Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi V. R.i vastu leppetrahvi ja sissenõudmiskulu hüvitise väljamõistmise nõudes. 14.12.2022 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks, märkides, et loobub hagist seoses sellega, et kostja on 29.11.2022 tasunud hagejale 75 eurot, mis vastab käesolevas tsiviilasjas põhi- ja kõrvalnõudele. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus toimetas loobumisavalduse kätte kostjale. Kostja esitas 19.12.2022 seisukoha, milles märkis, et kuivõrd ta on hagejale tasunud 75 eurot, ei saa tal hageja ees võlgnevust olla. Arvestades asjaolu, et kostja on hageja nõude täies ulatuses tasunud ja et hageja on esitanud kohtule taotluse hagist loobumiseks eeltoodud põhjusel, on kostja seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Kostja leiab, et nimetatu on põhjendatud, kuna kostja ja hageja tahe oli menetlus lõpetada kompromissi korras vähendades hageja nõudeid. Hageja on eeltoodud aga jätnud tähelepanuta. Kostja on tasunud hagejale rohkem kui hageja ise kompromissina välja pakkus. Seega, arvestades eeltoodut ja hageja nõude suurust, on äärmiselt ebamõistlik ja ebaõiglane jätta menetluskulud kostja kanda. Kuivõrd hageja ise ei ole nõustunud kostjaga kompromissi sõlmima kostja poolt tehtud ettepanekut arvestades ega omapoolset ettepanekut tehes, siis sel põhjusel tuleb kõik menetluskulud jätta hageja enda kanda. Samuti on kostja seisukohal, et hageja menetluskulud summas 240 eurot on põhjendamatu. Hageja esindaja õigusabi tasu 110 eurot tunnis on põhjendamatult kõrge. Antud vaidlus on tavapärasest lihtsam ja tegemist ei ole keeruka ega mahuga kohtuvaidlusega. Arvestades, et antud asi ei ole keerukas, siis juristi tasu õigusabi eest ei saa olla enam kui 60 eurot tunnis. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et loobumisavaldus kuulub rahuldamisele ja menetlus lõpetamisele. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 5 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Pooled ei vaidle, et kostja rahuldas hageja nõuded pärast hagi menetlusse võtmist. Kostja on märkinud, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, kuna hageja ei olnud nõus kostja poolt pakutud viisil kompromissi sõlmima. Kohus kostjaga ei nõustu. Ainuüksi asjaolu, et pooled pidasid kompromissläbirääkimisi, mis tulemuseni ei jõudnud, ei ole aluseks, et menetluskulusid hageja või poolte endi kanda jätta. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on täitnud hageja nõuded pärast hagi esitamist, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja taotleb menetluskuluna mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud pool riigilõivu 50 eurot ja õigusabikulu 240 eurot, s.o menetluskulud kokku 290 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 138 lg 2 ning TsMS § 139 lg 2 lähtuvalt on täies ulatuses põhjendatud hageja menetluskuluna poolt tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist tunnihinnaga 110 eurot alljärgnevas koosseisus: vastuväitega tutvumine, hagiavalduse ja lisade komplekteerimine ja dokumentide esitamine ning riigilõivu tasumine 2 tundi. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses täies ulatuses põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Tegemist on hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele saab lugeda 1 tundi. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind on põhjendatud. Seega on hagiavaldusega seotud põhjendatud esindaja kulu 110 eurot. Lisaks mõistab kohus TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot hageja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks. Seega hageja põhjendatud menetluskulud kokku on 180 eurot (50+110+20). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 180 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja tasus hagi esitamiselt 100 eurot riigilõivu. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust summas 50 eurot. Vastavalt hageja soovile tagastatakse pool riigilõivu EFTA Legal OÜ arvele. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.