud kostjale 4 kirja (tl 24-27). Kirjade saatmise hinnakiri on poolte vahelise lepingu osa tulenevalt üldtingimuste p 9.3 ning nende kulude väljamõistmine kostjalt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega kuulub hageja nõue võla sissenõudmisega seotud kulu 900 krooni osas rahuldamisele.

2-07-6664

Kohus rahuldab hagi ja nõuab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma 72 681.80 krooni, sissenõutavaks muutunud intress 11 043.75 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 35 635.18 krooni, leppetrahv 14 536.36 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni, kogusummas 134 797.09 krooni. Kohtukulud TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja