2-04-300/40 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Arno Puskar esitas 31.03.2004 maakohtule hagi Ilmar Puskari vastu õigusvastaste metsaraietega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus määras hagihinnaks 50 000 krooni. 16.02.2006 avalduses teatas hageja, et nõude suuruseks on 150 000 krooni. I. Puskar suri 07.08.2004 ning kostjana astus protsessi I. Puskari pärija Eha Puskar, kes oli I. Puskari abikaasa. Hageja väidete kohaselt oli hageja ja I. Puskari omandis Valgamaal Palupera vallas Atra külas asuv Soe nr 1 talu ja Tartumaal Rõngu vallas Koruste külas asuv Prikasse talu. I. Puskar teostas hageja teadmata suuremahulise lageraie Soe nr 1 talu metsas. 08.03.1995 metsapatoloogiliste uuringute akti kohaselt on hageja ja Ain Poimu teatanud 1994 detsembris metsakahjustusest, mis on vale. Kahjustuste ülevaatusel esinesid hagejale teatamata metsaomanike esindajad I. Puskar ja A. Poimu. Akti saatis metsapatoloog Enn Kaljula hagejale alles 04.06.1996 pärast raie teostamist, lisades 11.01.1995 koostatud kaardi, millest nähtuvalt olid raiemahud järgmised: A. Puskar 1,6 ha, I. Puskar 5,2 ha, A. Poimu 3,1 ha. Seega eraldas I. Puskar endale hagejast 3,25 korda suurema raiepindala ning teostas metsaraiet hagejast 3,6 ha rohkem. Selline tegevus on TsÜS § 72 kohaselt pettus. Metsapatoloog esitas valeandmeid. Raie teostasid kostja pojad Olavi Nurm ja Harri Toomlaid ning raiutud metsa koondamise, väljaveo ja ostu-müügi AS Silvester esindaja A. Poimu. I. Kostja ei ole esitanud dokumenti, mille alusel ta metsa raius. Kasutades Soe nr 1 talus raiutud korralikku metsa, ehitas I. Puskari poeg endale maja ja kostja rikastus alusetult. Hageja ise on teostanud Soe nr 1 talus raiet raielubade alusel metsatehniku poolt märgitud puude, mitte pindala järgi, kokku 198 tm. 04.07.2007 istungil esitatud avalduses leidis hageja, viidates Valgamaa Keskkonnateenistuse piirkondliku metsandusspetsialisti Ene Vahteri takseerandmetele, et I. Puskar raius Soe nr 1 talus metsatagavara kokku 1906 tm (kvartalis 46 315 tm eraldisel 1 ja 1591 tm eraldisel 11), sellest 1429 tm tarbepuitu. Kokkuvõttes teostas I. Puskar raiet 1231 tm hagejast rohkem. 02.11.2007 avalduses teatas hageja, et Soe nr 1 talu metsamaterjali kogus on toodud 04.07.2007 esitatud avalduses ning I. Puskar tegi enamraiet 994 tm (1192-198). Võttes keskmiseks sortimentide hinnaks 300 krooni/tm (palgi turuhind sel ajal 550 krooni/tm, paberipuu turuhind 250 krooni/tm), tekitati hagejale kahju 298 200 krooni. I. Puskar teostas hageja keelule vaatamata jaanuaris 2004 Prikasse talu maaüksusel õigusvastase omavolilise suuremahulise metsaraie, takseerkirjelduse kohaselt 2,3 ha, 560 tm. I. Puskar oleks pidanud järgima AÕS § 72 lg 1, 5 ja § 74 lg 1. I. Puskar esitas hagejale kirjaliku kava 700 tm metsa lageraieks, millega hageja ei nõustunud. Metsakahjustust ei olnud. Kostja poolt kohtule esitatud 07.10.2003 täidetud metsateatis (raie maht 200 tm, edastamise ja registreerimise kuupäevata, registreerimise numbrita) on võltsing. Hageja on saanud Tartumaa Keskkonnateenistuselt koopia 07.10.2003 täidetud ja registreeritud

metsateatisest nr 04159. 21.10.2003 kirjas teatas Tartumaa Keskkonnateenistus I. Puskarile, et 07.10.2003 metsateatis ei ole raiet registreeriv dokument ja nõudis AÕS § 72 lg 1 kohast kaasomanike kokkulepet. I. Puskar esitas uue metsateatise 27.10.2003 (nr 04178), ka sellel ei olnud hageja nõusolekut. 05.11.2003 kirjas kinnitas Tartumaa Keskkonnateenistus hagejale, et metsakaitseline ekspertiis on aluseks lageraiega nõustumiseks ja arvestatud on AÕS § 72 lg 4, 5. Hageja ei nõustunud lageraiega ning leiab, et asjaõigusseadust ei ole arvestatud. Enn Pildi 22.10.2003 ekspertarvamusele lisatud takseerkirjeldus erineb oluliselt Keskkonnaministeeriumi ekspertkomisjoni takseerkirjeldusest, puude koosseis ja kahjustuste liik on oluliselt erinev. Mets oli korrektne, metsaekspertiis on tehtud vigaselt. 22.10.2003 ekspertiisis on esitatud valeandmeid, mida kinnitab Metsabüroo 14.09.2007 vastus hageja järelepärimisele. Hagejal ei võimaldatud ekspertiisidest osa võtta. Ekspertarvamus 500 tm raiumiseks on soovituslik ega anna õigust raie teostamiseks. I. Puskari teostatud metsaraie maht ei vasta metsateatises nr 04178 toodud raie mahule 500 tm. Keskkonnaministeeriumi ekspertkomisjoni takseerkirjelduse kohaselt on metsa tagavara 560 tm, samuti on I. Puskar hävitanud ekspertarvamuses ette nähtud 35 säilikpuud (28 tm). Tunnistaja Tõnu Naha annab valeandmeid, öeldes, et pärast raietööde lõppu olid nii seemne- kui säilikpuud ettenähtud koguses alles. Keskkonnainspektsiooni inspektoritega teostatud kontroll näitas vastupidist. Ka tunnistaja Harry Luik annab kohtule valeandmeid. Raie Prikasse talus 1995. a (26 tm) toimus hageja tütre Anu Puskari teadmatuse tõttu; puit varastati hiljem. Hageja poolt Prikasse talu metsas alates 1998. a tehtud raied kokku 200 tm (metsateatis 29.09.1998 nr 0098593, 13.02.2003 nr 04049; 100 tm aegraie, 75 tm sanitaarraie, 25 tm harvendusraie) on teostatud seaduse nõudeid järgides ja kooskõlastatult I. Puskariga. 01.09.2005 avalduses teatas hageja, et I. Puskar on raiunud Prikasse talus temast 360 tm (560200) rohkem. 04.07.2007 istungil esitatud avalduses väitis hageja, et I. Puskar raius 528 tm (metsateatises märgitud 500 tm + 28 tm säilikpuid), seega 328 tm (528-200) rohkem. 02.11.2007 avalduses leidis hageja, et I. Puskar raius Prikasse talus metsa kokku väärtusega 271 371 krooni: kütet 194 tm (hind 161 krooni/tm, kokku väärtus 31 234 krooni), ümarpalki 304 tm (hind 639 krooni/tm, kokku väärtus 194 537 krooni), paberipuud 152 tm (hind 300 krooni/tm, väärtus kokku 45 600 krooni). Hageja lähtus Metsabüroo 14.09.2007 vastuses toodud andmetest, et raie toimumise ajal oli Prikasse talu metsas eraldisel 1 tagavara ca 536 tm/ha. I. Puskar raius 1233 tm (2,3 ha * 536 tm), millest tuleb maha arvestada jäätmed 20%, seega raius ja müüs I. Puskar metsamaterjali kokku 986 tm. Hageja võttis aluseks metsamajanduskavas toodud sortimentide vahelao hinnad. I. Puskar on tekitanud hagejale kahju ulatuses, milles raius ja müüs maha Soe nr 1 ja Prikasse talude metsa vastavalt aastatel 1995 ja 2004. Ebaseaduslikkus seisneb selles, et ühist omandit ei kasutatud võrdselt. I. Puskari süü on selles, et ta ei arvestanud kaasomanikuga. Samuti leidis hageja, et Soe nr 1 talust metsa raiudes rikastus I. Puskar alusetult. I. Puskar on tekitanud hagejale ebaseaduslike omavoliliste metsaraietega kahju kokku 569 571 krooni, mis on rohkem kui kolm korda suurem hageja taotletud hüvitisest 150 000 krooni.

kuid jättis I. Puskarile esitamata raieandmed. Hageja raius ainult tarbepuitu. 2003 varakevadel avastas I. Puskar oma osal ulatusliku metsavarguse. Selgus, et raie oli tellinud hageja. 13.02.2003 registreeritud metsateatise nr 04049, maht 150 tm, oli hageja saanud pettusega, I. Puskari teadmata ning tema õigusi rikkudes. Hageja raius täisealise kuusemetsa ja jättis raiumata kõrvaloleva haige metsa (kvartal 18, eraldis 1), mis oli märgitud tema metsateatisel. Kuna hageja oli kolmel korral teostanud Prikasse talu metsas ühepoolselt metsaraiet ega jaganud saadud tulu I. Puskariga, esitas I. Puskar metsaspetsialistile 07.10.2003 metsateatise 200 tm raie kohta, mis vastas hageja esitatud metsateatiste mahule. Hageja keeldus I. Puskarile nõusolekut andmast ega tunnistanud enam ka kokkulepet. Tartumaa Keskkonnateenistus hakkas metsateatist menetlema. I. Puskar ei ole Soe nr 1 talus 5,2 ha ulatuses lageraiet teinud. Nimetatud pind on võetud metsapatoloogiliste uuringute aktist, mis ei ole aluseks metsaraiele, vaid kajastab metsaosa tervislikku seisundit. Soe nr 1 talu metsas teostas valikraiet hageja. Soe nr 1 talu müüdi 1999/2000 kolme omaniku nõusolekul. Kuni 2003. a raieni Prikasse talus ei olnud hagejal ja I. Puskaril mingeid arusaamatusi. E. Puskar jäi I. Puskari esitatud vastuväidete juurde ning palus jätta hagi rahuldama. I. Puskar ei teinud Soe nr 1 talus lageraiet, raiuti vaid märgitud puid. Soe nr 1 talu metsa võttis maha hageja. Raielubadest nähtuvalt raius hageja Soe nr 1 talu maadel mitte 1,6, vaid 9,6 ha suuruselt pinnalt, seega ca poole suuremalt pinnalt kui I. Puskar. Hageja nõue seoses Soe nr 1 talu metsaga on alusetu. Soe nr 1 talu metsamaa ei olnud ühiskasutuses, vaid osteti raiepiletid. Raie ajal ei olnud maa osas omandireform lõpuni viidud, maad ei olnud tagastatud. 2003 augustis said E. Puskar ja I. Puskar teada, et hagejale on antud välja raiepilet kogu Prikasse kinnistu metsa ulatuses. Hageja oli raiunud maha kuusetuka, kuid haige metsa alles jätnud; 2,3 ha oli haiget metsa ja paar siilu väheväärtuslikku metsamaad. H. Luik üritas hagejale selgeks teha, et mets on viletsas olukorras. I. Puskar kirjutas metsateatisele 200 tm, kuid hageja ei kirjutanud sellele alla, öeldes, et las mädaneb. Metsateatist ei registreeritud, sest puudus hageja nõusolek. Tehti ekspertiis ning I. Puskar esitas sellest lähtudes uue metsateatise. Hageja vaidlustas ekspertiisi, ministeeriumi moodustatud komisjon tegi samasisulise akti. Seejärel sai I. Puskar raieloa ning 2004 jaanuaris algas raie. Palju aega ja kulu läks mädanenud metsa koristamisele. I. Puskar on käitunud mõistlikult ja andnud hagejale kirjaliku nõusoleku Prikasse kinnistul raietööde teostamiseks, kuid hageja I. Puskarile nõusolekut ei andnud. Kuigi hageja kirjalikku nõusolekut ei ole, ei muuda see metsaraiet Prikasse kinnistul seadusevastaseks. I. Puskarile anti õigus raiuda tugevalt kahjustatud metsa kasvava kahjustamata metsa säilitamise huvides kooskõlas seaduse (MS §-dega 12 lg 3; 24 lg 2; 36 lg 1 p 4; 38 lg 1 p 3, AÕS § 72 lg 4) ja ekspertarvamusega. Vähemalt 350 tm metsast oli tugevalt kahjustatud. Kostja viitas Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-144-03. Soe ja Prikasse kinnistutel on metsa raiunud nii hageja kui I. Puskar. Hageja ei ole tõendanud, millise kvaliteediga metsa I. Puskar raius, samuti seda, et I. Puskar oleks temast rohkem raiunud ja et oleks alus kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kostja tegevuse ega tegevusetusega ei ole hageja vara vähenenud ja hageja ei ole mingist tulust ilma jäänud. Hagi alusetust näitab ka see, et 22.06.2007 avalduses väitis hageja, et I. Puskar teostas Soe nr 1 talus üleraiet 1231 tm, kuid viimasena esitatud arvestuses leidis, et üleraie oli 994 tm. Metsa ei hinnata rahaliselt tihumeetrite järgi, vaid hind selgub realiseerimise tulemusena.

3.Tartu Maakohus jättis 14.01.2008 otsusega hagi rahuldamata ning mõistis välja A. Puskarilt menetluskulu 7500 krooni E. Puskari kasuks. Otsuse kohaselt toimus vaidlusalune metsaraie Soe nr 1 talus 1995. a, seega tuleb VÕSRS §dest 22 lg 1 ja 23 lähtudes kohaldada enne võlaõigusseaduse jõustumist kehtinud sätteid (TsK § 448 lg 1, 2, 3; § 477 lg 1, 3). Kohus leidis, et tõendatud ei ole ei hagejale kahju tekitamine I. Puskari poolt ega ka I. Puskari alusetu rikastumine hageja arvel. 08.03.1995 metsapatoloogiliste uuringute aktist nähtuvalt on Valga Maakonnavalitsuse ÕV komisjoni 02.08.1993 otsuse nr 2900 kohaselt Soe nr 1 talu 64,93 ha suhtes õigustatud subjektid A. Puskar, I. Puskar ja Endla Poimu (Ain Poimu) 1/3 osa tagastamisega kaasomandisse. Väidetava metsaraie ajaks 1995. a ei olnud vara tagastamine veel toimunud. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kanti Soe kinnistu (23,2 ha + 8,79 ha) omanikena 17.12.1999 kinnistusraamatusse A. Puskar (1/4 kaasomandist), I. Puskar (1/4 kaasomandist) ja A. Poimu (1⁄2 kaasomandist). ORAS (redaktsioon kuni 02.03.1997) §-dest 4 ja 18 lg 1, 2 tulenevalt asus kohus seisukohale, et kuigi Soe nr 1 talu suhtes ei olnud omandireform veel lõpuni viidud ning õigustatud subjektid ei olnud veel vara omanikud, on neil siiski võimaliku kahju tekitaja või alusetult vara saanud isiku vastu nõudeõigus. Käesoleval juhul on nii hageja kui väidetav kahju tekitaja/alusetult rikastunud isik õigustatud subjektiks vara kaasomandisse tagastamisega. Hageja kinnitusest ja esitatud raielubadest nähtub, et hageja on raiunud 1994. ja 1995. a Soe nr 1 talu metsast vähemalt 198 tm puitu pindalalt 9,6 ha. Hageja raiutud metsa kvaliteedi ja väärtuse kohta ei ole kohtule ühtegi tõendit esitatud. Hageja väidab, lähtudes 08.03.1995 metsapatoloogiliste uuringute aktist ja metsapatoloog E. Kaljula poolt kaardile kantud raiekohtadest (A. Puskar 1,6 ha, I. Puskar 5,2 ha, A. Poimu 3,1 ha), et I. Puskar teostas raiet 3,6 ha ulatuses temast rohkem. Raie mahu kohta on hageja esitanud erinevaid andmeid. 04.07.2007 istungil esitatud avalduses ja selle lisas 1 leidis hageja, viidates Valgamaa Keskkonnateenistuse piirkondliku metsanduse spetsialisti E. Vahteri takseerandmetele, et I. Puskar raius 5,2 ha-lt 1906 tm, sellest 1429 tm tarbepuitu. 02.11.2007 avalduses väitis hageja, viidates oma 04.07.2007 avaldusele, et I. Puskar raius 1192 tm ning kuna hageja raius 198 tm, tegi kostja 994 tm enamraiet. Võttes keskmiseks sortimentidehinnaks 300 krooni/tm, on hagejale tekitatud kahju 298 200 krooni. Kostja ei vaidle iseenesest vastu, et raie tehti, kuid tegemist ei olnud lageraiega. Tunnistaja Anu-Hannele Puskari ütlustest selgub üksnes, tema nägi 2005 suvel Soe nr 1 talu metsast ühel õhtul kolmel korral välja sõitmas järelkäruga palgiautosid ning kuna metsas teostas raiet I. Puskar, oletas tunnistaja, et need olid tema palgikoormad. Koguse kohta ei oska tunnistaja midagi arvata. Puudub alus lähtuda takseerkirjeldusest (II kd lk 127-128), sest teadmata on, millise aja seisuga seal andmed on toodud ning kas need vastavad tõele. Metsapatoloogiliste uuringute akti kohaselt on nt kvartalis 47 eraldisel 11 puistu kahjustatud 1992/1994 kuusekooreüraski rüüstest ja juurepessust ning 1994. a toimus metsavargus. Isegi kui takseerkirjeldus oleks õige, ei ole tõendatud I. Puskari poolt lageraie tegemine. Kohtule ei ole esitatud ühtegi asjakohast tõendit selle kohta, millises mahus ja millise kvaliteediga metsa I. Puskar raius, on vaid hageja erinevad paljasõnalised väited. Kohus nõustus kostjaga, et hektar näitab, millises ulatuses võib raiet teha, kuid raiutakse tihumeetrites ning mets, raied ja hinnad on erinevad. Ka hageja on möönnud, et hind sõltub suurel määral puistu kooslusest. Peale hageja ja I. Puskari oli õigustatud subjektiks vaidlusaluse vara suhtes ka A. Poimu, kes samuti teostas metsaraiet, mille mahu ja väärtuse kohta andmeid esitatud ei ole. Seetõttu ei ole

veenev hageja seisukoht ja arvestus, et kogu väidetav I. Puskari poolne üleraie on vaid hagejale tekitatud kahju või hageja arvel alusetult rikastumine. AÕS § 71 lg 2 kohaselt kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühise asja viljast. Kuna tõendatud ei ole, et I. Puskari raiutud Soe nr 1 talu metsa maht ja/või väärtus on suurem hageja raiutust, ei ole tõendatud kahju tekkimine hagejale või hageja arvel vara omandamine. Seetõttu puudub vajadus analüüsida kahju tekitamise ja alusetu rikastumise koosseisude teisi elemente ning nendega seotud tõendeid ja väiteid. Vaidlusalune raie Prikasse talu metsas toimus 2004 jaanuaris, seega tuleb VÕSRS § 22 lg 1 tulenevalt kohaldada võlaõigusseadust (VÕS § 1043). ÕVVTK Tartu maakonna komisjon tunnistas 29.04.1993 otsusega nr 31/1-70 hageja ja I. Puskari omandireformi õigustatud subjektiks Prikasse talu 48,505 ha maa ja ühistatud vara suhtes, kummagi 1⁄2 ulatuses. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on alates 15.02.2002 kantud Prikasse kinnistu omanikena kinnistusraamatusse hageja (1⁄2 kaasomandist) ja I. Puskar (1⁄2 kaasomandist) ning alates 13.04.2005 hageja (1⁄2 kaasomandist) ja E. Puskar (1⁄2 kaasomandist). Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on Prikasse talu metsas alates 1995. a teostanud raiet vähemalt 226 tm ning raiutud puidust 26 tm varastati. Puuduvad andmed selle kohta, milline oli hageja raiutud metsa seisund ja väärtus. Hagiavalduses ja 01.09.2005 avalduses leidis hageja, et kostja raius takseerkirjelduse kohaselt 2,3 ha-lt 560 tm ning teostas temast 360 tm raiet rohkem. 04.07.2007 istungil esitatud avalduses leidis hageja, et I. Puskar raius Prikasse talus 528 tm (metsateatises märgitud 500 tm + 28 tm säilikpuid), seega hagejast 328 tm rohkem. 02.11.2007 avalduses leidis hageja, et I. Puskar raius Prikasse talus metsa 271 371 krooni väärtuses – küttepuid 194 tm (väärtus 31 234 krooni), ümarpalki 304 tm (väärtus 194 537 krooni), paberipuud 152 tm (väärtus 45 600 krooni). Hageja lähtus OÜ Metsabüroo 14.09.2007 vastuses toodud andmetest, et raie toimumise ajal oli Prikasse talu metsas eraldisel 1 tagavara ca 536 tm/ha. I. Puskar raius 1233 tm (2,3 ha * 536 tm), millest tuleb maha arvestada jäätmed 20%, seega raius ja müüs I. Puskar metsamaterjali sortimentide kogusega kokku 986 tm. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et I. Puskar teostas 2004 jaanuaris metsaraie, seda kinnitavad ka tunnistaja T. Naha ütlused. 07.10.2003 täitis I. Puskar Prikasse kinnistu kohta metsateatise (kvartal 18, eraldis 1, pindala 2,0 ha, aegraie, raiutav maht 200 tm, esineb metsakahjustus), mis registreeriti 07.10.2003 nr 04159. Kohtule on esitatud ka I. Puskari poolt 07.10.2003 täidetud metsateatis, kus omanikeks on märgitud A. ja I. Puskar. Kohus jättis viimatinimetatud metsateatise tähelepanuta, sest puuduvad andmed selle edastamise ja registreerimise kohta. Samuti edastas Tartumaa Keskkonnateenistus hageja kinnitusel ekspertiisi tegemise alusena just esimesena nimetatud metsateatise. Tartumaa Keskkonnateenistus teatas I. Puskarile 21.10.2003 kirjas nr 41-2-1/2378, et metsateatist ei saa menetleda raiest teatava dokumendina, sest tegemist on kaasomandis oleva kinnistuga ja vastavalt AÕS § 72 lg 1 on vajalik kaasomanike kokkulepe. Samas nähtub kirjast, et metsateatist menetletakse MS § 22 lg 6 kohaselt AÕS § 72 lg 4 alusel. 22.10.2003 Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse metsakaitse büroo juhataja E. Pildi ekspertarvamusest nr 8-2.3/97 ja selle lisadest nähtub, et Prikasse kinnistu eraldisel nr 1 pindalaga 2,3 ha on kahjustatud ja surnud puid 70% ning vajalik on lageraie 2,3 ha 500 tm ulatuses. 24.10.2003 kirjas nr 41-2-1/2418 teatas Tartumaa Keskkonnateenistus I. Puskarile ekspertarvamusest ning palus MS § 24 lg 2 viidates esitada uue metsateatise vastavalt ekspertarvamusele. 31.10.2003 edastas I. Puskar Tartumaa Keskkonnateenistusele 27.10.2003

täidetud metsateatise (kvartal 18, eraldis 1, pindala 2,3 ha, lageraie, raiutav maht 500 tm, omanik I. Puskar), mis registreeriti 31.10.2003 nr 04178. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna 22.12.2003 kirjast nr 15-3-1/10424 nähtuvalt otsustas keskkonnaministeeriumi ekspertkomisjon jätta rahuldamata hageja kaebuse, milles hageja vaidlustas Prikasse kinnistul asuva metsa tervisliku seisundi kohta tehtud ekspertiisi. Ka ekspertkomisjon jõudis järeldusele, et Prikasse kinnistu eraldisel nr 1 pindalaga 2,3 ha on kahjustatud ja surnud puid 70%, samas pidas aga vajalikuks lageraiet 2,3 ha 560 tm ulatuses. Kostja nõustus sellega, et teostas 2004. a metsaraie 31.10.2003 Tartumaa Keskkonnateenistuses registreeritud metsateatise nr 04178 alusel (pindala 2,3 ha, lageraie, raiutav maht 500 tm). Ka tunnistaja H. Luik, keskkonnateenistuse ametnik, kinnitab, et kehtima jäi metsateatis raiemahuga 500 tm. Ekspertarvamustest ilmneb, et 70% metsast oli kahjustatud, mis vähendab selle väärtust tunduvalt. OÜ Metsabüroo vastuses hagejale on välja toodud, et ostu-müügilepingu kohaselt oli realiseeritud materjali koguseks 495 tm, ning hageja kirjast AS-le Stora Enso Mets nähtub, et 243 tm metsamaterjali müüdi lepingu kohaselt hinnaga 0 krooni. Tunnistaja T. Naha ütluste kohaselt on tema I. Puskari jaoks metsaraiet teinud ning raie toimus vastavalt metsateatisele. Rohkem andmeid ega asjakohaseid tõendeid puidu koguse, kvaliteedi ja väärtuse kohta kohtule esitatud ei ole. Kohus leidis, et hageja esitatud OÜ Metsabüroo 14.09.2007 vastus järelepärimisele ei tõenda ekspertarvamuses valeandmete esitamist ega ka I. Puskari raiutud puidu kogust ja kvaliteeti. Hageja on E. Pildi ekspertarvamuse ettenähtud korras vaidlustanud ning keskkonnaministeeriumi ekspertkomisjon leidis, et kaebus on põhjendamatu ja ekspertarvamus õige. Tunnistaja H. Luik, keskkonnateenistuse ametnik, kinnitab, et kõik isikud, kes ekspertiisiaktis märgitud, käisid ka kohapeal. Lisaks on OÜ Metsabüroo välja toonud vaid metsa teoreetilise tagavara, kasutades analüüsi tegemiseks Tartu maakonna Rõngu sovhoosi 1988. a metsakorralduse andmeid. E. Pildi ekspertarvamustest nähtub aga, et metsakorralduse materjalid on kahjustuse tõttu aegunud ja eraldise piir ei vasta tegelikkusele. Hageja leiab, et I. Puskar on tekitanud temale kahju ulatuses, milles raius ja müüs maha metsa. Kuna AÕS § 71 lg 2 kohaselt kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühise asja viljast ning tõendamata on, et I. Puskari poolt Prikasse kinnistul raiutud metsa väärtus oleks olnud suurem kui hageja poolt raiutul, puudub kohtul alus asuda seisukohale, et hagejale on tekkinud kahju. Kuna tõendatud ei ole hagejal kahju esinemine, puudub vajadus analüüsida deliktilise vastutuse aluste muid elemente.

I. Puskariga ei ole kunagi olnud juttu saadud tulu jagamisest, püüti jagada raiemahtusid. I. Puskar ei ole esitanud hagejale metsateatist 200 tm raieks, I. Puskar esitas taotluse hagejalt nõusoleku saamiseks Prikasse talu maaüksuse plaanil tabeli kujul 700 tm raieks. Hageja ei nõustunud arusaamatult suure raiemahuga. I. Puskaril ei olnud õigust raiet teha hageja nõusolekuta. Kahjustatud puudest juttu ei olnud, oli võimalus käia koos metsakahjustusi kontrollimas. 07.10.2003 metsateatise olemasolust sai hageja teada hagi vastuse lisast 5. I. Puskar teostas Soe nr 1 talu metsas pindalaga 5,2 ha lageraie vastavuses 08.03.1995 metsapatoloogiliste uuringute aktiga. Kusagilt ei ole näha, et raiuti märgitud puid. Aktis on nõue „metsa ühiskasutamiseks vajalik osapoolte vaheline kooskõlastus“. Hageja raielubades on toodud hageja raiutud metsa kogus ja liik. Hageja raius H. Luige poolt märgitud puid, seda kinnitab ka kostja vastus hagile p 2.4. Mets oli ühiskasutuses, mis nähtub eeltoodud aktist. Raiepileteid ei ostetud. Ka kaasomanik A. Poimu kinnitab, et Soe talu maa oli antud kaasomandisse. I. Puskar ei ole hagejale esitanud ühtegi dokumenti tema poolt raiutud metsa koguse ega kvaliteedi kohta. I. Puskari teostatud raie maht ja hind on toodud hageja poolt vastavuses metsapatoloogilistele andmetele. Kohtu seisukohtade osas leiab apellant, et I. Puskari poolt kahju tekitamine ja alusetu rikastumine on täielikult tõendatud temapoolse petuskeemiga 1995. a omavolilise suuremahulise raie alustamisel Soe nr 1 talu metsas (hagi lisa 3, 5). I. Puskar on tellinud metsapatoloogilise uuringu A. Puskari nimel, talle sellest teatamata, jagades metsa lõppraieks (lageraieks) I. Puskarile 5,2 ha, A. Poimule 3,1 ha, hagejale 1,6 ha, sellest sai hageja teada aasta pärast raie teostamist metsapatoloog E. Kaljula kirjast (hagi lisa 4). Raiutud metsa koondamise ja väljaveo teostas AS Silvester esindaja A. Poimu. Arusaamatuks jääb kohtu poolt olulise tunnistaja A. Poimu ülekuulamisest keeldumine põhjendusega, et tunnistaja võib ennast kahjustada. Hageja, I. Puskar ja A. Poimu on õigustatud subjektid Valga Maakonnavalitsuse ÕVV komisjoni 02.08.1993 otsuse nr 2900 alusel talu Soe nr 1 64,93 ha tagastamisel. Kohtuotsuses toodud kinnisturaamatu väljavõte kehtib Soe nr 1 talu põllu- ja rohumaa kohta ning ei oma mingit seost metsamaaga. Soe nr 1 talu metsamaa oli 64,93 ha - 31,99 = 32,94 ha. Hageja raius Soe nr 1 talu metsas metsatehnik E. Huigi poolt märgitud puid raielubadel nr 18, 38, 47 näidatud koguse ja kvaliteediga. 04.07.2007 istungil on toodud I. Puskari teostatud raiemahu täpsustatud andmed 5,2 ha kohta, tuginedes piirkondliku metsanduse spetsialisti E. Vahteri takseerandmetele, kus on näidatud metsa andmed puude liigi, kvaliteedi ja hulga kohta tihumeetrites. Hageja käis korduvalt kohal, kui kostja pojad O. Nurm ja H. Toomlaid teostasid lageraiet. Kohal olid ka I. Puskar ja A. Poimu, hagejale ei teatatud, millisel alusel raiet teostati. Anu Puskar nägi, et teostati lageraiet; ei ole mingit kahtlust, kelle omad olid palgikoormad, kuna keegi ei teostanud seal samaaegselt raiet. I. Puskar ei ole hagejale esitanud ühtegi asjakohast tõendit selle kohta, millises mahus ja millise kvaliteediga metsa ta raius. Ei ole põhjust kahelda takseerkirjelduses (II kd lk 127-128), mille andmed vastavad raie teostamise ajale. Hageja ei ole esitanud hagi A. Poimu vastu, tema poolt raiutud metsa kogus nähtub metsapatoloogiliste uuringute aktist (hagi lisa 3). Prikasse talu metsa osas määras hageja raiutud Prikasse talu metsa seisundi ja väärtuse kohalik metsaspetsialist H. Luik ja see nähtub raielubadest (kostja vastuse hagile lisad 3, 4).

Kostja esitas koos metsaspetsialist H. Luige, metsapatoloog E. Kaljula, Metsakaitse büroo juhataja E. Pildi ja metsa ostja T. Nahaga valeandmeid, määrates raiutud mahuks ekspertiisiaktides algul 500 tm ja siis 560 tm. Aktid on üldsõnalised ja sisaldavad valeandmeid: 70% kahjustusi, põdrakahjustused (seal ei ole kunagi põtru esinenud), metsa halb pärilikkus jne, mis on vastuolus OÜ Metsabüroo 14.09.2007 kirjas toodud andmetega. OÜ Metsabüroo poolt samaaegselt metsaraiega koostatud metsamajanduskava ja OÜ Metsabüroo 14.09.2007 vastuse alusel on toodud kostja raiutud metsa kogus ja hind 153 358 krooni. Hageja sai metsamajanduskava olemasolust teada OÜ-lt Metsabüroo 2007. a. Kostja vastusest ei selgu, kas raiet teostati metsateatise nr 04178 alusel 500 tm või 560 tm nõudega säilitada säilikpuud 28 tm. Metsateatis lubas raiet 500 tm. Kostja ei ole hagejale kunagi esitanud 07.10.2003 metsateatist nr 04159 mahuga 200 tm, metsateatise sai hageja Tartumaa Keskkonnateenistusest 29.10.2003 kirjaga nr 41-2-1/2451. Kostja esitas taotluse 700 tm raieks. Hageja ei nõustu sellega, et metsateatist menetleti MS § 22 lg 6 kohaselt AÕS § 72 lg 4 alusel hagejat kaasamata ja hagejale teatamata. Tunnistaja H. Luik annab valeandmeid, kinnitades et kõik isikud, kes on ekspertiisiaktis märgitud, käisid ka kohapeal. Arusaamatuks jääb, miks vaatamata hageja nõudele ei kutsutud kohale hagejat. Tegemist on metsanduses tuntud võttega, kus metsapatoloog hindab metsa kahjustatuks ja koostöös metsa ostja-müüjaga müüakse suur osa metsast, kasutades fiktiivseid andmeid, allahinnatuna, antud juhul 243 tm hindega 0 krooni, jättes maksmata tulumaksu. Ei ole usutav, et I. Puskarit huvitas müüa 243 tm metsa hinnaga 0 krooni ja et ostjat T. Nahat huvitas sellise väärtusega mets. Hagejale tekitatud kahju on dokumentaalselt tõendatud, näidatud on I. Puskari raiutud metsa kogus ja hind (27.10.2007 vastus 05.10.2007 dateeritud kostja vastusele). I. ja E. Puskar ei ole esitanud I. Puskari raiutud metsa kogust ja väärtust. Soe nr 1 talu metsa raiet teadis ja jälgis ka E. Puskar. Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse kostja vande all seletuse andmiseks. Apellant palub, et kostja (või tema esindaja) annaks seletused vande all ringkonnakohus.