Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Laenusaaja ei täitnud laenulepingus sätestatud tasumise tingimusi kohaselt. Laenusaaja tasus viimase laenumakse 20.05.2004 summas 6400 kr. 20.05.2007 seisuga on kostja võlgnevus laenuandja ees laenu põhiosas 79 537 kr., intressivõlg 66 742 kr., viivisvõlgnevus 30 529 kr. Laenulepingu tagatiseks olevat sõiduautot laenusaaja laenuandjale üle ei andnud. Kostja hagi ei tunnistanud. Hagi on esitatud pahatahtlikult ning hageja ei kontrollinud oma andmeid laenu tagasimaksmise osas. Hagejal juhtus vigu ka varem nii arvestamise metoodikas, kui ka teiste laenulepingute osas. Kostja on tagastanud laenulepingu alusel laenu summas 87 500 kr., tasus intressi ja viivist. Hageja nõuded on vastuolus hea usu põhimõttega ning sellega rikutakse hea äritava printsiipi. Hageja soovib alusetult rikastuda kostja arvelt. Kostja palus jätta hagi rahuldamata viivise ja intressi osas põhjendusel, et need on liigkasuvõtjalikud. Hageja ise sätestas laenu tagastamise graafikus, et kostja on tagastanud kogu laenu, intressi ja viivise, kirjutades laenulepingu tagastamise graafikus, et viimane makse on lõppmakse. Maakohtu otsus 20.12.2007 otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi ja jättis kohtukulud kostja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust, et 28.08.2001 sõlmisid pooled laenulepingu, mille alusel kostjale anti laenu 87 500 kr. tagastamise tähtajaga 28.02.2003. Vaidlus oli poolte vahel selles, kas kostja on laenulepingust tuleneva kohustuse täitnud ning kas hageja tegevus laenulepingust tuleneva võlgnevuse nõudmisel on kooskõlas hea usu põhimõttega ja kas laenuleping on sõlmitud kooskõlas head kommetega ning on kehtiv. Hageja on väitnud, et kostja ei ole võlgnevust täies ulatuses tasunud. Kostja laenulepingu kohast täitmist tõendanud ei ole. Laenulepingus on pooled kokku leppinud, et maksete laekumisel loetakse tasutuks esmajärjekorras laenuandja teenused ja viivis, seejärel laenu põhisumma. Nimetatud kokkulepe ei ole vastuolus heade kommete või äritavadega. Laenulepingus on pooled kokku leppinud, et laenuandja teenuste hüvitamine käesoleva lepingu alusel moodustab 3% laenujäägilt kuus alates 28.08.2001 ja et laenu tagastamise tähtaeg oli 28.02.2003. Intressi on hageja arvestanud vastavalt lepingus sätestatule ja kuni laenulepingus kokkulepitud lepingu täitmise tähtajani, s.o. kuni 28.02.2003. Seadus ei sätesta võimalust intressi kohtu diskretsiooniõiguse alusel vähendamiseks. Seega oli hageja nõue intressi summas 66 742 kr. väljamõistmiseks põhjendatud. Lepingus on pooled kokku leppinud, et maksete tasumisega viivitamise korral kohustub laenusaaja maksma laenuandjale täiendavat hüvitust viivisena 1% tasumata jäänud summalt iga viivitatud päeva eest. Seadus ei sätesta viivise suuruse kokkuleppele piiranguid. Ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivisekokkulepe olla vastuolus heade kommetega ega seadusega ning seetõttu tühine. Kostja on taotlenud viivise vähendamist täies ulatuses, väites, et ta on laenusumma tähtaegselt tagastanud, kuid ei ole seda tõendanud. Viivise vähendamine ei ole põhjendatud, kuna üldjuhul ei tohiks vähendada viivist alla põhivõla suurust. Antud juhul ei nõudnud võlausaldaja põhivõlast suuremat viivist, vaid oluliselt vähem. Kostja on tuginenud tehingu heade kommete vastasusele. Lepingu vastuolu heade kommetega tuleks kõne alla, kui tehing ei oleks seadusega keelatud, kuid ühiskondlike väärtushinnangute taustal ei oleks lepingus kokkulepitu mõistlikult aktsepteeritav. 2(4)

Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooled vabad lepingu tingimustes kokku leppima. Seadus laenulepingus kokkulepitava intressimäära osas kitsendusi ei tee ja selles lepivad pooled lepingu sõlmimisel ise kokku. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks laenulepingu või selle osa tühisusele. Apellatsioonkaebus Apellant palus tühistada 20.12.2007 Harju Maakohtu otsuse ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kaebuse põhjenduste kohaselt korraldas maakohus antud tsiviilasjas kohtuistungi 03.12.2007 kell 10:00. Apellant istungist osa ei võtnud. Apellandi esindaja sai istungist teada pärast selle toimumist. Apellandi esindaja esitas kohtule taotluse menetluse uuendamiseks, kuid kohus vastas apellandi esindajale eitavalt. Kohus oleks pidanud vastavalt TsMS §-le 463 lg 1 tegema määruse, sätestades muu hulgas, kas tegemist on edasikaevatava või mittekaevatava määrusega. Kohus on jätnud põhjendamatult esitatud tõendid analüüsimata ning ei arvestanud hagiavalduse juurde lisatud lepingutega. Kohus on ekslikult arvanud, et tegemist on laenulepinguga. Tegelikult ei ole apellant raha hagejalt kunagi saanud. Poolte tahe oli suunatud sõidukite müügilepingute sõlmimisele. Kohtule ei ole esitatud tõendeid raha üleandmise ega võlgnevuse tekkimise kohta. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Maakohus on otsuses põhjendanud, miks ta ei pea kostja vastuväiteid hagile põhjendatuks. Laenu kättesaamist on kostja kinnitanud laenulepingu p.-is 3 ja ka kirjalikus vastuses hagile kostja möönab laenu saamist. Kohtuistungile kostja ei ilmunud, kuigi talle oli kohtukutse üle antud õigeaegselt. Kostja ei teatanud, et tal on esindaja võetud või et ta soovib asja arutamise edasilükkamist. Hagiavaldusele oli ta kirjaliku vastuse esitanud. Kohtuistungil taotles hageja esindaja asja sisulist läbivaatamist. Seega ei rikkunud kohus asja sisuliselt läbi vaadates TsMS § 410 sätteid. Esindaja võtmine hilinemisega ja/või kohtukutse mitteõigeaegne märkamine kostjale saadetud postis (mis on küll ebatõenäoline, kuna kohtukutse kohtule tagastatavale poolele andis kostja allkirja – toimiku lk.29) ei anna alust nõuda kohtult menetluse uuendamist TsMS § 437 p.1 alusel. Menetluse uuendamine on ka kohtu diskretsiooniotsus ja seda ei saa menetlusosaline nõuda ehk siis selles tehtud kohtu otsustust vaidlustada. Apellatsioonkaebuse väited lepingu rahatusest ja varjatud tehingust (et tegelikult sõlmiti müügileping) jätab ringkonnakohus TsMS §-dest 631 lg.1 ja 652 lähtudes tähelepanuta, 3(4)

kuivõrd selliseid asjaolusid ei ole kostja esimese astme kohtus esitanud ega ole põhistanud, miks neid ei saanud esitada maakohtus.

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Meelika Aava

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.