lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-2520/106

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 20.12.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-2520/106
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
20.12.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1489
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
IPF Digital AS11034137(Võlgnik)PLACET GROUP OÜ11198910(Võlgnik)B2 Impact OÜ11542046

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Määruse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2022. a., Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-2520

Tsiviilasi

X kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine,

Menetlusosalised

Võlgnik: X (pankrotis, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post: xxx) Võlausaldajad Placet Group OÜ (registrikood 111989109 Ferratum Bank p.l.c (registrikood C-56251) IPF Digital Estonia OÜ (registrikood 11034137) OK Incure OÜ (registrikood 11542046)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada X taotlus kohustustest vabastamiseks.
2.Vabastada X kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 10. aprilli 2017. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
3.Lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.
4.Jätta menetluskulud X kanda. Jätta menetluskulud kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
5.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
Avaldada teade X kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud
1.17.11.2017 määrusega lõpetas kohus X pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatas X suhtes kohustustest vabastamise menetluse ning kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtumääruse resolutsiooni p 9 kohaselt kohustati võlgnikku esitama usaldusisiku aruanne kord aasta jooksul. Esimene aruanne tuli esitada 17.11.2018.
2.Võlgnik esitas esimese aruande 16.11.2018. Aruande kohaselt pole võlgnik, kes on xxx puude ja xx-protsendilise töövõimetusega noor-pensionär, tööd leidnud. II aruanne esitati 14.11.2019. Aruande kohaselt võlgniku tervis üha kehvem. Võlgnik läheb lõikusele. Võlausaldajatele on võlgnik teinud väljamakseid kokku 100 eurot. III aruande kohaselt hindasid eksperdid võlgniku töövõimet. Eesti Töötukassa otsuse nr TVT/20/001976 (Ikd lk 158) kohaselt on võlgnikule määratud puuduv töövõime. Võlgnik viibis pärast lõikust kaks kuud haiglaravil, milles tehti talle xxx. Võlausaldajatele tasus võlgnik kokku 100 eurot. Võlgnik taotles 10.02.2021 ennetähtaegselt täitmata jäänud kohustusest vabastamist seoses raske ja paranematu haigusega. Võlgnik põeb xxx staadiumi xxx. Saab palliatiivset, xxx xxx vaevusi leevendavat ravi. xxx ravi ei ole tema puhul enam võimalik rakendada. Kohus jättis 4.02.2022 määrusega 18.11.2021 taotluse kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks rahuldamata ja jätkas kohustustest vabastamise menetlust. IV aruande 11.11.2021 kohaselt on võlgnik endiselt töövõimetu ja paranematult haige. Tasus võlausaldajatele kokku 100 eurot. V 12.11.2022 esitatud aruande kohaselt ei ole võlgnik paranenud, jätkuvalt saab xxx- ja xxx ravi. Tasus võlausaldajatele kokku 100 eurot.
3.Võlgnik esitas 18.11.2021 taotluse täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks pärast viie aastast tähtaega.
4.Võlausaldajad, kes soovi avaldasid on oma seisukoha esitanud. IPF Digital AS on nõus võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. OK Incure OÜ vaidles võlgniku ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Pärast viie aastase tähtaja saabumist ükski võlausaldaja täitmata jäänud kohustustest vabastamisele seisukohta ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused
5.Kohus, tutvunud kohtutoimikuga, võlgniku poolt esitatud aruannete ja seisukohtadega (millele on lisatud kontoväljavõte), leiab, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest.
6.Pankrotiseaduse § 175 lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Pankrotiseaduse § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 175 lg 2 kohaselt saab kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnikku ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
7.PankrS § 173 lg 3 alusel loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 alusel peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 alusel ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 ja 2 järgi ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta 1/3 võrra palga alammäärast kuus. Võlgniku ülalpidamisel alaealisi ei ole. Võlgniku sissetulekuks on

töövõimetoetus vahemikus 489,90-506,23 eurot, puudetoetus 41,17 eurot (II kd tl 56-163, 43). Võlgnik on esitanud aruandlust (I kd tl 147, 150, 157; II kd lk 1-2) ning konto väljavõtted (II kd tl 7-11). Võlgniku poolt esitatud tõendite alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute vastavuses tegelikkusele. Ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik varjaks oma vara või tegelikke sissetulekuid kohtule esitatud ei ole. Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohtu hinnangul on X täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Võlgnikul pankrotivara puudus, seega on võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava sissetuleku arvelt arvestades TMS § 132 sätestatut.

8.Kohtupraktikas on omaks võetud seisukoht, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kui võlgniku käitumises ei ole võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud süülise käitumise tunnuseid, ei ole alust füüsilisest isikust võlgnikule kohustuste rikkumist ette heita (vt ka RKTKm 3-2-1-121-11, p 12).Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse võib PankrS §-de 175 lg 2 p 2 ja 173 alusel lõpetada ning keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui tõenditest tulenevalt on võlgnik tahtlikult (võlaõigusseaduse § 104 lg 5) varjanud oma tulu eesmärgiga jätta võlausaldajate nõuded rahuldamata määras, milleks ta oleks seaduse järgi kohustatud olnud. Kohus on tuvastanud, et võlgnik ei ole suutnud kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajatele võlgnevust tasuda arvestatavas ulatuses. Ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul töötanud seoses tervislikel põhjustel. Võlgnik ei ole töövõimeline. Ta on 100% töövõimetu (I kd lk 158). Tema sissetulekuks on töövõimetoetus ja puudega tööealise toetus (II kd lk 48). Kohus leiab, et võlgnik ei ole oma kohustusi süüliselt rikkunud, sest ta ei ole varjanud oma sissetulekuid, eesmärgiga jätta võlausaldajate nõuded maksmata määras, milleks ta oleks seaduse järgi kohustatud. Võlgnik on 100% töövõimetu. Tema sissetulek, töövõimetoetus, on kulunud tema enda ülalpidamiseks. Võlgniku sissetulek ei kuulu arestitava sissetuleku hulka, kuid sellegipoolest on ta leidnud vahendeid tasuda võlausaldajatele kokku 400 eurot. Kohus leiab, et antud asjas ei ole tõendamist leidnud, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud oma sissetulekute ja vara kohta teabe andmise ning saadud tulude ja vara mitte varjamise kohustust. Võlgnik ei ole tegelenud võlgadest vabastamise menetluse jooksul tulutoova tegevusega. Tõendatud on, et võlgniku tervislik seisund ei võimalda töötamist. Tervisliku seisundi osas on võlgnik esitanud väljavõtte patsiendiportaalist enda haigusloost (I kd lk 166-168). Eesti Töötukassa otsusega 10.01.2020 (I kd lk 158) loeb kohus tuvastatuks, et ajaperioodil 01.02.2020 kuni 17.12.2023 on võlgnikul sedastatud puuduv töövõime. Käesoleval ajal on võlgniku jaoks primaarne tema enda toimetulek, s.o tervise eest hea seismine. Seega leiab kohus, et võlgnik on kasutanud olemasolevad rahalised vahendid põhjendatult enda ülalpidamiseks. Võlgnikule on tagatud minimaalsed vajadused. Kohtu hinnangul on võlgnik siiski enda võimete/võimaluste piires täitnud PankrS § 173 tulenevaid kohustusi. Võlgnik ei ole oma seadusest tulenevaid kohustusi tahtlikult rikkunud. Kohus leiab, et võlgniku tegevus/tegevusetus ei ole süülise iseloomuga. Võlgnik ei ole tahtlikult jätnud täitmata pankrotiseaduses määratud kohustused. Võlgnik on põhjendatult eelistanud

võlausaldajate huvide asemel enda minimaalseid huve ja sellegipoolest on võlgnikul võimalik tagada ainult enda minimaalsed vajadused. Kohus leiab, et võlgnik on teinud piisavalt võlausaldajate nõuete osaliseks rahuldamiseks. Võlgnik on viie aasta jooksul täitnud PankrS § 173 lg-dest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi. Ta ei ole varjanud saadud tulusid ega vara, on andnud teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ning teinud enda võimaluste piires väljamakseid.

9.Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et on põhjendatud vabastada võlgnik tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest PankrS § 175 lg 1 alusel, kuna puuduvad võlgniku kohustustest vabastamise keeldumise alused PankrS § 175 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Kohus leiab, et on põhjendatud lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 175 lg 8 järgi.
10.PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
11.Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
12.PankrS § 174 lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja