Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Viidatud Töövaidluskomisjoni otsus on kostja tööle ennistamise osas täidetud ja täitemenetlus tuleb seetõttu lõpetada. Kostja lubati 06.10.2004 uuesti tööle, selle kohta vormistati töölepingu nr 89 lisa nr 9, millele kostja keeldus alla kirjutamast, samuti vormistati kostja tööraamatusse kanne tööle ennistamise kohta ja hageja andis 15.10.2004 käskkirja nr 40, millega loodi hageja Kuressaare klienditeeninduses klienditeenindaja ametikoht. Töötajat ei ole võimalik kaks korda tööle ennistada. Hageja palus tunnistada sundtäitmise Harjumaa kohtutäitur Hille Sadama täiteasjas nr 035/2006/571 Tööinspektsiooni Saaremaa Töövaidluskomisjoni töövaidlusasjas nr 9.10-02/1911-4 tehtud otsuse alusel lubamatuks otsuse p 2 osas. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Töövaidluskomisjoni otsus ei ole täidetud, sest töötajat ei ole sisuliselt ega vormiliselt tööle ennistatud, kuivõrd talle ei võimaldatud endist tööd, samuti ei ole täidetud ITVS §-s 32 sätestatud tööandja kohustused tööle ennistamisel. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Maakohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud ja hagi oli esitatud ajal, kui aegumine oli peatunud. Hagi esitati TMS § 221 lg 1 alusel, vastav norm näeb hagi rahuldamise eeldusena ette, et nõue, mille täitmiseks täitemenetlus algatati, on rahuldatud. Töövaidluskomisjoni otsuse p 2 kohaselt tuli avaldaja ennistada tööle viivitamatult alates 06.10.2004 klienditeenindaja ametikohale. ITVS § 32 lg 2 kohaselt on tööle ennistamise otsus tööandja poolt täidetud, kui tööandja on kirjalikus vormis tühistanud töölepingu lõpetamise kande töölepingus või vastava käskkirja või muu kirjaliku dokumendi töölepingu lõpetamise kohta ega tee takistusi tööle ilmunud töötajale endise töö tegemiseks. 16.01.2008 kohtuistungil kinnitas kostja, et 06.10.2004 läks ta tööle ning hageja võimaldas kostjale tööd, kuid seda ei saa pidada tööle ennistamiseks, sest töötajale pakuti ajutist tööd arhiivis; ka edaspidi pidi kostja saama teistsugust tööd, kui seni; hageja lubas kostjale, et edaspidi peab kostja töötama iga päev pool päeva 1. korruse klienditeeninduses ja teise pool päeva saab tegeleda eraldi kabinetis lepingute andmebaasiga, mis on mõnevõrra sarnane endise tööga. Tööandjal on TLS § 65 lg 2 p-st 4 tulenevalt õigus kohustada töötajat tegema ajutiselt teist tööd. Käesoleval juhul oli see põhjendatud, sest tööle ennistamise otsus tuli täita viivitamatult ja hageja esindaja sõnul, mida kostja ei vaidlustanud (16.01.2008 istungi protokoll), tuli hagejal teha kostja püsiva töö võimaldamiseks ettevalmistusi. Selleks ajaks tuli leida kostjale ajutiselt teine töö. Hageja poolt kostjale ajutiselt teise töö andmine ei tähenda iseenesest, et hageja ei andnud kostjale töövaidluskomisjoni otsuse p-s 2 nimetatud tööd, eeldusel, et tööandja võimaldas või lubas võimaldada kostjale kohast tööd pärast ajutise töö lõppu. Kohus nõustus kostja seisukohaga. Tööle ennistamine kui töötaja kaitsevahend töölepingu ebaseadusliku lõpetamise vastu on suunatud sellele, et töötaja saaks tagasi oma töö- või ametikoha, kus ta soovib töötada. Vaidlust ei ole, et tööle ennistamisel võlgniku tarvis loodud ametikoha ülesanded Kuressaare klienditeeninduses, samuti töötajale vahetult tööle asumisel võimaldatud ajutine töö arhiivis, ei ole sisult sama töö, mida kostja tegi enne koondamist. Teistsuguse töö andmist põhjendas hageja töö ümberkorraldamisest tingitud vajadusega. Hageja väited, et kostjale ei saanud täpselt sama tööd anda, sest töö oli ümberkorraldatud ja et töövaidluskomisjoni resolutsioonis märgitakse „klienditeenindaja“ ja mitte „klienditeenindaja II“ ametikohta, ei anna alust teistsugusele seisukohale asuda, sest töötaja suhtes saab töö ümberkorraldamine aset leida alles

2(6)

pärast tööle ennistamist ehk pärast seda, kui töötajale on võimaldatud senine töö. Samuti peab töö ümberkorraldamine toimuma kindlaid protseduurireegleid järgides. Tõendamist ei leidnud, et kostja suhtes oleks töö kehtivalt ümber korraldatud. Sellest tulenevalt tähendab tööle ennistamine, et töötajale tuleb võimaldada just see töö või ametikoht, millel ta töötas vahetult enne koondamist. Hageja väitel koostas ta töölepingu nr 89 lisa nr 9 (tlk 46), mille esitas kostjale allkirjastamiseks, samuti tegi hageja kostja tööraamatusse kande „Ennistatud tööle alates 06.10.2004 TVK otsuse nr 9.10-02/1911-4 alusel“ ning andis välja 15.10.2004 käskkirja nr 40. Hageja 15.10.2004 käskkiri nr 40, millega loodi alates 06.10.2004 Kuressaare klienditeeninduses klienditeenindaja ametikoht, samuti tööraamatusse ennistamise kande tegemine ning töölepingu lisa koostamine, ei ole käsitletavad ITVS § 32 lg-s 2 sätestatud nõuete täitmisena. Loetletud toimingute näol ei ole tegemist töösuhte lõpetamise aluseks olnud töölepingu lõpetamise otsuse tühistamisega, vaid sellele töösuhte taastamisel loogiliselt järgnema pidanud sammudega. Töölepingu nr 89 lisa nr 9 (tlk 46) viitab sellele, et hageja soovis alates 06.10.2004 vormistada kostja töösuhte jätkumise selliselt, et kostja oleks sellest kuupäevast kokkuleppe tõttu teinud teistsugust tööd. Apellatsioonkaebuse põhjendused Eesti Energia AS palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohus kohaldas vääralt ITVS § 32 lg-t 2. Töövaidluskomisjoni otsus on täidetud – vastustaja ennistati nõuetekohaselt tööle. Täidetud on vormilised tööle ennistamise tingimused. Hageja andis 15.10.2004 käskkirja nr 40, millega loodi vastustajale kooskõlas töövaidluskomisjoni otsusega alates 06.10.2004 Kuressaare klienditeeninduses klienditeenindaja ametikoht. Käskkiri nr 40 tühistas hageja 01.03.2004 käskkirja 7-P, millega likvideeriti ametikoht, kus kostja enne koondamist töötas. 15.10.2004 andis hageja seoses kostja tööle ennistamisega klienditeenindaja ametikohale välja kirjaliku korralduse nr 22-P, mille alusel muudeti töökorraldust klienditeeninduses. Korraldusega ei puudutanud kostja töölepingus sätestatud tingimusi. Kostja tööraamatusse tehtud kanne selle kohta, et kostja on vastavalt töövaidluskomisjoni otsusele alates 06.10.2004 tööle ennistatud, on käsitletav ITVS § 32 lg 2 kohase muu töölepingu lõpetamist sätestava dokumendi kirjaliku tühistamisena. Kanne tühistas varem kostja tööraamatusse tehtud kande töölepingu lõpetamise kohta. Hageja koostas kostja töölepingule nr 89 lisa nr 9, milles sätestati, et kostja töötab alates 06.10.2004 Eesti Energia AS Teenindus Kuressaare klienditeeninduses klienditeenindaja II ametikohal, s.o samal ametikohal, millel ta töötas enne koondamist. Kuivõrd tööle ennistamisel loetakse töösuhe jätkuvaks, ei pidanud hageja vormistama või sõlmima kostjaga uut töölepingut. ITVS § 32 lg-st 2 ei tulene, et tööandja peaks koostama töötaja tööle ennistamiseks iga varem töölepingu lõpetamiseks koostatud dokumendi tühistamiseks uue dokumendi, mis tühistaks sõnaselgelt varem koostatud dokumendi. Piisab, kui tööandja koostab dokumendi, millest tuleneb, et varem tööandja poolt tehtud otsus töölepingu lõpetamiseks on tühistatud. Kostja asus tööle ennistamise järgselt hageja juurde faktiliselt tööle. Arusaamatu on maakohtu seisukoht, et loetletud toimingute näol ei ole tegemist töösuhte lõpetamise aluseks olnud töölepingu lõpetamise tühistamisega, vaid sellele töösuhte taastamisel loogiliselt järgnema pidanud sammudega. Isegi, kui nimetatud hageja toimingud ei oleks käsitletavad ITVS § 32 lg 2 tööle ennistamise vormiliste tingimuste täitmisena, ei tähenda see, et hageja ei ennistanud kostjat tööle. Nimetatud seisukohta toetab asjaolu, et tööõiguse normid on suunatud töötaja kaitsele, mistõttu tuleb alati eelistada tõlgendust, mis on töötaja jaoks soodsam. Töötaja jaoks on soodsam olukord, kus ta loetakse tööle ennistatuks.

3(6)

Täidetud on sisulised tööle ennistamise tingimused. Hageja tagas kostjale endise töölepingu kohase töö, töötasu ja töötingimused. Kostja töö sisuks hageja juures oli nii enne kui ka pärast töövaidluskomisjoni otsuse alusel tööle ennistamist klientide teenindamine. Hageja ei muutnud kostja töölepingu tingimusi. Tähtsust ei oma, mitu tundi päevas ja millises ruumis kostja liitumislepinguid sõlmima ning kliente teenindama pidi. Pooltel puudus ka selline kokkulepe. Asjaolu, et liitumisalase tööga hakkasid peale kostja tegelema ka teised hageja töötajad, ei tähenda, et kostjale ei võimaldatud sama tööd või ametikohta, mis tal oli enne koondamist. Väär on maakohtu järeldus, et vaidlust ei ole, et tööle ennistamisel kostja tarvis loodud ametikoha ülesanded Kuressaare klienditeeninduses ei ole sisult sama töö, mida kostja tegi enne koondamist. Kostja tööülesandeks hageja juures oli ka tööle ennistamise järgselt hageja klientide teenindamine. Hagejal oli tööandjana õigus kostjat töötamiskoha piires ümber paigutada. Hageja nõue, et kostja töötab osa ajast klienditeenindusbüroos esimesel korrusel ning osa ajast hageja poolt ettenähtud kabinetis, oli õiguspärane ning kostjale täitmiseks kohustuslik. Täidetud olid ka sisulised tööle ennistamise tingimused. Maakohtu otsus on olulises osas põhjendamata. Kohus jättis hindamata ja põhjendamata, millist tööd kostja enne koondamist hageja juures tegi. Otsusest ei nähtu õiguslikud põhjendused, miks peab töötaja suhtes töö ümberkorraldamine aset leidma alles pärast tööle ennistamist ning miks ei olnud väidetavalt kostja suhtes töö kehtivalt ümber korraldatud. Tööle ennistamine ei saa toimuda tagasiulatuvalt, vaid töövaidluskomisjoni otsuse tegemise päevast arvates. Hageja võimalik vastutus ei ole seotud ennistamismenetluse ajalise kestvusega. Seetõttu ei saa töö ümberkorraldamine olla seotud töötaja tööle ennistamisega. Maakohus ei põhjendanud, miks hageja poolt töösuhte vormiliseks taastamiseks tehtud toimingud ja dokumendid ei ole käsitletavad ITVS § 32 lg 2 nõuete täitmisena. Maakohus ei tõlgendanud hageja käitumist töösuhte vormiliseks taastamiseks tehtud toimingute ja dokumentide näol, samuti nendest tekkinud õiguslikke tagajärgi. Otsusest ei nähtu konkreetne tegevus, mida hageja pidi kostja tööle ennistamiseks nii vormiliselt kui sisuliselt tegema. Asjassepuutumatu on maakohtu viide Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-35-06 p-le 16 – tööle ennistamine kui töötaja kaitsevahend töölepingu ebaseadusliku lõpetamise vastu on suunatud sellele, et töötaja saaks tagasi oma töö- või ametikoha, kus ta soovib töötada. Viidatud seisukoht ei ole käesolevas asjas kohaldatav. Riigikohus käsitles viidatud otsuses kaasust, mille üheks asjaoluks oli fakt, et töötaja oli vahepeal asunud tööle teise tööandja juurde ning selge ei olnud töötaja soov olla endise tööandja juurde tööle ennistatud. Maakohtu otsust ei ole võimalik täita – hageja ja kostja vaheline töösuhe on lõppenud. Kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 5 peab kohtuotsus olema täidetav. Töösuhe lõppes uutel alustel alates 10.11.2004 teistkordselt, mistõttu õiguslikult ega faktiliselt ei saa vastustajat tööle ennistada. Käesolevas asjas tehtav kohtuotsus ei muuda töösuhte teistkordse lõppemise fakti. Täitemenetluse jätkamine ja lõpuni viimine ei ole kooskõlas tegeliku õigusliku olukorraga. Kui hagi jääb rahuldamata, ei ole hagejal võimalik oma õigusi alusetu täitemenetluse tagajärgede (kostja teistkordne tööle ennistamine) eest kaitsta. Tekib ebaselge õiguslik olukord, kus ühelt poolt töösuhe ennistati ja teiselt poolt kehtib töösuhte teistkordne lõpetamine. Arvestades kostja senist käitumist on tõenäoline, et kostja võib kasutada võimalust viia täitemenetlus lõpuni. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p-ga 2 välistab käesolevas asjas kohtuotsuse tegemine sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes ka hageja uue kohtusse pöördumise. Käesolevas asjas tehtava kohtulahendiga peab saabuma ka õigusrahu.

4(6)

Vastus apellatsioonkaebusele Malle Võrk ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu istungil palus vastutaja kohaldada nõudele aegumist. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. TsMS § 654 lg 6 kohaselt ei korda kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi, kuna nõustub nendega ja järgib neid. TMS § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja väitis, et ta on nõude täitnud ja kostja tööle ennistanud. ITVS § 32 lg 1 järgi kuulub tööle ennistamise otsus viivitamatule täitmisele. ITVS § 32 lg 2 kohaselt on tööle ennistamise otsus tööandja poolt täidetud, kui tööandja on kirjalikus vormis tühistanud töölepingu lõpetamise kande töölepingus või vastava käskkirja või muu kirjaliku dokumendi töölepingu lõpetamise kohta ega tee takistusi tööle ilmunud töötajale endise (otsuses märgitud) töö tegemiseks. Seega tuli maakohtul kontrollida, kas hageja on kirjalikus vormis tühistanud töölepingu lõpetamise kande töölepingus või vastava käskkirja või muu kirjaliku dokumendi ega tee kostjale takistusi endise töö tegemisel. Kolleegium nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et hageja poolt esitatud dokumendid ei tõenda, et hageja oleks ITVS § 32 lg-s 2 sätestatu täitnud. Ebaõige on apellandi väide, et ta on esitanud dokumendid, millest tuleneb, et töölepingu lõpetamise aluseks olevad dokumendid on tühistatud. Eeltoodu ei tulene ühestki apellandi viidatud dokumendist. Kostjaga sõlmitud tööleping lõpetati seoses koondamisega ja selle aluseks oli hageja 01.03.2004 käskkiri nr 7P (tlk 114) ja 21.06.2004 tehtud kanne töölepingu lõpetamise kohta (tlk 113). Töölepingu lõpetamise kohta on tehtud kanne ka kostja tööraamatusse. Töövaidluskomisjoni otsusega 05.10.2004 ennistati kostja tööle klienditeenindaja ametikohale alates 06.10.2004. Vastavalt ITVS § 32 lg-le 2 pidi hageja töölepingu lõpetamise aluseks olevad dokumendid kirjalikult tühistama. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti tuvastanud, et hageja ei ole tühistanud töölepingu lõpetamise aluseks olnud dokumente. Ebaõige on apellandi väide, et 15.10.2004 käskkirjaga nr 40 (tlk 48) tühistati hageja 01.03.2004 käskkiri nr 7P. Apellandi 15.10.2004 käskkiri sellist korraldust ei sisalda. Samuti on õige maakohtu hinnang, et ka ülejäänud hageja poolt esitatud dokumendid ei tõenda, et hageja on tühistanud töölepingu lõpetamise aluseks olevad korraldused või kande töölepingus. Apellandi viidatud käskkiri nr 40 15.10.2004 ja korraldus nr 22-P 15.10.2004 korraldavad kostja töötamist pärast tema tööle ennistamist. Sama sisuga on ka töölepingu nr 89 lisa nr 9, millele kostja keeldus alla kirjutamast. Õige on apellandi väide, et tööle ennistamisel loetakse töösuhe jätkuvaks, kuid see ei vabasta hagejat kohustusest vormistada tööle ennistamine vastavalt ITVS § 32 lg-le 2. Tulenevalt asja materjalidest on hageja poolt tööle ennistamise vormistamiseks sätestatud nõuded senini täitmata. Samuti on õige maakohtu järeldus, et täidetud ei olnud ka nõue mitte teha kostjale takistusi endise (otsuses märgitud) töö tegemiseks. Maakohus on õigesti tuvastanud, et vaidlust ei ole selles, et vahetult pärast tööle ennistamist kostjale võimaldatud töö arhiivis ja hiljem kostjale loodud töökoha tööülesanded ei olnud samad, kui kostjal enne temaga töölepingu ebaseaduslikku lõpetamist. Õige on see, et kostja töötas klienditeenindajana ja poolte seletuste kohaselt oli hageja ülesandeks liitumislepingute sõlmimine, kuid pärast tööle ennistamist tegeles ta kliendilepingute

5(6)

arhiveerimisega ja osaliselt teenindussaalis klientide teenindamisega. Seega ei olnud tööülesanded samad. Õige on maakohtu järeldus, et hageja ei saa tööle ennistatud töötaja tööülesandeid ümber korraldada enne, kui töötaja on tööle ennistatud. ITVS § 29 lg 1 järgi on töötajal õigus nõuda endist tööd ja alles pärast faktilist tööle ennistamist on õigus tööandjal seaduses sätestatud korras töö ümber korraldada, teatades sellest TLS § 64 lg 1 järgi ette üks kuu. Töötajal on aga õigus muudatustega mittenõustumisel TLS § 82 järgi nõuda töölepingu lõpetamist. Õige on maakohtu viide Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-35-06 p-le 13, kuna Riigikohus on viidatud otsuses tõlgendanud tööle ennistamise kui töötaja kaitsevahendi eesmärki, mis on oluline ka käesoleva vaidluse lahendamisel. Õige on see, et 10.11.2004 on hageja kostjaga uuesti töösuhte lõpetanud, kuid poolte seletuste kohaselt on töölepingu lõpetamine kohtus vaidlustatud, mistõttu ei välista see tööle ennistamise otsuse täitmist. Vastutaja on palunud kohaldada nõudele aegumist. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TSMS § 651 lg 1 järgi üksnes apellatsioonkaebus ulatuses. TsMS § 651 lg 2 ei anna vastutajale alust nõuda aegumise kohaldamist ilma apellatsioonkaebust või vastuapellatsioonkaebust esitamata. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 tuleb seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.

Ülle Jänes

Margo Klaar

Malle Preimer

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.