Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-08-8523 kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ sõlmis AS EMT kostjaga 5.03.1999 liitumislepingu, mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale mobiilsideteenust ja kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma (vt hagiavalduse lisa nr 3- ärakiri liitumislepingutest). Pooled leppisid kokku, et kostja tasub kasutatud mobiilsideteenuste eest AS EMT arveldusarvele esitatud koondarvel näidatud maksetähtajaks. Kostja ei ole tasunud hageja esitatud arveid ja sellest tulenevalt võlgneb 31.03.1999 seisuga hagejale 1458.15 krooni. Hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingute lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Liitumislepingut sõlmides kinnitas kostja, et on tutvunud üldtingimustega. Üldtingimuste p 4.1.2 kohaselt kohustus kostja õigeaegselt arveid tasuma. Arvete maksetähtaeg on 20 kalendripäeva, kui arvele ei ole märgitud pikemat tähtaega (p 7.5). Arveid loetakse kättesaaduks, kui need on saadetud kostja näidatud aadressile (p 7.6). Üldtingimuste p 7.7 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,5 % päevas. Viivise arvutamisel on lähtutud järgmisest valemist (võlgnevus x 0,5 % x viivitatud päevade arv). Lähtuvalt hea usust ja tulles kostjale vastu taotleb hageja kostjalt viivise s.o 1457.15 krooni väljamõistmist. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VÕS §-dest 76 lg. 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-i 162 alusel taotleb hageja kostjalt võlgnevuse 1458.15 krooni ja viiviste 1457.15 krooni väljamõistmist kostjalt. Hageja palub ka kohtukulude s.o riigilõivu 250 krooni ja õigusabikulude s.o 2500 krooni väljamõistmist kostjalt.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja hagile ei vastanud /t.l 24-26, 28/.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg. 1 järgi võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 15.04.2008.a. Kostjale tehti ettepanek vastata hagile 20 päeva jooksul, arvates hagiavalduse kättetoimetamisest. Kostja hagile ei vastanud. Kostjat on hoiatatud vastamata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: VÕS § 8 lg. 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ sõlmis AS EMT kostjaga 5.03.1999 liitumislepingu, mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale mobiilsideteenust ja kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma (vt hagiavalduse lisa nr 3- ärakiri liitumislepingutest). Pooled leppisid kokku, et kostja tasub kasutatud mobiilsideteenuste eest AS

2-08-8523 EMT arveldusarvele esitatud koondarvel näidatud maksetähtajaks. Üldtingimuste p 4.1.2 kohaselt kohustus kostja õigeaegselt arveid tasuma. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja poolt esitatud arved, kokku summas 1458,15 krooni, on kostja jätnud tasumata, mistõttu hageja taotlus võla väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 101 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, p. 1) nõuda kohustuse täitmist; p. 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

võib

võlausaldaja:

VÕS § 113 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste p 7.7 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,5 % päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista kohtukulud sh riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud summas 2500 krooni. Selle taotluse osas märgib hageja järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1).

2-08-8523 TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-438.

Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.