lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-17039/5

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 20.12.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-17039/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
20.12.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1992
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 13 korteriühistu80170934(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus Kaire Pullerits 20. detsember 2022, Jõhvi kohtumaja 2-22-17039

Kohtuasi

Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 13 korteriühistu avaldus X vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja: Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 13 korteriühistu, registrikood: 80170934, asukoht: Sinivoore tn 13-58, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Roman Golovenko, e-posti aadress: [email protected] Puudutatud isik: X, sikukood: xxxxxxxxxxx elukoht: xxx

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 13 korteriühistu avaldus X vastu võlgnevuse nõudes. Välja mõista Xlt Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 13 korteriühistu kasuks korteriomandi (registriosa nr xxxxxxxx, asukohaga Sinivoore tn 13-xx, KohtlaJärve, Ida-Viru maakond) majandamiskulude võlgnevus summas 1756,45 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 104,26 eurot (periood november 2020 kuni oktoober 2022). Välja mõista Xlt Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 13 korteriühistu kasuks viivis põhinõudelt 1756,45 eurolt alates 29.11.2022 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 1756,45 euro täitmiseni. Jätta avaldaja menetluskulud X kanda. Välja mõista Xlt Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 13 korteriühistu kasuks menetluskulud 293 eurot. Välja mõista Xlt Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 13 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (293 eurolt) (VÕS) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

1(5)

Edasikaebamise kord Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldaja nõue

1.Avalduses toodud asjaolude kohaselt kuulub kinnistusraamatu andmetel Xle (puudutatud isikule) kinnistu (korteriomand) registriosa nr xxxxxxxx, asukohaga Sinivoore tn 13-xx, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond ning puudutatud isik on korteriühistu liige. Seisuga 01.11.2022 on puudutatud isikul avaldaja ees kommunaalteenuste võlgnevus summas 1756,45 eurot ning viivisevõlgnevus 104,26 eurot. Avaldaja on puudutatud isikule andnud võlgnevuse tasumiseks tähtaegu ning edastas meeldetuletusi, kuid puudutatud isik ei ole avaldajale võlgnevust tasunud. Puudutatud isik on võlgnevuse tasumata jätmisel rikkunud KÜ põhikirja p 3.2.1, 3.2.7 kuni 3.2.11, mille kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma KÜ põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, sh tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid (ka makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest). Esitatud arvetes sisalduvad puudutatud isikule osutatud teenused, tariifid ning korteriomanike poolt tasumisele kuuluvad summad. Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad KÜ liikmete üldkoosoleku otsustest, KÜ põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest. Avaldaja arvestas puudutatud isikule võlgnevuse tekkimise perioodil järgmisi kululiike: maja hooldus/haldus, vesi, soojus. Maja hooldus- ja haldustasu arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast (puudutatud isikute korteriomandi suurus on 47,1 m2). Tariife kinnitab üldkoosolek (aluseks on MTÜS § 19 lg 1 p 1 ja põhikirja p. 3.2.7.). Majandamiskulude näol on tegemist korteriühistu vajalike kuludega eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Elamu majandamiskulude suurus on 0,80 eurot/m2. Vesi ja kütte arvestamise aluseks on mõõturite näidud ja kehtivad kommunaalteenuste tariifid. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1756,45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 104,26 eurot (kokku 1860,71 eurot), edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda (dtl 2-6; avalduse ese dtl 2). Puudutatud isiku vastuväited

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Avaldus koos lisadega ja 14.11.2022 menetlusse võtmise kohtumäärus on puudutatud isikule kätte toimetatud KÄPO kaudu 15.11.2022 ning puudutatud isik ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 05.12.2022 avalduse osas seisukohta esitanud. Kohtumääruse põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata (lg 2). Hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega (lg 3 teine lause). Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (lg 7). TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus 2(5)

hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohus on selgitanud menetlusse võtmise määruses, et asi lahendatakse hagita menetluses TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel.

4.Kohus, tsiviilasja materjalid läbi vaadanud, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avaldaja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja alates 01.01.2018 kehtiv korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (VÕS § 100) nõuda kohustuse täitmist. Sellise nõude rahuldamise eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
5.Tuvastatud on, et kinnisasja (korteri) registriosa nr xxxxxxxx, asukohaga Sinivoore tn 13xx, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond omanikuks on alates 29.03.2019 kinnistusraamatu väljavõtte alusel kantud puudutatud isik X, korteri suuruseks on 47,10 m2 (dtl 15-16). Kuivõrd korter kuulub puudutatud isikule, siis on puudutatud isik ka avaldaja põhikirja p 2.1 kohaselt ühistu liikmeks (dtl 8).
6.31.03.2005 kehtiva Sinivoore 13 KÜ korteriühistu põhikirja (dtl 8-14) p 3.2.1 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi (dtl 9); p 3.2.7 tasuma regulaarselt, igakuiselt kuu 25. kuupäevaks möödunud kuu eest elamu ja abihoonete majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, gaasi- ja elektriavariide likvideerimiseks ning süsteemide hooldamiseks eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse ühistu liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas (dtl 9); punkt 3.2.8 tasuma igakuiselt elamu ja abihoonete ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, küte, kanalisatsioon, 3(5)

elekter, gaas) eest makseid teenuste tarnijatele. Kui ühistu üldkoosolek otsustab lepingu sõlmimise teenuse tarnijaga, siis on ühistu liige kohustatud tasuma igakuiselt 25. kuupäevaks möödunud kuu eest elamu ja abihoonete ühistu kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, küte, kanalisatsioon, elekter, gaas) eest makseid ühistu üldkoosoleku poolt kehtestatud korras (dtl 9). Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse: p 3.2.8.1 vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korterisse sisse kirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi(te) näidu (näitude) järgi, millele võivad lisanduda majasisesed kaod; p 3.2.8.2 soojusenergia puhul toimub arvestus korteri üldpinna suurusest; p 3.2.8.3 elektrienergia eest tasu arvestamisel individuaalse elektriarvesti näidu alusel; p 3.2.26 täitma teisi seadusandlusest tulenevaid kohustusi (dtl 10). 19.05.2016 KÜ Sinivoore 13 üldkoosoleku otsuse punkt 4 kohaselt on alates 01.01.2016 maja hooldustasuks 1m2 0,80 eurot (dtl 45). Seega on puudutatud isik korteriühistu liikmena kohustatud täitma KrtS § 40 lg 1 ja 2, § 41 lg 1 p 3-5 tulenevalt ja KÜ põhikirjas sätestatud kohustusi ning korteriühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid. Avaldaja on arvetest nähtuvalt arvestanud puudutatud isikule järgmisi kululiike: küte, vesi, üldvesi ja majahooldus (haldustasu). Haldustasu, küte on arvestatud arvetest (dtl 20 kuni 43; arved nr 1451, 1452, 1453, 1454, 1455, 1456, 1457, 1458, 1459, 1460, 1461, 1462, 1463, 1464, 1465, 1466, 1467, 1468, 1469, 1470, 1471, 1472, 1473, 1474) nähtuvalt vastavalt korteri üldpinnale, mis on kooskõlas põhikirjas ja 19.05.2016 üldkoosoleku otsuses (so hooldustasu) näidatuga. Vesi ja kanalisatsioon on arvestatud põhinevalt tarbitud koguse mahule ja tarnijate/teenuse osutajate poolt määratletud hindadele. Majandamiskulude (1756,45 eurot) ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse võlgnevuse (104,26 eurot) kujunemine on kontrollitav võlatabelitest (dtl 18 ja dtl 19) ning esitatud arvetelt (dtl 20-43). Puudutatud isik ei ole põhi- ja viivisevõlgnevuse suurusele ega arvestuse osas vastuväiteid esitanud. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et avalduses esitatud põhi- ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus kokku summas 1860,71 eurot (võlgnevuse periood november 2020 kuni oktoober 2022), on põhjendatud.

7.Kokkuvõtvalt tuleb puudutatud isikult välja mõista avaldaja kasuks korteriomandi registriosa nr xxxxxxxx asukohaga Sinivoore tn 13-xx, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond, majandamiskulude võlgnevus 1756,45 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 104,26 eurot (periood november 2020 kuni oktoober 2022) ja alates 29.11.2022 (so viimase arve nr 1474 makstähtajale 28.11.2022 järgnevast päevast, so 29.11.2022, eeltoodu ei muuda avalduse rahuldamise ulatust) edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 1756,45 euro täitmiseni.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 4(5)

Kohus märgib, et puudutatud isik ei ole kohtueelselt ega kohtumenetluses avaldajale võlgnevust tasunud. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda.

9.Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista menetluskulud summas 293 eurot (sh avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud summas 240 eurot, sh käibemaks, kinnistusraamatu väljavõtte tegemise eest tasu 3 eurot) (dtl 2). Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et avaldaja menetluskulud summas 293 eurot on põhjendatud ja vajalikud ning kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud kokku summas 293 eurot.
10.Avaldaja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177 lg 4 alusel (dtl 2). Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab avaldaja taotluse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise menetluskuludelt (293 eurolt) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
11.TsMS § 178 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja