Tsiviilasi nr: 2-06-29158
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.02.2008. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-29158
Tsiviilasi
EEAS hagi MVvastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: EEAS (registrikood XXX, aadress XXX; postiaadress
Hageja tehinguline esindaja: (EE AS jurist Ene Johanson, aadress XXX); Kostja: MV(isikukood XXX, elukoht XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
16.01.2008.a
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Ene Johanson; Kostja MV
Jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus Jätta kohtukulud hageja kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule 12.10.2006.a hagi, milles palus tunnistada sundtäitmine (Harjumaa kohtutäitur Hille Sadam ́a täiteasjas nr 035/2006/571) Tööinspektsiooni Saaremaa Töövaidluskomisjoni töövaidlusasjas nr 9.10-02/1911-4 tehtud otsuse alusel lubamatuks. Hiljem täpsustas hageja oma nõuet ning palus tunnistada sundtäitmine lubamatuks otsuse p 2 osas. Hagi kohaselt algatas Harju piirkonna kohtutäitur Hille Sadam 05.06.2006.a sissenõudja MV avalduse alusel täitemenetluse viidatud Töövaidluskomisjoni otsuse alusel. 13.06.2006.a tegi kohtutäitur täitemenetluse peatamise otsuse. Kostja sellega ei nõustunud ning vaidlustas selle Harju Maakohtus. Harju Maakohus 30.08.2006.a määrusega tühistati kohtutäituri täitemenetluse peatamise otsuse p 2. Tallinna Ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu määruse jõusse ja peale seda jätkas kohtutäitur selles osas täitemenetlust. Hagiavalduse kohaselt leiab hageja, et viidatud Töövaidluskomisjoni otsus on kostja tööle ennistamise osas täidetud ja täitemenetlus tuleb seetõttu lõpetada. Hageja väitel lubati kostja 06.10.2004.a uuesti
1(4)
Tsiviilasi nr: 2-06-29158 tööle, selle kohta on vormistatud töölepingu nr 89 lisa nr 9, millele keeldus kostja alla kirjutamast, samuti on vormistatud kostja tööraamatusse kanne tööle ennistamise kohta ja hageja on 15.10.2004.a andnud käskkirja nr 40, millega loodi hageja Kuressaare klienditeeninduses klienditeenindaja ametikoht. Hageja väitel ei ole võimalik kaks korda töötajat tööle ennistada. Kostja poolt esitatud aegumise vastuväite peale leidis hageja, et TMS §-s 221 lg-s 3 sätestatud aegumistähtaeg ei ole möödunud ja et TMS §-s 221 sätestatud hagi on esitatud enne aegumist, kuivõrd aegumine oli täitemenetluse peatumise ajal peatunud. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leiab, et hagi oleks tulnud jätta menetlusse võtmata seetõttu, et hageja esindaja esindusõigus ei ole tõendatud ja et samade poolte vahel on menetluses asi sama eseme kohta samal alusel (kostja viitab tsiviilasjale nr 2-07-1729). Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et hagi on aegunud, sest see esitati rohkem kui 30 päeva peale täitmisteate võlgnikule kättetoimetamist ja aegumine ei saanud olla täitemenetluse peatamise ajal peatunud, sest aegumise peatamine oli õigusvastane. Kostja leiab, et viidatud Töövaidluskomisjoni otsus ei ole täidetud, sest teda ei ole ei sisuliselt ega vormiliselt tööle ennistatud, kuivõrd talle ei ole võimaldatud endist tööd, samuti ei ole täidetud ITVS §-s 32 sätestatud tööandja kohustusi tööle ennistamisel. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et: Käesolevas asjas on oluline tuvastada, kas hageja esindajal on esindusõigus (1); kas samade poolte vahel on kohtumenetluses asi sama eseme kohta samal alusel (2); kas hagi on aegunud (3); kas kõnealuse Töövaidluskomisjoni otsuse p 2 on täidetud nii sisuliselt (4.1) kui ka vormiliselt (4.2).
2(4)
Tsiviilasi nr: 2-06-29158 lahendatakse seaduses sätestatud kohtueelses menetluses. Selle menetluse raames otsustas kohtutäitur täitemenetluse lõpetamise asemel täitemenetluse peatada. Seega kohtueelne menetlus, mis sai alguse hageja poolt kohtutäituri peale kaebuse esitamisega, lõppes alles siis, kui kohtutäitur täitemenetluse uuendas (so 04.12.2006.a). Kostja poolt esile toodud asjaolu, et täituri poolt täitemenetluse peatamine ei saa aegumist peatada seetõttu, et täituri poolt menetluse peatamine osutus õigusvastaseks, ei ole kohtu hinnangul õige, kuivõrd TsÜS § 160 lg 2 p 4 kohaselt kohaldub vastav õiguslik tagajärg sõltumata sellest, kas kohtueelne menetlus lõpeb täitedokumendiga või mitte. Analoogiat kohaldades tuleb seda käesoleva õigussuhte puhul mõista selliselt, et aegumine on kohtueelse menetluse ajal peatunud igal juhul, sõltumata sellest, kas kohtueelne menetlus osutus edukaks või hiljem selgub, et kohtueelse menetluse algatamiseks õigust ei olnud. Seadusandja eesmärk TsÜS § 160 lg 2 p 4 kehtestamisel oli anda isikule aegumise peatumise läbi kindlus sõltumata sellest, kas kohtueelne menetlus osutus edukaks või mitte. Kuivõrd käesoleva asja puhul algatas hageja kohtutäituri tegevusega seoses kohtueelse menetluse, mis lõppes täitemenetluse uuendamisega 04.12.2006.a, tuleb asuda seisukohale, et selle kuupäevani oli aegumine peatunud. Hageja esitas kohtusse käesoleva hagi enne nimetatud kuupäeva, mistõttu ei ole hagi esitamiseks ette nähtud 30 päevane tähtaeg aegumise tõttu möödunud ning aegumist ei saa käesolevas asjas kohaldada.
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-06-29158 töötajale vahetult tööle asumisel võimaldatud ajutine töö arhiivis, ei ole sisult sama töö, mida kostja tegi enne koondamist. Teistsuguse töö andmist põhjendas ja õigustas hageja töö ümberkorraldamisest tingitud vajadusega ka kohtuistungil. Need hageja väited, et kostjale ei saanud täpselt sama tööd anda, sest töö oli ümberkorraldatud ja et töövaidluskomisjoni resolutsioonis märgitakse „klienditeenindaja“ ja mitte „klienditeenindaja II“ ametikohta, ei anna alust teistsugusele seisukohale asuda, sest töötaja suhtes saab töö ümberkorraldamine aset leida alles pärast tööle ennistamist ehk peale seda, kui töötajale on võimaldatud senine töö. Samuti peab töö ümberkorraldamine toimuma kindlaid protseduurireegleid järgides. Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud see, et kostja suhtes oleks töö kehtivalt ümber korraldatud. Sellest tulenevalt tähendab tööle ennistamine sisulises mõttes seda, et töötajale tuleb võimaldada just see töö või ametikoht, millel ta töötas vahetult enne koondamist.
Kaupo Paal Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.