Hageja tehinguline esindaja: (EE AS jurist Ene Johanson, aadress XXX); Kostja: MV(isikukood XXX, elukoht XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
16.01.2008.a
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Ene Johanson; Kostja MV
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus Jätta kohtukulud hageja kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule 12.10.2006.a hagi, milles palus tunnistada sundtäitmine (Harjumaa kohtutäitur Hille Sadam ́a täiteasjas nr 035/2006/571) Tööinspektsiooni Saaremaa Töövaidluskomisjoni töövaidlusasjas nr 9.10-02/1911-4 tehtud otsuse alusel lubamatuks. Hiljem täpsustas hageja oma nõuet ning palus tunnistada sundtäitmine lubamatuks otsuse p 2 osas. Hagi kohaselt algatas Harju piirkonna kohtutäitur Hille Sadam 05.06.2006.a sissenõudja MV avalduse alusel täitemenetluse viidatud Töövaidluskomisjoni otsuse alusel. 13.06.2006.a tegi kohtutäitur täitemenetluse peatamise otsuse. Kostja sellega ei nõustunud ning vaidlustas selle Harju Maakohtus. Harju Maakohus 30.08.2006.a määrusega tühistati kohtutäituri täitemenetluse peatamise otsuse p 2. Tallinna Ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu määruse jõusse ja peale seda jätkas kohtutäitur selles osas täitemenetlust. Hagiavalduse kohaselt leiab hageja, et viidatud Töövaidluskomisjoni otsus on kostja tööle ennistamise osas täidetud ja täitemenetlus tuleb seetõttu lõpetada. Hageja väitel lubati kostja 06.10.2004.a uuesti
Tsiviilasi nr: 2-06-29158 tööle, selle kohta on vormistatud töölepingu nr 89 lisa nr 9, millele keeldus kostja alla kirjutamast, samuti on vormistatud kostja tööraamatusse kanne tööle ennistamise kohta ja hageja on 15.10.2004.a andnud käskkirja nr 40, millega loodi hageja Kuressaare klienditeeninduses klienditeenindaja ametikoht. Hageja väitel ei ole võimalik kaks korda töötajat tööle ennistada. Kostja poolt esitatud aegumise vastuväite peale leidis hageja, et TMS §-s 221 lg-s 3 sätestatud aegumistähtaeg ei ole möödunud ja et TMS §-s 221 sätestatud hagi on esitatud enne aegumist, kuivõrd aegumine oli täitemenetluse peatumise ajal peatunud. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leiab, et hagi oleks tulnud jätta menetlusse võtmata seetõttu, et hageja esindaja esindusõigus ei ole tõendatud ja et samade poolte vahel on menetluses asi sama eseme kohta samal alusel (kostja viitab tsiviilasjale nr 2-07-1729). Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et hagi on aegunud, sest see esitati rohkem kui 30 päeva peale täitmisteate võlgnikule kättetoimetamist ja aegumine ei saanud olla täitemenetluse peatamise ajal peatunud, sest aegumise peatamine oli õigusvastane. Kostja leiab, et viidatud Töövaidluskomisjoni otsus ei ole täidetud, sest teda ei ole ei sisuliselt ega vormiliselt tööle ennistatud, kuivõrd talle ei ole võimaldatud endist tööd, samuti ei ole täidetud ITVS §-s 32 sätestatud tööandja kohustusi tööle ennistamisel. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et: Käesolevas asjas on oluline tuvastada, kas hageja esindajal on esindusõigus (1); kas samade poolte vahel on kohtumenetluses asi sama eseme kohta samal alusel (2); kas hagi on aegunud (3); kas kõnealuse Töövaidluskomisjoni otsuse p 2 on täidetud nii sisuliselt (4.1) kui ka vormiliselt (4.2).
1.Kohus leiab, et hageja esindajal on tsiviilkohtumenetluse seadustikus nõutud esindusõigus ning kostja väited ei anna alust selles kahelda. Hageja esindaja Ene Johansoni esindusõigus nähtub hagiavalduse lisadest nr 19 ja 21 (tlk 54 ja 56- 57). Vastavatest dokumentidest nähtub selgesti esindaja tsiviilkohtumenetluseks vajalik esindusõigus. EEAS-i juhatuse liikmete SLja LVpoolt TN välja antud volikirja p. 9, mis näeb ette õiguse esindada EEAS-i kohtumenetluses, ei sisalda õigust edasivolitamiseks, küll on aga vastav õigus kirjas sama volikirja eelviimases lõikes.
2.Kostja esitas 31.12.2007.a kohtule Harju Maakohtu 28.06.2007.a kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-071729, samuti 27.08.2007.a määruse samas tsiviilasjas ning kohtutäitur Hille Kudu 15.08.2007.a vastuse määruskaebusele samas tsiviilasjas. Viidatud dokumentidega soovis kostja tõendada seda, et kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Kohus, tutvunud viidatud dokumentidega, leiab, et sellise kostja järeldusega ei saa nõustuda. Käesoleva asja esemeks on sundtäitmise lubamatuks tunnistamine. Viidatud tsiviilasja esemeks on EEAS-i trahvimine sama täitemenetluse raames. Seega on tegemist asjadega, millel on erinev ese, millest tulenevalt ei saa asuda seisukohale nagu oleks kohtu menetluses samade poolte vahel vaidlus sama eseme üle samal alusel.
3.Kostja palus kohtul kohaldada aegumist. Hageja vaidles sellele vastu, leides, et aegumine oli peatunud sellel ajal, kui täitemenetlus oli peatunud. Kostja leidis, et täitemenetluse peatumine ei anna alust aegumise peatumiseks, kuivõrd täitemenetluse peatamine osutus õigusvastaseks, samuti ei näe ükski õigusnorm ette seda, et täitemenetluse peatamine peataks TMS § 221 lg-s 3 sätestatud hagi aegumist. Kohus leiab, et aegumise kohaldamise osas seisukoha võtmiseks tuleb hinnata, mis ajast hakkas kulgema hagi aegumise tähtaeg, kas esines aegumise peatumine ning millal hagi aegumise tähtaeg lõppes/ oleks pidanud lõppema. Hagi aegumise algus on seotud võlgniku poolt täitmisteate kättesaamise päevaga. Toimiku materjalidest nähtuvalt sai võlgnik täitmisteate kätte 21.06.2006.a. Sellest ajast alates hakkas kulgema ka TMS § 221 lg-s 3 sätestatud aegumistähtaeg. Harjumaa kohtutäitur peatas täitemenetluse oma otsusega 13.07.2006.a (tlk 19-20). Täitemenetlus uuendati 04.12.2006.a (nähtub tlk 140 kohtutäituri ettepanekust võlgniku trahvimiseks). Hageja esitas kohtusse käesoleva hagi 12.10.2006.a, so ajal, mil täitemenetlus oli kohtutäituri poolt peatatud. TsÜS § 168 lg 1 kohaselt ei arvata aega, mil aegumine oli peatunud, aegumistähtaja hulka. Seega on aegumise kohaldamisel määrava tähendusega, kas konkreetsel juhul esines aegumise peatumise alus. Kohus nõustub kostjaga selles osas, et iseenesest ei näe ükski seadus otsesõnu ette TMS § 221 lg-s 3 sätestatud aegumistähtaja peatumist ajaks, mil täitemenetlus oli peatatud. Kohus leiab siiski, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele TsÜS § 160 lg 1 koosmõjus sama §-i lg 2 p-ga 4. Seadusandja eesmärgiks on tagada, et aegumine oleks peatunud olukorras, kus seadusandja on näinud vaidluste lahendamisele ette kohtueelse lahendamise korra ja üks vaidluse pooltest seda kasutab. TMS annab võlgnikule võimaluse esitada kohtutäituri tegevuse peale kaebus. Võlgnik, käesolevas asjas hageja, kasutas seda võimalust ja esitas kohtutäiturile kaebuse, milles palus täitemenetlus lõpetada. Seadusandja soov on kaitsta isikut aegumise eest, aegumise peatumise kaudu olukorras, kus asja
2(4)
Tsiviilasi nr: 2-06-29158 lahendatakse seaduses sätestatud kohtueelses menetluses. Selle menetluse raames otsustas kohtutäitur täitemenetluse lõpetamise asemel täitemenetluse peatada. Seega kohtueelne menetlus, mis sai alguse hageja poolt kohtutäituri peale kaebuse esitamisega, lõppes alles siis, kui kohtutäitur täitemenetluse uuendas (so 04.12.2006.a). Kostja poolt esile toodud asjaolu, et täituri poolt täitemenetluse peatamine ei saa aegumist peatada seetõttu, et täituri poolt menetluse peatamine osutus õigusvastaseks, ei ole kohtu hinnangul õige, kuivõrd TsÜS § 160 lg 2 p 4 kohaselt kohaldub vastav õiguslik tagajärg sõltumata sellest, kas kohtueelne menetlus lõpeb täitedokumendiga või mitte. Analoogiat kohaldades tuleb seda käesoleva õigussuhte puhul mõista selliselt, et aegumine on kohtueelse menetluse ajal peatunud igal juhul, sõltumata sellest, kas kohtueelne menetlus osutus edukaks või hiljem selgub, et kohtueelse menetluse algatamiseks õigust ei olnud. Seadusandja eesmärk TsÜS § 160 lg 2 p 4 kehtestamisel oli anda isikule aegumise peatumise läbi kindlus sõltumata sellest, kas kohtueelne menetlus osutus edukaks või mitte. Kuivõrd käesoleva asja puhul algatas hageja kohtutäituri tegevusega seoses kohtueelse menetluse, mis lõppes täitemenetluse uuendamisega 04.12.2006.a, tuleb asuda seisukohale, et selle kuupäevani oli aegumine peatunud. Hageja esitas kohtusse käesoleva hagi enne nimetatud kuupäeva, mistõttu ei ole hagi esitamiseks ette nähtud 30 päevane tähtaeg aegumise tõttu möödunud ning aegumist ei saa käesolevas asjas kohaldada.
4.Järgnevalt käsitleb kohus küsimust, kas käesolev hagi tuleb rahuldada või mitte. Käesolev hagi on esitatud TMS § 221 lg 1 alusel ning vastav norm näeb hagi rahuldamise eeldusena ette selle, et nõue, mille täitmiseks täitemenetlus algatati, on rahuldatud. Käesoleva asja raames palub hageja lõpetada täitemenetlus kõnealuse Töövaidluskomisjoni otsuse p 2 osas, väites, et vastav punkt on täidetud. Sellest tulenevalt tuleb kontrollida, kas viidatud Töövaidluskomisjoni otsuse p 2 on täidetud. Viidatud otsuse p 2 on sätestatud järgmiselt: „2. Avaldaja ennistada tööle viivitamatult 06. oktoobrist 2004. aastast klienditeenindaja ametikohale.“ Seda, millal loetakse tööle ennistamise otsus täidetuks, täpsustab ITLS § 32 lg 2, mille kohaselt on tööle ennistamise otsus tööandja poolt täidetud, kui tööandja on kirjalikus vormis tühistanud töölepingu lõpetamise kande töölepingus või vastava käskkirja või muu kirjaliku dokumendi töölepingu lõpetamise kohta ega tee takistusi tööle ilmunud töötajale endise (otsuses märgitud) töö tegemiseks. Seega saab lugeda, et tööle ennistamine on õiguspäraselt toimunud juhul, kui on täidetud ITLS § 32 lg-s 2 sätestatud eeldused. Seega tuleb kontrollida, kas hageja lubas töötaja otsuses näidatud tööle ja kas tööandja täitis ka tööle ennistamise formaalsed eeldused.
4.1.16.01.2008.a kohtuistungil kinnitas kostja, et 06.10.2004.a läks kostja tööle ning hageja võimaldas kostjale ka tööd, kuid seda ei saa pidada tööle ennistamiseks, sest töötajale pakuti ajutist tööd arhiivis ning et ka edaspidi pidi kostja saama teistsugust tööd, kui seni, nimelt lubas hageja kostjale, et edaspidi peab kostja töötama iga päev pool päeva 1. korruse klienditeeninduses ja teise pool päeva saab kostja tegeleda eraldi kabinetis lepingute andmebaasiga, mis on mõnevõrra sarnane endise tööga. Sellest lähtuvalt leidis kostja, et teda ei ole sisuliselt tööle ennistatud, kuivõrd talle ei võimaldatud senist tööd. Kohtu hinnangul tuleb hinnata, kas tööandja poolt ajutiselt teise töö (arhiivitöö) tegemiseks kohustamine oli õiguspärane ja kas hilisemalt algsega võrreldes teistsuguse töökorralduse ettenägemist (pool päeva 1. korrusel teenindussaalis nö kõikide klienditeenindaja valdkonda kuuluvate küsimustega tegelemine ja pool päeva 2. korrusel töö lepingute andmebaasiga eraldi kabinetis) saab lugeda tööle ennistamiseks. Kohus leiab, et tööandjal on töölepingu seaduse § 65 lg 2 p-st 4 tulenevalt õigus kohustada töötajat tegema ajutiselt teist tööd. Käesoleval juhul oli see põhjendatud, sest tööle ennistamise otsus tuli täita viivitamatult ja hageja esindaja sõnul, mida kostja ei vaidlustanud (vt 16.01.2008.a istungi protokoll), tuli hagejal teha kostja püsiva töö võimaldamiseks ettevalmistusi. Selleks ajaks tuli aga leida kostjale ajutiselt teine töö. Seega leiab kohus, et hageja poolt kostjale ajutiselt teise töö andmine ei tähenda iseenesest veel seda, et hageja ei andnud kostjale Töövaidluskomisjoni otsuse p-s 2 nimetatud tööd, eeldusel, et tööandja võimaldas või lubas võimaldada kostjale kohast tööd peale ajutise töö lõppu. Kostja leiab, et see töö, mida hageja pakkus kostjale peale ajutise töö lõppemist, ei ole see, mille alusel saaks lugeda töötaja tööle ennistatuks. Kohus leiab, et sellise kostja seisukohaga tuleb nõustuda. Töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja algatusel on töötajal töölepingu seaduse § 117 lg 1 järgi õigus nõuda enda tööle ennistamist. Sama tuleneb ka ITLS § 29 lg-st 1, mille kohaselt on töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötajal õigus nõuda endist tööd või ametikohta. Nagu eespool märgitud, on ITLS § 32 lg 2 kohaselt tööle ennistamise otsus töötaja poolt täidetud, kui tööandja ei tee takistusi tööle ilmunud töötajale endise töö tegemiseks. Tööle ennistamine, kui töötaja kaitsevahend töölepingu ebaseadusliku lõpetamise vastu on suunatud sellele, et töötaja saaks tagasi oma töö- või ametikoha, kus ta soovib töötada (vt RKTKo 3-2-1-35-06 p 13). Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et tööle ennistamisel võlgniku tarvis loodud ametikoha ülesanded Kuressaare klienditeeninduses, samuti
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-06-29158 töötajale vahetult tööle asumisel võimaldatud ajutine töö arhiivis, ei ole sisult sama töö, mida kostja tegi enne koondamist. Teistsuguse töö andmist põhjendas ja õigustas hageja töö ümberkorraldamisest tingitud vajadusega ka kohtuistungil. Need hageja väited, et kostjale ei saanud täpselt sama tööd anda, sest töö oli ümberkorraldatud ja et töövaidluskomisjoni resolutsioonis märgitakse „klienditeenindaja“ ja mitte „klienditeenindaja II“ ametikohta, ei anna alust teistsugusele seisukohale asuda, sest töötaja suhtes saab töö ümberkorraldamine aset leida alles pärast tööle ennistamist ehk peale seda, kui töötajale on võimaldatud senine töö. Samuti peab töö ümberkorraldamine toimuma kindlaid protseduurireegleid järgides. Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud see, et kostja suhtes oleks töö kehtivalt ümber korraldatud. Sellest tulenevalt tähendab tööle ennistamine sisulises mõttes seda, et töötajale tuleb võimaldada just see töö või ametikoht, millel ta töötas vahetult enne koondamist.
4.2.Järgnevalt kontrollib kohus, kas hageja täitis kõnealuse Töövaidluskomisjoni otsuse p 2 formaalselt. Hageja väitel koostas ta töölepingu nr 89 lisa nr 9 (tlk 46), mille esitas kostjale allkirjastamiseks, samuti tegi hageja kostja tööraamatusse kande „Ennistatud tööle alates 06.10.2004.a TVK otsuse nr 9.10-02/1911-4 alusel“ ning andis välja 15.10.2004.a käskkirja nr 40. Hageja hinnangul on vastavate dokumentidega tõendatud, et hagejal ITLS § 32 lg-st 2 tulenenud formaalsed tööle ennistamise kohustused on täidetud. Kostja vaidleb sellele vastu, väiteks, et tööle ennistamine oleks tulnud vormistada päevast, mil ebaseaduslik töölepingu lõpetamine toimus ning et töölepingu lõpetamise tühistamise kannet töölepingus ei ole tehtud – töölepingu muutmise ettepanekut ei saa käsitleda töölepingu lõpetamise tühistamise kandena. Kohus leiab, et hageja 15.10.2004.a käskkiri nr 40, millega loodi alates 06.10.2004.a Kuressaare klienditeeninduses klienditeenindaja ametioht, samuti tööraamatusse ennistamise kande tegemine ning töölepingu lisa koostamine ei ole käsitletavad ITLS § 32 lg-s 2 sätestatud nõuete täitmisena. Loetletud toimingute näol ei ole tegemist töösuhte lõpetamise aluseks olnud töölepingu lõpetamise otsuse tühistamisega, vaid sellele töösuhte taastamisel loogiliselt järgnema pidanud sammudega. Töölepingu nr 89 lisa nr 9 (tlk 46) viitab sellele, et hageja soovis alates 06.10.2004.a vormistada kostja töösuhte jätkumise selliselt, et kostja oleks sellest kuupäevast kokkuleppe tõttu teinud teistsugust tööd. Kokkuvõttes leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning sundtäitmine töövaidlusasjas nr 9.1002/1911-4 tehtud otsuse p. 2 alusel lubamatuks tunnistamata. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus kohtukulud täies ulatuses hageja kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kaupo Paal Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.