OÜ Khagi AAS ́i vastu rahalises nõudes ja AAS ́i vastuhagi OÜ Kvastu rahalises nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja ja vastukostja: OÜ K(registrikood xxx aadress xxx); Hageja ja vastukostja seaduslik esindaja: KP Kostja ja vastuhageja: AAS (registrikood xxx aadress xxx) Kostja ja vastuhageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat V Otsmann (advokaadibüroo Tamme & Otsmann, xxx);
Kohtuistungi toimumise aeg
29.04.2008.a
Istungil osalenud isikud
Hageja ja vastukostja esindaja KP, kostja ja vastuhageja esindaja vandeadvokaat V Otsmann
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
2.Jätta vastuhagi täies ulatuses rahuldamata.
3.Jätta hageja poolt 06.05.2008.a esitatud 29.04.2008.a toimunud kohtuistungi protokolli parandamise taotlus rahuldamata.
5.Mõista hagejalt, OÜ K kostja, AAS ́i kasuks välja kohtukulu summas 158 134 krooni Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik
1.09.09.2004.a esitas hageja Tallinna linakohtusse hagi, milles nõudis koristusteenuse osutamise lepingu ebaseadusliku lõpetamisega tekitatud kahju hüvitamist summas 1 381 417 krooni ja 74 senti. 04.05.2005.a esitas kostja vastuhagi, mille raames nõuab koristusteenuse lepingu raames enammakstud tasu tagastamist sumas 91 466 krooni ja 98 senti. 12.04.2006.a tegi Harju Maakohus otsuse, millega jättis nii hagi, kui ka vastuhagi rahuldamata. 12.05.2006.a esitas hageja apellatsioonkaebuse. 07.06.2006. esitas kostja vastuapellatsioonkaebuse. 27.09.2006.a tegi Tallinna Ringkonnakohus otsuse, millega tühistati Harju Maakohtu 12.04.2006.a otsus täies ulatuses ja saadeti käesolev tsiviilasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule. 14.05.2007.a esitas hageja hagi täienduse.
1(9)
Tsiviilasi nr: 2-04-1129 21.01.2008.a toimunud kohtuistungil kohustas kohus hagejat esitama hagiavalduse tervikteksti. Kohus kohustas kostjat esitama vastuhagiavalduse tervikteksti. Kostja palus esialgne vastuhagi avaldus lugeda vastuhagiavalduse terviktekstiks. 29.04.2008.a toimunud kohtuistungil leidsid menetlusosalised, et asja sisulise arutamise võib lõpetada ja asjas saab teha otsuse. Hageja hagi nõue ja põhjendused ning vastuväited vastuhagile
2.Hageja esitas 09.09.2004.a Tallinna linnakohtule hagi, milles palus välja mõista koristusteenuste töövõtulepingu ebaseadusliku lõpetamisega tekitatud kahju hüvitis summas 1 381 417 krooni ja 74 senti. 14.05.2007.a esitas hageja hagiavalduse täienduse, mille raames palus kohtul kostjalt välja mõista hagejale lepingu ebaseadusliku lõpetamise tõttu tekkinud saamata jäänud tulu eest hüvitis summas 2 706 278 krooni ja 86 senti. Sellele lisaks esitas hageja täiendavalt hagejale tahtlikust kahju tekitamisest tuleneva kostja tulu väljaandmise nõude ning palub kohtul välja mõista hüvitis summas 3 794 476 krooni.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 14.12.2001.a koristusteenuse osutamise lepingu, mille kohaselt kohustus hageja kostja ees koristama kostja kauplusi ja bürooruume. Leping sõlmiti kestvusega 5 aastat. 03.07.2003.a edastas kostja hagejale teate lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, mille kohaselt pidi leping lõppema alates 01.08.2003.a. Hageja leiab, et lepingu erakorraline ülesütlemine oli õigusvastane ja nõuab seetõttu äriplaani koostamisega seotud kulutuste hüvitamist summas 455 000 krooni ja koristusmasinate kapitalirendiga seotud kulutuste hüvitamist summas 820 340 krooni ja 74 senti. Kokku summas 1 248 340 krooni ja 74 senti.
4.Hageja poolt esitatud äriplaani koostamisega seotud nõuet põhjendab hageja eraldi veel järgmiselt: Kõikide algselt kokkulepitud kaupluste koristamiseks viie aasta jooksul, tellis hageja FIE-lt AP äriplaani ning töötas välja projektijuhtimise metoodika. Selle äriplaani eest kohustus hageja tasuma FIE AP 5% projekti koguväärtusest (st 13 000 000 pealt) 600 000 krooni, seda viie aasta jooksul, igal aastal 120 000 krooni. 2003nda aasta veebruaris pidasid hageja ja kostja läbirääkimisi uue koristusteenuse lepingu sõlmimiseks, kuna kostja avas uusi kauplusi ning pikenenud oli ka kaupluste lahtioleku aeg. Sellel põhjusel pidi hageja koostama uue äriplaani ja muutma projektijuhtimise metoodikat. Hageja leiab, et kostja pidas läbirääkimisi ilma soovita hagejaga lepingut jätkata. Hageja leiab, et kostja kasutas pahatahtlikult ära kostjapoolset tööd selleks, et välja selgitada usaldusväärne teenuse hind, millega on võimalik koristusteenust minimaalsete kuludega sisse osta. Nimetatud asjaolu kinnitab see, et kostja korraldas enne koristusteenuse osutamise lepingu lõppemist teenuse osutaja leidmiseks avaliku konkursi. Hageja väidab, et kostja sõlmis ESS Puhastusteenuste AS-ga samadel tingimustel lepingu ja võttis aluseks hageja poolt kostjale üle antud koristusteenuse projektijuhtimise metoodika ja äriplaani. Hageja leiab, et kostja rikkus VÕS § 14 lg-st 4 tulenevat keeldu.
5.Hageja nõuab kostjalt ka kostjapoolsest lepingurikkumisest tuleneva kahju hüvitamist. Hageja nõuab seetõttu, et kostja ütles lepingu õigusvastaselt üles, saamata jäänud tuluna 2 706 278 krooni ja 86 senti. Lepingu kogumaksumus moodustas 13 963 380 krooni, millest 31 lepingukuu jooksul laekus kostjalt 6 068 518 krooni ja laekumata jäi 7 894 862 krooni. Lepingu täitmisega seotud hagejapoolsed kulutused perioodil, mis jäi esialgselt kokku lepitud lepinguperioodi lõpu ja lepingu tegeliku lõppemise vahele, moodustavad hageja arvestuste kohaselt 5 188 583 krooni ja 14 senti.
6.Hageja esitas alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Nõude põhjendused seisnesid selles, et hageja osutas kostjale teenust, mille hind oli turu keskmisest hinnast oluliselt väiksem. See kõik osutus hagiavalduse kohaselt võimalikuks seetõttu, et hageja oli välja töötanud niivõrd tõhusa projektijuhtimise metoodika. Kostja korraldas lepinguvastase hinnakonkursi, mille käigus võimaldas hageja konkurentidel tutvuda koristatavate ruumidega, mille seintel rippusid hageja poolt välja töötatud projekti põhialused, mille väljariputamise kohustus lasus hagejal kvaliteedijuhtimise nõuetest tulenevalt. Seega sai hageja konkurendile kostja tegevusest tulenevalt teatavaks optimaalne töömaht kaupluste puhastamisel. Kostja sõlmis saamadel või väga sarnastel tingimustel lepingu ESS Puhastuse AS-ga. Sellest tulenevalt nõuab hageja kostjalt rikkumisega omandatu väljaandmist. Nii õnnestus kostjal saada ka konkurendilt teenust 4 krooni soodsama hinnaga ruutmeetri eest, kui seda on turu keskmine puhastusteenuse hind. Kuivõrd hageja lõpetas kostjaga lepingu 29 kuud varem, kui
algses lepingus kokku lepitud, ja koristatav pind oli 32711 m , siis korrutades selle summa 4 krooniga, on summa, mille väljamõistmist hageja kostjalt VÕS § 1039 alusel nõuab, 3 604 752 krooni ja 20 senti.
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-04-1129
7.Hageja vastuhagi ei tunnistanud leides, et hageja ei ole esitanud alusetuid arveid, et kõik arved olid kindlasti sisuliselt põhjendatud, sest muutunud olid koristatavate pindade suurused ja koristamisteenuse osutamise asjaolud. Hageja hinnangul on vastuhagi tõendamata ning selles esitatud arvandmed arusaamatud ning tegelikkusele mittevastavad. Kostja vastuväited hagile ja vastuhagi
8.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leiab, et lepingu kostja poolne erakorraline ülesütlemine oli õiguspärane ja põhjendatud, sest esinesid mitmed erinevad hageja poolsed lepingurikkumised. Samuti oli kujunenud väljapääsmatu olukord, kus hageja ja kostja ei suutnud omavahel enam koostööd teha, kuid lepingupooled ei saanud muutunud asjaolude tõttu (muutunud pinnad ja lahtiolekuajad ning muud muutunud vajadused) lepingut enam algsetel tingimustel jätkata. Seda tunnistasid mõlemad lepingupooled ning pidasid aktiivselt läbirääkimisi lepingu lõpetamiseks. Lepingu lõpetamise kokkulepe oli poolte poolt välja töötatud ja kostja hinnangul ka sisuliselt heaks kiidetud. Lepingu lõpetamise kokkuleppel puudusid veel vaid ametlikult antud allkirjad. Viimasel hetkel teatas hageja, et keeldub sellisele lepingule alla kirjutamast ja nõudis täiendavat kompensatsiooni ning teatud tingimuste eemaldamist koristusteenuse osutamise lepingu lõpetamise kokkuleppest. Toidupoodide tõrgeteta koristamine on aga äärmiselt oluline, mistõttu oli kostja sunnitud lepingu erakorraliselt üles ütlema.
9.Hageja poolt esitatud seisukohad seoses äriplaani koostamisega seotud kulutustega, ei ole veenvad. Need kulutused ei olnud ka kostjale ettenähtavad. Hageja ei ole selliste kulutuste tegelikku kandmist ka tõendanud. Kostja hinnangul ei ole koristusmasinate kapitalirendi kulud kahjuna käsitletavad. Samuti ei ole see kostjale ettenähtav, et hageja otsustas just sellise finantseerimise viisi kasuks ning et hageja ei suuda masinatega peale ühe lepingu lõppemist enam midagi peale hakata. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud saamata jäänud tulude arvestusega. Hageja on hagi muudatustes esitanud teistsugused andmed, kui need, mis olid hageja algses äriplaanis. Teiseks arvestas hageja, et 54% tuludest teenitakse 60 kuulisest perioodist viimase 29 kuu jooksul, kuid kulud jaotuvad ühtlaselt. Selline eeldus on kostja hinnangul põhjendamatu.
10.Kostja esitas hagis esitatud kõikide nõuete osas, peale otsese varalise kahju nõude, aegumise vastuväite. Kostja leiab, et need nõuded on esitatud ka peale mõistliku tähtaja möödumist ja tuleb ka sellel põhjusel jätta arvestamata.
11.Kostja esitas 07.03.2005.a Tallinna linnakohtusse hagiga ühiseks läbivaatamiseks vastuhagi. Vastuhagi kohaselt kohustus hageja vaidlusaluse koristusteenuse osutamise lepingu p 2.5. alusel osutama teenust kõikides avatavates Selverites, lähtudes lepingust ja lepingu p-s 9.2. nimetatud kokkulepetest. Hageja on seda lepingu punkti rikkunud, jättes M , K , M ja T Selverite hoolduskoristuse arvete koostamisel arvestamata lepingu p-s 9.2. fikseeritud tariifid. Hageja koostas vastavad arved perioodil juuni 2002 kuni jaanuar 2003 suvalise, kokkuleppimata tariifi alusel. Kostja tasus need arved, tasudes seega alusetult 91 466, 98 krooni rohkem, kui see, mida kostja oleks pidanud maksma siis, kui hageja oleks arved esitanud lepingus kokku lepitud tariife arvestades. Kostja on korduvalt juhtinud hageja tähelepanu ebaõigetele arvetele, kuid hageja ei ole nõustunud alusetult tasutud raha tagasi maksma. Hageja nõuab VÕS § 115 lg 1 alusel alusetult tasutud raha tagastamist, leides, et hageja on kostjale tekitanud valede arvete esitamisega kahju. Vastuhagile lisas kostja tabeli, kus on toodud need summad, mida kostja põhjendatuks peab ja need summad mida kostja hagejale tegelikult maksis ning vastavate summade vahe, samuti koristatud pindade suurused. Kohtu põhjendused
12.Kohus leiab, et käesoleva asja lahendamisel tuleb hinnata hagis ja vastuhagis esitatud nõudeid eraldi. Kõigepealt võtab kohus seisukoha hagis esitatud nõuete osas ning seejärel hindab vastuhagis esitatud nõuet.
13.Kuivõrd käesolevas asjas on Tallinna Ringkonnakohus teinud otsuse, millega tühistati samas asjas tehtud Harju Maakohtu otsus ning kuivõrd TsMS § 658 lg 2 kohaselt on käesoleval juhul Tallinna Ringkonnakohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud, tuleb kõigepealt tuvastada ringkonnakohtu poolt antud kohustuslikud juhised, mida maakohus asja uuel läbivaatamisel peab arvestama. Käesoleva kohtukoosseisu hinnangul andis ringkonnakohus hagi osas järgmised käesolevas asjas kohustuslikult järgimisele kuuluvad juhised: tuvastada tuleb, kas koristusteenuse osutamise lepingu kostja poolne erakorraline ülesütlemine oli õiguspärane või mitte. Kusjuures selle
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-04-1129 hindamisel tuleb lähtuda VÕS §196 lg-s 1 sätestatust. Vaidlusaluse lepingu puhul oli tegemist töövõtulepinguga. Juhul, kui kostja poolne lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ei olnud õiguslikku alust, siis kuulub kohaldamisele VÕS § 655 lg 1 ja hagejal on õigus nõuda selles sättes määratletud summasid. Lepingu erakorralise ülesütlemise alusena lepingu rikkumiste hindamisel tuleb muuhulgas arvestada ka lepingu p-i 5.3, milles on sätestatud erakorralise ülesütlemise õigust andev ja lepingu rikkumise korral rakenduv poolte kokkulepe.
14.Hageja esitas käesolevas menetluses peale ringkonnakohtu otsuse tegemist uued nõuded. 29.04.2008.a toimunud kohtuistungil arutas kohus menetlusosalistega hageja poolt esitatud nõuete kvalifitseerimist ja määras menetleda kolme nõuet: koristuslepingu väidetavast õigusvastasest lõpetamisest tulenevat nõuet, rikastumisõiguse rikkumiskondiktsiooni nõuet ja nõuet, mis tuleneb sellest, et hageja hinnangul pidas kostja hagejaga enne lepingu lõppemist lepingu muutmise läbirääkimisi ilma, et oleks soovinud lepingut muuta või uut lepingut sõlmida. Menetlusosalistel sellisel kujul nõuete menetlemisele vastuväiteid ei olnud ja nad kinnitasid, et ei taotle asja arutamise edasilükkamist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et käesoleva otsuse raames tuleb käsitleda eraldi vastavat kolme nõuet.
15.Kõigepealt võtab kohus seisukoha hageja nõude osas, mis puudutab koristusteenuse osutamise lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet. Kohus leiab, et käesoleva lepingu lõpetamise hindamisel tuleb kohaldada VÕSis sätestatut. Kuigi leping sõlmiti ENSV TsK kehtivusajal, on tegemist kestvuslepinguga ja VÕSRakS § 12 lg 1 kohaselt kuulub antud juhul kohaldamisele VÕSis ja TsÜSis sätestatu. Kohus selgitas hagejale nii 29.04.2008.a kohtuistungil, kui ka 21.02.2008.a toimunud kohtuistungil, et eeldusel, et kohus asub seisukohale, et kostja poolt lepingu erakorraline ülesütlemine oli õigusvastane, saab hageja nõuda VÕS § 655 lg-s 1 sätestatut ning hageja poolt lepingu õigusvastase lõpetamise tõttu tekkinud nõuded tuleb esitada vastava normi raames. See puudutas nii saamata jäänud tulu kui ka otsest kahju. Seega ei saa hageja eraldi nõuda otsest kahju, mis seondub lepingu alusel kantud kulutustega ega saamata jäänud tulu, vaid hagejal on õigus nõuda kokkulepitud tasu kuni lepingu algselt kokku lepitud kestvuse lõpuni, millest on maha arvatud see, mida hageja lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis ja mida ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud omandada. Seda on hagejal õigus nõuda juhul, kui kohus tuvastab, et kostjal ei olnud koristusteenuse osutamise lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks õiguslikku alust.
16.Sellest tulenevalt tuleb kohtul tuvastada, kas kostja poolne lepingu erakorraline ülesütlemine oli kehtiv ja õiguspärane. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus selles osas, et nendevaheline koristusteenuse osutamise leping on lõppenud 31.07.2003.a seisuga ülesütlemise tõttu. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus leping hageja poolse lepingurikkumise tõttu lõpetada või mitte. Pooled ei vaidle selle üle, et leping lõppes 29 kuud enne seda, kui see algse lepingu kohaselt oleks pidanud lõppema. Kostja viitas lepingu ülesütlemise alusena hagejapoolsetele lepingu rikkumistele ja muudele VÕS §-s 196 sätestatud alustele. Hageja seda õigeks ei võta. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus selles, et kostja tegi hagejale lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse ja et hageja on selle tahteavalduse kätte saanud (avaldus t lk 38- 39). Kostja viitas lepingu ülesütlemise alusena ka lepingu p-le 5.3. Seega tuleb tuvastada, kas leping lõppes seetõttu, et hageja lepingut rikkus või tuleb leping lõppenuks lugeda VÕS § 655 lg 1 alusel.
17.Kuivõrd lepingu rikkumise tõttu ülesütlemise alus tuleneb ka lepingust (p 5.3.), tuleb kohtul siinkohal hinnata, mis on vastava lepingulise kokkuleppe ja VÕS § 196 omavaheline vahekord. Kohus asub seisukohale, et lepingu p 5.3. eesmärgiks ei olnud välistada VÕS § 196 lg 2 lauses 2 sätestatud võimalust öelda leping üles ilma lepingu rikkumise lõpetamiseks täiendava tähtaja määramata. Vastava lepingulise kokkuleppe sõnastusest ei tulene, et see kokkulepe oleks suunatud mingite seadusest tulenevate õiguste (VÕS § 196 lg 2 lausest 2 tulenev õigus) välistamisele. Vastava lepingu punkti sõnastusest tuleneb selgesti, et selle lepingulise kokkuleppe eesmärgiks on anda pooltele erakorraliseks ülesütlemiseks täpsem õiguslik alus ning pretsiseerida olulise lepingurikkumise mõistet VÕS § 196 lg 2 lause 1 tähenduses. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et lepingu p-s 5.3. sätestatu ei välista VÕS § 196 lg 2 lauses 2 sätestatud ülesütlemisalust.
18.VÕS § 195 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool kestvuslepingu üles öelda esitades sellekohase avalduse teisele lepingu poolele. Vastav avaldus kostja poolt hagejale esitati. VÕS § 195 lg 2 kohaselt vabastab ülesütlemine mõlemad lepingu pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, mis muutuvad sissenõutavaks peale ülesütlemist, eeldusel, et lepingupool võis vastavalt seadusele või
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-04-1129 lepingule lepingu üles öelda. Käesoleva asja raames viitas kostja õigusliku alusena VÕS §-le 196 ja lepingu p-le 5.3. ning sellega seotud asjaoludele. Samuti pooltevahelisele olukorrale, mille raames oli kestvuslepingu jätkamine võimatu. Vastavalt VÕS § 196 lg-le 2 tuleb lepingu rikkumise korral reeglina anda lepingu rikkumise lõpetamiseks mõistlik täiendav tähtaeg ja ülesütlemise õigus tekib alles peale rikkumise lõpetamiseks antud mõistliku täiendava tähtaja tulemusteta möödumist. VÕS § 196 lg 2 lause 2 kohaselt ei ole kohustuse rikkumise lõpetamiseks mõistliku täiendava tähtaja andmine siiski vajalik, kui esineb mõni VÕS § 116 lõike 2 p-des 2- 4 sätestatud olukord.
19.Toimikumaterjalidest nähtuvalt (t lk 107- 108) on hageja saatnud 9.mail 2003.a aadressil xxx ja MN(kostja arendusjuht) meiliaadressil e- kirja, milles teatab, et hageja on sunnitud lõpetama lisatundide eest töö tegemise. Samas meilis teatab hageja, millal lahkumine saab aset leidma. Hageja teatab, et tal ei ole võimalik pesta enam nõusid. Hageja teatab, et ta on olukorras, kus ka õhtused lisatunnid tuleb ära jätta. Samuti teatab hageja, et tal tuleb teada anda veel ühest ebameeldivast asjast, nimelt sellest, et hommikune masinpesu saab toimuma kaupluse lahtioleku ajal. Sama meilivahetuse raames saatis hageja esindaja KP veel 9. mail 2003.a MN(kostja arendusjuht) ja AT (kostja juhatuse liige) e- kirja, milles teatab muuhulgas, et: „Kui teie ei aktsepteeri mahukasvust tulenevat tariifi muutust, mis on otseselt tuletatud põhilepingu tingimustest, siis ei jää meil muud kui minna tagasi vanadele koristustingimustele ja selverile sobilik koristus saab toimuma vaid põhilepingu punkt 9.1 ja 9.2 raames.“ /---/ „Kahjuks ei ole meil selliselt võimalik jätkata: See tähendab, et alustame koristusega kõikides selverites 7.00 ja lõpetame 22.00, grill ahi pestakse vaid P selveris. Sooje lette ei pesta.“ Sellele lisaks saatis hageja esindaja 21.05.2003.a e- kirja mitmetele kostja töötajatele, sh ka kostja arendusjuhile ja kostja juhatuse liikmele (t lk 110), milles teatas muuhulgas: „Olen sunnitud teatama ebameeldiva/ meeldiva uudise. Alates 28.06.2003 ei saa me teha järgmisi puhastustöid: grillahjude ja soojade lettide puhastust. Kuna nende mahtude osas puudub vastav kirjalik kokkulepe. Samuti ei saa me teha suurpuhastustöid, kuna ka puuduvad mahtude loetelu ja kokkulepe tööde tegemise sageduse osas va Merimetsa selver.“ 07.06.2003.a saatis hageja esindaja kostja töötajale ekirja (t lk 115), millest nähtub, et hageja pöörduski tagasi algselt sõlmitud põhilepingu juurde. Refereeritud kirjavahetusest tuleneb selgesti, et hageja ja kostja vahel oli saavutatud suuline kokkulepe, mille kohaselt tuli teha koristustöid teistsuguses mahus, kui see, mis oli algses lepingus kirjas. Sellisele suulisele kokkuleppele lisaks oli hageja sellist kokkulepet ka pikema perioodi jooksul täitnud. E- kirja vahetuses teatas aga hageja, et ei kavatse enam sõlmitud kokkuleppeid täita ja kavatseb ühepoolselt asuda jälle algselt, kirjalikult sõlmitud lepingu täitmise juurde. Refereeritud ekirjade vahetusest nähtub, et hageja teatas, et kavatseb lõpetada/ lõpetab mitmed olulised tööd, mis on kostja jaoks olulised ja vajalikud ning ilma milleta ei saa toidukaupu müüv ettevõte kohaselt toimida. Sellisteks töödeks on näiteks suurpuhastused, grillahjude puhastamine, nõude puhastamine ning valvekoristamine teatud aegadel. Kuivõrd kostja sõlmis hagejaga lepingu kõikide või suure osa kaupluste koristamiseks, oli kostja jaoks oluline, et kaupluste koristamisega tegeleks üks töövõtja. Olukord, kus kostja oleks pidanud teatud tööde jaoks sõlmima eraldi lepingu kolmanda isikuga, oleks olnud liigselt koormav ja ebamõistlik, mistõttu esines kostjal äratuntav huvi selle vastu, et saada kõik koristustööd ühe ja sama töövõtja käest. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et sellist hageja käitumist, millega ta teatas teatud koristustööde lõpetamisest ülalrefereeritud viisil, tuleb kvalifitseerida, lepingurikkumistena VÕS § 116 lg 2 p 2, p 3 ja p 4 tähenduses, mis annab VÕS § 196 lg 2 lausest 2 tulenevalt kahjustatud lepingu poolele õiguse leping ilma kohustuse rikkumise lõpetamiseks täiendava tähtaja andmiseta üles öelda. Grillahjude puhastamine, nõudepesemine, valvekoristus ja suurpuhastused on kohustused, ilma mille täitmiseta ei saa kostja normaalselt eksisteerida. Seetõttu tuleb nende kohustuste mittetäitmist lugeda lepingu rikkumiseks VÕS § 116 lg 2 p 2 tähenduses. Vastavate tööde tegemise lõpetamine toimus hageja poolt teadlikult ja tahtlikult, mistõttu tuleb rikkumist käsitleda rikkumisena VÕS § 116 lg 2 p 3 tähenduses. Kuivõrd hageja teatas, et ta kavatseb vastavaid töid ka edaspidi mitte teha, oli kostjal mõistlik alus eeldada, et hageja rikub lepingut ka edaspidi. Seetõttu tuleb rikkumisi kvalifitseerida ka rikkumistena VÕS § 116 lg 2 p 4 tähenduses.
20.Alljärgnevalt võtab kohus seisukoha hageja vastuväidete osas. Esiteks leidis hageja, et pooltevaheline leping eeldas kirjalikku lepingu muudatustes kokkuleppimist ja et hageja lõpetab üksnes nende tööde tegemise, milles kirjalikku kokkulepet sõlmitud ei ole. Kohus leiab, et sellesisulise hageja vastuväite tuleb jätta arvestamata. Pooled olid sõlminud algse lepingu muudatused. Muudatused sõlmiti muus, kui kirjalikus vormis. Hageja asus muudetud lepingut, muudetud kujul täitma ja teatas hiljem, et kavatseb tagasi pöörduda algse lepingu juurde. VÕS § 13 lg 3 kohaselt ei või üks lepingupool tugineda kokkuleppele, mille kohaselt lepingut muudetakse ainult teatud vormis, kui teine lepingupool võis oma partneri käitumisest aru saada, et aktsepteeriti ka muus vormis lepingu
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-04-1129 muutmist. Käesoleval juhul võis kostja aru saada, et hageja aktsepteeris ka muus vormis, kui kirjalikus vormis lepingu muutmist, sest hageja hakkas mittekirjalikult muudetud lepingut täitma. Seetõttu on muus, kui kirjalikus vormis sõlmitud lepingu muudatused muutunud lepingu osaks ja hageja ei saa tugineda lepingu sättele, mille kohaselt saavad lepingu muudatused kehtida üksnes juhul, kui vastavate muudatuste tegemisel on järgitud kirjalikku vormi.
21.Teiseks väitis hageja, et ta ei saa muudetud lepingut täita, sest pooled ei ole ikkagi hinnas kokku leppinud. Samas on hageja ise korduvalt käesoleva menetluse käigus viidanud sellele, et hind ei ole töövõtulepingu oluline tingimus ja et olukorras, kus pooled ei jõua hinna osas kokkuleppele, võib üks pooltest pöörduda kohtusse. Kohus sellise hageja väitega nõustub. VÕS § 637 lg 1 kohaselt kuulub olukorras, kus töövõtu lepinguga ei ole tasus kokku lepitud, tasumisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Sellest tulenevalt oleks hageja võinud pöörduda kohtusse ning nõuda kostjalt tasu maksmist. Samuti oleks hageja võinud taotleda, et kohus esialgse õiguskaitse korras poolte vahelist õigussuhet reguleeriks. Seega ei saa nõustuda hageja esindaja seisukohaga, mille kohaselt võis hageja ühepoolselt minna tagasi algse lepingu juurde, sest pooltel oli erimeelsusi tasu suuruse osas. Kuivõrd see oli ainuke alus, millele hageja eespool kirjeldatud hageja ühepoolse lepingu lõpetamise põhjusena viitas, asub kohus seisukohale, et hagejal puudus õigus ühepoolselt lepingut nö esialgselt kokkulepitud tasemele tagasi viia. Vähemalt ei ole sellisele alusele käesoleva kohtuasja raames viidatud. Hagejal oli see võimalus, sest hagejat esindasid käesoleva menetluse käigus ka erinevad advokaadid, kes oleksid saanud vastavad asjaolud selgesti välja tuua, eeldusel, et need oleksid esinenud.
22.Eespool toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja pani toime olulised lepingurikkumised, mis seisnesid selles, et hageja lubas lõpetada ja lõpetas muudetud mahtudes koristusteenuse osutamise. Kohus asus seisukohale, et tegemist on olulise lepingurikkumisega VÕS § 196 lg 1 ja 2 tähenduses, millele VÕS § 196 lg 2 lause 2 kohaselt ei tule anda rikkumise lõpetamiseks täiendavat mõistlikku tähtaega, sest tegemist on rikkumistega VÕS § 116 lg 2 p-de 2- 4 tähenduses. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud vastuväited tuleb jätta arvestamata. Rikkumiste tagajärjel esitas kostja hagejale lepingu ülesütlemisavalduse, mille on hageja ka kätte saanud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ja kostja vahel sõlmitud koristusteenuse osutamise töövõtuleping on alates 31.07.2003.a kostja poolse erakorralise ülesütlemise tagajärjel lõppenud. Sellest tulenevalt ei saa hageja nõuda kostjalt VÕS § 655 lg-s 1 sätestatut. Sellest tulenevalt ei saa hageja nõuda kostjalt ei lepingu rikkumisest tulenevat otsest varalist kahju ega ka saamata jäänud tulu. Selles osas tuleb jätta hagi rahuldamata. Kuivõrd hagejal vastavat nõuet ei ole, ei tule hinnata ka kostja aegumise vastuväidet, mille ta esitas saamata jäänud tulu nõude osas. Muud hageja ja kostja väited ei oma viidatud nõuete hindamisel tähendust. Muuhulgas ei oma tähendust see, et pooled olid pidanud läbirääkimisi lepingu lõpetamise üle ning jõudnud peaaegu kokkuleppele. Hageja pani toime konkreetsed rikkumised, mis olid sellised, mis andsid lepingu ülesütlemiseks õigusliku aluse.
23.Järgnevalt hindab kohus hageja rikastumisõiguslikku nõuet. Hageja täiendas 14.05.2007.a hagi, mille raames esitas hageja uue nõude. Nimelt leidis hageja, et kostja on rikastunud hageja arvelt, kuivõrd kostja kuulutas välja uue teenuse osutamise konkursi ning kostja võimaldas hageja konkurentidel tutvuda hageja poolt välja töötatud projektijuhtimise metoodikaga ning hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu dokumentidega. Hageja leidis ka, et ta oli välja töötanud sedavõrd erilise metoodika, mille tõttu osutus võimalikuks oluliselt odavama teenuse osutamine. Kohus leiab, et sellised hageja väited ei ole tõendatud. Kohus selgitas 21.01.2008.a toimunud kohtuistungil hagejale VÕS § 1039 nõude eeldusi. Sellest hoolimata ei ole hageja vastavaid asjaolusid tõendanud. Hageja leidis, et vastava nõude eeldused on tõendatud konkurentsiameti kirjaga (27.09.2004.a kiri nr 204.07/670 toimiku 3 köide lk 47). Kohtu hinnangul VÕS § 1039 eeldusi sellest kirjast ei ilmne. VÕS 52 ptk 3. jao sätted kuuluvad kohaldamisele üksnes olukorras, kus kostja on õigustatud isiku st hageja nõusolekuta hageja omandit või muud õigust rikkunud ning kostja on selle rikkumise tagajärjel saanud midagi. VÕS § 1039 eeldab täiendavalt seda, et kostja oma õiguste puudumisest teadis või pidi sellest teadma ning seda, et kostja oleks saanud rikkumisega tulu. Tõendatud peaks olema ka, et kostja kasutas hageja intellektuaalset vara, mida kostja kasutada ei tohtinud. Sellised asjaolud ei ole käesolevas asjas tõendatud. Kostja hageja vastavate väidetega ei nõustunud ning ei võtnud neid õigeks. Järelikult lasub vastava haginõude eelduseks olevate asjaolude tõendamise koormis hagejal. See hageja väide, et kostja võis tutvuda koristustööde graafikutega ning võis seeläbi saada teada optimaalse koristustööde mahu, ei ole tõsiseltvõetav ning ei anna alust väita, et kostja poolt hagejale kuuluva hüve rikkumine oleks tõendatud. Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et koristustööde graafikud oleks hageja konfidentsiaalne info, mida kostja ei võiks kasutada või mida kolmandad isikud
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-04-1129 ei tohiks teada. Samuti ei ole tõendatud, et koristustööde mahtu puudutav informatsioon võimaldaks 4 krooni odavamalt ruutmeetri kohta teenust osutada. Samuti ei ole tõendatud, et kostja hageja poolt välja töötatud vastavat informatsiooni kasutas. Samuti ei ole tõendatud, et hageja poolt välja töötatud erakordne metoodika oli see, mis võimaldas hagejal 4 krooni võrra ruutmeetri kohta teenust odavamalt osutada. Tegemist on selles osas hageja paljasõnaliste ja tõendamata väidetega. Eespool toodust tulenevalt tuleb hageja vastav nõue jätta rahuldamata ning hagi 3 794 476 krooni väljamõistmise osas rahuldamata.
24.Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et isegi siis, kui vastav nõue eksisteeriks, on nõue tänaseks aegunud. Vastavas osas nõude aegumise vastuväite esitas kostja enne 29.04.2008.a kohtuistungit. Hageja esitas kõnealuse nõude 14.05.2007.a. Hageja pidi vastavast rikkumisest teada saama hiljemalt 01.08.2003.a. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on aegumistähtaeg 3 aastat ja aegumistähtaeg konkreetsel juhul algab ajast, mil õigustatud isik rikkumisest teada sai või teada saama pidi. Kohus asub seisukohale, et hageja oleks pidanud rikkumisest teada saama siis, kui hageja ja kostja vaheline leping lõppes. Siis oli hagejale teada, et kostja näitas hageja konkurentidele ruume ja hageja konkurendid võisid tutvuda koristusgraafikutega. Kolmeaastane nõude aegumise tähtaeg oli 14.05.2007.a möödas. Hageja esitas aegumise osas vastuväite, mille kohaselt ei saa aegumine toimuda kohtumenetluse ajal. Kuid kohtu hinnangul tuleb iga nõude aegumist hinnata erinevalt ning lähtuvalt sellest, millal konkreetne nõue kohtusse esitati. Algne hagi esitati kohtusse küll 10.09.2004.a, kuid selles hagiavalduses ei sisaldunud VÕS § 1039 sätestatud nõuet. Vastav nõue esitati kohtusse alles 14.05.2007.a ning sellest tulenevalt oleks saanud aegumise peatumine selle nõude osas rakenduda alles vastavast ajahetkest alates. Eespool toodust tulenevalt tuleb käesolev hageja nõue ka aegumise tõttu rahuldamata jätta.
25.Järgnevalt käsitleb kohus hageja nõuet, mis seondub sellega, et kostja pidas hagejaga väidetavalt lepingu muutmise läbirääkimisi ilma, et kostja tegevus oleks olnud kantud soovist hagejaga leping sõlmida. Sellise väite tõendamiseks esitas hageja väite, et kostja oli välja kuulutanud uue koristustööde lepingu sõlmimise konkursi, kuid samal ajal pidas hagejaga läbirääkimisi lepingu muutmiseks ning põhjendas uue konkursi väljakuulutamist üksnes turuolukorra selgitamise vajadusega. Kohus asub seisukohale, et hageja VÕS § 14 ja 115 tuginev nõue ei ole tõendatud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks pidanud hagejaga läbirääkimisi ilma, et kostjal oleks olnud soovi hagejaga lepingut sõlmida (konkreetsel juhul muudetud lepingut jätkata). Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja korduvalt kinnitanud, et ta soovib hagejaga lepingut jätkata ning et uue lepingupartneri valimine põhjustaks kostjale olulisi probleeme. Ka kohtumenetluses ei võtnud kostja hageja väiteid õigeks. Käesoleva tsiviilasja raames ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks seda, et kostja pidas hagejaga lepingu muutmise läbirääkimisi selliselt, et kostja tahe oleks tegelikult olnud kindlalt suunatud hoopis teise teenuse pakkuja leidmisele. Teiseks ei ole tõendatud samuti see, et kostja oleks kandnud konkreetset kahju vastavate lepingu muutmise läbirääkimistega seoses. Kohus märgib, et VÕS § 14 ja 115 võimaldab üksnes nö negatiivse kahju hüvitamist. See asjaolu, et peale kostja poolt uue konkursi korraldamist asusid hageja ja kostja pidama lepingu lõpetamise läbirääkimisi, mida hageja ja kostja pidasid vabatahtlikult, ei tõenda seda, et kostja kavatsused lepingu muutmise läbirääkimiste ajal oleksid olnud kantud teadmisest ja tahtmisest, et kostja kindlasti hagejaga lepingut sõlmida ei soovi ega kavatse. Käesoleval juhul on oluline rõhutada veel seda, et kostja lõpetas kehtivalt lepingu hageja poolse lepingurikkumise tõttu. Eespool toodust tulenevalt tuleb hageja nõue, mis seondus sellega, et kostja on hagejale tekitanud pahausksest lepingu muutmise läbirääkimiste pidamisest kahju, tuleb jätta rahuldamata.
26.Eespool toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Hageja väited ja esitatud tõendid ei anna alust hagi rahuldamiseks. Järgnevalt käsitleb kohus vastuhagiga seotud küsimusi.
27.Vastuhagi raames nõuab kostja (vastuhageja) hagejalt (vastukostjalt) alusetult esitatud arvete alusel tasutud summade tagastamist, osas, milles need olid esitatud alusetult. Kostja väidab, et hageja esitas arveid suuremas ulatuses, kui seda leping võimaldas. 29.04.2008.a kohtuistungil selgitas kostja, et tema hinnangul tulenesid hageja poolt nõutud ebaõiged summad sellest, et hageja esitas arveid suuremate pindade eest, kui see, mida tegelikult koristati. Kohus selgitas nii 29.04.2008.a kohtuistungil kui ka 21.01.2008.a kohtuistungil kostjale vastuhagi eeldusi ja selle täiendava selgitamise ja põhjendamise vajadust, kuid kostja sellest loobus. Hageja vastuhagi õigeks ei võtnud ning ei võtnud õigeks ka ühtegi vastuhagi aluseks olevat asjaolu. Sellest tulenevalt lasub vastuhagi
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-04-1129 rahuldamise eelduseks olevate asjaolude tõendamise koormis kostjal (vastuhagejal). Vastuhagi saaks rahuldada juhul, kui kostja (vastuhageja) tõendaks, et hageja (vastukostja) oleks esitanud arveid suuremas ulatuses kui poolte kokkulepe ette nägi. Kusjuures määravaks on siinjuures mitte poolte vahel sõlmitud esialgne kokkulepe, vaid see poolte vaheline kokkulepe, mis kehtis siis, kui kostja (vastuhageja) poolt vaidlustatud arved esitati. Käesolevas asjas jõudis kohus eespool seisukohale, et hageja ja kostja muutsid esialgset lepingut. See, millisel määral ja millistes konkreetsetes küsimustes leping muutus, eespool täpselt tuvastamist ei leidnud. Eespool leidis tuvastamist see, et hageja loobus ühepoolselt lepingu täitmise käigus sõlmitud täiendavate lepingu muudatuste tõttu lepingu osaks muutunud kokkulepete täitmisest ja ka tunnistas seda. Ka kostja (vastuhageja) ise on märkinud, et tegelikkuses olid koristatavad pinnad teistsugused, kui see, mis algselt lepingus kokku lepitud sai. See asjaolu oli ka vastuhagi esitamise aluseks. Selleks, et kohus saaks vastuhagi rahuldada, tulnuks kostjal (vastuhagejal) tõendada, et tegelikult koristatud pind oli teistsugune. Praegu seda tõendatud ei ole. Kostja (vastuhageja) on esitanud üksnes tabeli kujul arvestuse, kus ta on esitanud ühepoolsed väited selle kohta, mis oli tegelik koristatud pind, mille eest oleks saanud arveid esitada. Kuid kuivõrd hageja (vastukostja) nende arvestustega ei nõustunud, tulnuks kostjal vastavaid väiteid tõendada. Kohus asub seisukohale, et kostja poolt esitatud tabeleid tuleb käsitleda kostja ühepoolsete väidetena, mida TsMSi kohaselt ei saa tõendiks pidada. Kuigi kostja oma vastuhagis väidab, et hageja on ise ka möönnud, et tema poolt esitatud arved olid ebaõiged, ei saa kohus sellise kostja väitega nõustuda. Hageja on kogu aeg väitnud, et kõik arved olid esitatud õigustatult. Vastuhagi tõendiks ei saa lugeda ka kostja varasemaid, kohtuväliseid pöördumisi hageja poole, sest tegemist on ühepoolsete pöördumistega, millega hageja ei ole nõustunud. Ka e- kirja vahetus, mille kostja vastuhagi osas esitatud täiendavale seisukohale lisas, ei tõenda, et kostja poolt esitatud arvestused on õiged. Sealt ei nähtu kinnitust, et kostja poolt vastuhagi alusena esitatud andmed oleksid õiged. Eespool toodule lisaks leiab kohus, et vastuhagi aluseks olevad asjaolud ei ole esitatud nii selgelt, et kohus saaks vastuhagi rahuldada. Kohus saab hagimenetluses piirduda üksnes menetlusosaliste poolt esitatud asjaoludega. Kohus võib menetlusosalistele teha ettepanekuid asjaolude täpsustamiseks. Seda on käesolev kohtukoosseis ka vastuhagi osas teinud, kuid kostja loobus vastuhagi osas täiendavate selgituste esitamisest. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
28.Järgnevalt lahendab kohus käesolevaks hetkeks veel lahendamata menetluslikud küsimused. 29.04.2008.a toimunud kohtuistungi protokolli osas esitas hageja parandusettepaneku. Protokolli parandamise ettepanek esitati tähtaegselt. Kohus küsis protokolli parandamise ettepaneku osas seisukohta ka kostja esindajalt, kes leidis, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 53 lg 4 kohaselt lahendab kohus protokolli parandamise taotluse. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esitatud protokolli parandamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Hageja on protokolli parandamise taotluses esitanud täiendusettepanekud, mis ei puuduta küsimusi, mida kohtuistungil tegelikult räägiti, kuid kohtuistungi protokoll saab kajastada üksnes neid küsimusi, mida kohtuistungil ka tegelikult räägiti. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtuistungi protokoll vastab tegelikkusele ja kajastab istungil tegelikult aset leidnud käsitlusi. Kohtukulude jaotus
29.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt TsMS § 60 lg 1 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Olukorda, kui kohus menetleb nii hagi, kui ka vastuhagi enne 01.01.2006.a kehtinud TsMS otsesõnu ei reguleerinud. Sellest tulenevalt tuleb kohtu hinnangul analoogia korras rakendada vana TsMS § 60 lg 1 lauseid 1 ja 2. Kuivõrd hagi ja vastuhagi suurused ei ole proportsioonis, siis ei saa kohaldada vana TsMS § 60 lg 1 lauset 3, mille kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kõigepealt määrab kohus kindlaks kohtukulude väljamõistmise proportsioonid, seejärel hindab, kui suures ulatuses ja millised kohtukulud on põhjendatud ning lõpuks määrab kohus kindlaks kohtukulude summaarse jaotuse poolte vahel.
30.Hageja nõude lõplikuks suuruseks jäi 7 749 095 krooni ja 60 senti. Kostja poolt esitatud vastuhagi lõplikuks nõudeks jäi 91 466 krooni ja 98 senti. Sellest tulenevalt on hagi ja vastuhagi nõuete kogusumma 7 840 562 krooni ja 58 senti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata ja jättis
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-04-1129 vastuhagi rahuldamata, siis liites nii hagi, kui ka vastuhagis esitatud nõuete summa, nähtub, et vastuhagi summa, mille osas tegi kohus hageja jaoks soodsa kohtuotsuse, st jättis vastuhagi rahuldamata, moodustab kõikidest menetluses olnud nõuetest ca 1,17% ning proportsioon, arvestades menetluses olnud kõiki hagi ja vastuhagi nõudeid, mille osas tegi kohus kostja jaoks soodsa otsuse, on 98,83%. Sellest tulenevalt tuleb kohtul hagejalt kostja kasuks välja mõista 98,83% kostja poolt kantud põhjendatud ja seadusega väljamõistmisele kuuluvatest kohtukuludest ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1,17% hageja poolt kantud tegelikest ja põhjendatud ning seaduse järgi välja mõistmisele kuuluvatest kohtukuludest. Kuivõrd summad on erinevad saab kohus teha tingliku tasaarvestuse, mille tulemusel peab vaid üks menetlusosaline teisele menetlusosalisele kohtukulusid hüvitama.
31.Järgnevalt hindab kohus, millised on hageja mõistlikud, põhjendatud, tegelikult kantud kohtukulud, mis enne 01.01.2006.a kehtinud TsMSi järgi väljamõistmisele kuuluksid, eeldusel, et hagi kuuluks täielikult rahuldamisele. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 224750, mis hagi rahuldamise korral kuuluks kostjalt väljamõistmisele. Hageja on väitnud, et on kandnud õigusabikulu summas 128072 krooni ja 54 senti ilma käibemaksuta. Hageja ei ole esitanud tõendeid õigusabikulude summas 17652, 54 (ilma käibemaksuta) kandmise kohta. Sellest tulenevalt ei saa neid kulusid hüvitada. Hageja poolt kantud õigusabikuludest tuleb maha arvata 1650 krooni (käibemaksuta), mis on arvestatud 23.04.2007.a toimunud konsultatsiooni eest (vt t lk 85 III köide), kus nõustati hagejat Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumise võimalustega seoses. See ei ole käesoleva tsiviilasjaga seotud õigusabikulu. Seega on hageja kandnud õigusabikulu, mis on käesoleva asjaga seotud ja mille osas on käesoleva asja raames arved esitatud summas 125 288 krooni ja 60 senti (sellest summast 108 770 kroonile on juurde arvestatud käibemaks ja 17 000 krooni, mis tasuti hageja poolt ÕPS Tartu Ühingule, on arvestatud ilma käibemaksuta, sest vastavatelt arvetelt ei nähtunud, et käibemaksu oleks arvestatud). See summa ei ületa 5% piirangut, mis tulenes varem kehtinud TsMS § 61 lg 1 p-st 1. Seega tulnuks asja täielikult hageja kasuks lahendamise korral hagejale välja mõista 350 038 krooni ja 60 senti (õigusabikulu ja riigilõiv kokku).
32.Kostjale tulnuks olukorras, kus kohus oleks teinud kostja jaoks täielikult soodsa kohtuotsuse, välja mõista tasutud riigilõivu 10750 ja õigusabikulude eest tõendatud ja kantud õigusabikulu summas 153400 krooni. Ka see summa ei ületa 5% piiri, mis varem kehtinud TsMS § 61 lg 1 p-st 1 tuleneb. Seega tuleks kostjale, olukorras, kus kostjale tuleks õigusabikulud täielikult välja mõista, määrata summa 164150 krooni.
33.Kohtul tuleks kostjalt hageja kasuks välja mõista 1,17% summast 350 038 krooni ja 60 senti. See teeb seega summa 4095 krooni ja 45 senti.
34.Kohtul tuleks hagejalt kostja kasuks välja mõista 98,83% summast 164150 krooni, mis teeb kokku 162 229 krooni ja 45 senti.
35.Kuivõrd hagejal tuleb kostjale tasuda rohkem kohtukulusid, kui kostjal hagejale, siis saab kohus siin teha tingliku tasaarvestuse, mille kohaselt vähendatakse hageja poolt kostjale tasutavate kohtukulude summat selle summa võrra, mida kostja peaks hagejale tasuma, so 4095 krooni ja 45 sendi võrra, seega peab hageja kostjale hüvitama kohtukulusid summas 158 134 krooni.
Kaupo Paal Kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.