Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

teostamiseks. Lepingu p 2.1 kohaselt lepiti kokku tööde maht 360 m . Lepingu p 3.2 kohaselt lepiti

kokku eelnimetatud mahtu ületava töö maksumuseks 722 kr/m + käibemaks 18%. Peale tööde teostamist tehtud mõõdistuse käigus tuvastati tegelik tööde maht, mis ületas esialgselt kokkulepitud 60

m võrra. Nimetatu kohta koostati 30.05.2007.a. akt nr 3. Akti alusel koostati kostjale 01.06.2007.a. arve nr 16-07, mille kostja on jätnud käesoleva ajani tasumata. Pooled on lepingu p 3.3.3 kohaselt kokkuleppinud, et kostjal on maksete tasumise tähtaeg 5 pangapäeva. Lepingu p 3.4 kohaselt on kokku lepitud viivise määraks 0,1% viivitatud summalt päevas.

Hagi esitamise seisuga on kostja seega olnud makseviivituses 4 kuud ja viivisevõlgnevus on 6 120 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 51 117,60 krooni ja viivis 6 120 krooni, kokku 57 237,60 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. 26.05.2008.a. toimunud kohtuistungil leidis hageja esindaja, et juhatuse liikme muutmine ei vabasta äriühingut vastutusest. Juristi volitus on kehtiv. Kostja on kutse kätte saanud ja teadlik istungi toimumise ajast. Hageja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega ning palub kostjalt välja mõista võlg summas 51 117,60 krooni. Kostja seisukoht Kostja esitas 29.02.2008.a. vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja hagi ei tunnista.

Kostja on tellinud 360 m välisseina soojustamist ning on ka selle eest nõuetekohaselt maksnud. Väidetavad lisatööd summas 51 117,60 krooni ei ole aga hageja ja kostja vahel täiendavalt akteeritud ega vastu võetud kostja poolt, mistõttu puudub kostjal kohustus nimetatud tööde eest maksta. Kostja ei ole lisatöid vastu võtnud ning on ka vaieldav, et tööd tehti just hagiavalduses märgitud mahus, siis seni kuni on täidetud töövõtja tasunõude sissenõutavuse eeldused, puuduvad ka kostjal tasu maksmise kohustus. Mis puudutab viivisnõuet, siis igal juhul peab viivisnõue olema vähendatud vastavalt VÕS § 113 lg 8 ja § 162. Hageja nõutav viivisprotsent teeb aastaseks intressiks 36,5%, mis ületab kordades tavapärast intressi ettevõtjate vahelistes tehingutes ehk ületab seega ka kordades võimalikku kahju, mis hagejal on vastava viivituse osas võinuks tekkida. Kohtu põhjendused Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostja lepingulisele esindajale Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 313 alusel. Antud juhul on menetlusdokumendid, s.o kohtukutse kätte antud kostja esindajale 17.03.2008.a. Kostjat ja kostja esindajat on hoiatatud, et istungile ilmumata jätmisel korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata kohtuistungile ilmunud ning hageja esindaja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. 21.04.2008.a. esitas kostja seaduslik esindaja kohtule teatise, millest nähtub, et OÜ V volitused kostja esindamiseks tsiviilvaidlustes on lõppenud. Nimetatud teatise koostamise kuupäevaks on märgitud 20.märts 2008.a. Kohtukutse on saanud kostja lepinguline esindaja kätte 17.03.2008.a. ning järelikult sel hetkel oli kostja ning kostja lepingulise esindaja vahel kehtiv volitus. Kui poolte vahel sõlmitud leping lõpetati, siis sai kostja seaduslik esindaja teada kohtuistungi toimumise ajast ning oleks pidanud 26.05.2008.a. toimunud kohtuistungile ilmuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ei saanud kohtuistungil osaleda. Vastavalt TsMS § 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, lg 2 kohaselt Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele 51 117,60 krooni. Menetluskulu Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. OÜ-l RE on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 2). Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Ene Tsefels Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.