Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-07-14361 Hagiavalduse kohaselt elavad hageja ja kostja Pärnumaal xxxxx xxxxxx xxxxx x x. Kostjale kuuluv korteriomand (krt nr 4) paikneb hagejale kuuluva korteriomandi (krt nr 2) kohal. Kostja korteriomandi sansõlmes toimuvad pidevad veeuputused, mille tulemusena on hageja ja kostja korteriomandite vahelise vahelae raudbetoonpaneelide alumine armatuur kahjustunud varisemisohtliku seisukorrani. Vahelae toestamistööde tegemine maksab vastavalt hinnapakkumisele 47696.78 krooni. Hageja palub nimetatud summa koos kahju suuruse kindlakstegemiseks tasutud ekspertiisikuludega summas 2360.00 krooni kostjalt välja mõista. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukoht hagi suhtes Kostja hagi ei tunnista. Kostja korteriomandi sansõlmes ei ole toimunud veeuputusi. Pärnumaal xxxxx xxxxxx xxxxx tn 4 asuv maja on kahekordne. Maja katus on väga halvas seisukorras ning selle kaudu on vesi sattunud nii kostja korteriomandisse kui sealt edasi hageja korteriomandisse. Ka kostjale kuuluva korteriomandi sansõlme lagi on seetõttu väga halvas seisukorras ja varisemisohtlik. Kostja ei ole süüdi kahju tekkimises hagejale. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik Pooled jäid kohtuistungil enda varsemalt avaldatud seisukohtade juurde. Kohtu seisukoht Hageja on esitanud kohtule kahju hüvitamise nõude. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi v. vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg.1 p.5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane muu hulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi v. sellega sarnase õiguse v. valduse rikkumisega. Vastavalt VÕS §127 lg.4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu , millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).VÕS § 1050 lg.1 järgi kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekkimises süüdi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju , põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja nõue põhineb väidetel, et kostja korteriomandi sansõlmes toimuvad pidevad veeuputused ja sellest tulenevalt on hageja ja kostja korteriomandite vahelise vahelae raudbetoonpaneelide alumine armatuur kahjustunud varisemisohtliku seisukorrani. Seega lasub hagejal kohustus tõendada kostja korterist veeuputuste korduva lähtumise fakti, kui ka seda, et nimetatud faktid on põhjustanud hagejale varalise kahju. Hageja on kohtule esitanud AS Decora Ehituse hinnapakkumise vahelae toestamistöödele summas 47 696.78 krooni. Hageja on tunnistaja V.S. ütlustega tõendanud üksnes ühekordse kostja korteriomandist lähtuva veekahju tekkimise fakti 2007.a. sügisel s.o. peale hagi kohtule esitamist, mille kohta ei saa kahju suuruse kindlakstegemisel arvestada AS Decora Ehituse hinnapakkumist 15.01.2007.a., kuna see on tehtud varem. Hageja väide, et kostja korteriomandi sansõlmes toimuvad pidevad veeuputused on paljasõnaline ega rajane tõenditel. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis võimaldaks väidetava kahju - hageja ja kostja korteriomandite vahelise vahelae raudbetoonpaneelide alumise armatuuri varisemisohtliku seisukorra tekitamine – siduda tõsikindlalt kostja korteriomandist 2007.a. sügisel ühekordselt lähtunud veekahju tekkimise faktiga. Hageja ise

2 (4)

2-07-14361 ei osanud nimetada ühtegi kuupäeva , millal vesi ülevalt korterist alla valgus. Hageja tunnistaja E.L., kes on hageja elukaaslane nimetas , et veeuputused toimuvad pidevalt, ka ilusa ilmaga. Samas ei osanud ta nimetada ühtegi uputuste toimumise kuupäeva. Ühegi uputuse toimumist enne hagi esitamist ei ole fikseeritud, ei kuupäevaliselt ega esitatud tunnistajaid , kes konkreetset fakti oleksid kinnitanud ja seda kas uputus toimus vihmase v. kuiva ilmaga. Kohtu hinnangul on kostja väide hageja ja kostja korteriomandite vahelise vahelae raudbetoonpaneelide alumise armatuuri varisemisohtliku seisukorra kohta samuti paljasõnaline ega tulene tõenditest. Hageja on selle väite tõendamiseks esitanud spetsialisti arvamusena OÜ Arinco projektbüroo ekspertiisiakti, mille kokkuvõttest tulenevalt toimub nimetatud armatuuri intensiivne korrodeerumine ja betooni karboniseerumine, mis lõhub betooni kaitsekihti ja võib viia varinguni. Seega võib varisemisohtlik seisukord tekkida armatuuri intensiivse korrodeerumise ja betooni karboniseerumise jätkumisel, kuid ekspertiisiaktist ei tulene, et varisemisohtlik olukord oleks juba saabunud. Hageja poolt esitatud ehitusekspertiisi kohaselt on nimetatud seisukord tekkinud korduva veekahjustuse tulemusena. Oludes, kus kostjale on tõsikindlalt omistatav üksnes ühekordne veekahju tekitamine 2007.a. sügisel, ei ole kogu hagejale tekkinud veekahju kostjale omistamine põhjendatud. Kostja on esitanud tõendina fotoülesvõtted Pärnumaal xxxxx xxxxxx xxxxx x majast s.h. enda korterist , pööningust ja katusest (tl.21- 25,38-40). Hageja väited, et pole teada, et need pildid on tehtud xxxxx x ei ole põhjendatud. Hageja ise esitas kohtule täiendava spetsialisti arvamusena OÜ Arinco Projektibüroo poolt koostatud ekspertiisiakti, millele on lisatud samuti fotod antud elamust tervikuna, katusest, pööningust ja ka kostja korteri lagedest (tl. 85-97), mis tõendavad, et kostja poolt esitatud fotod on tehtud vaidlusalusest elamust, selle katusest, pööningust ja kostja korterist. Esitatu kohaselt toimuvad läbijooksud ka kostja korteris, kuigi tegemist on kõige ülemisel korrusel asuva korteriga. Katusealuselt vaadatuna paistab katus mitmest kohast läbi. Maja fassaadil on katuse alusel näha niiskuse jälgi. Kahjustunud on katusealusel nähtav korstnajala osa. Hageja poolt spetsialistina esitatud tunnistaja O.M. asus seisukohale, et juhul kui ehitise katus oleks sellises seisukorras nagu kostja esitatud fotodelt näha, jookseks selline katus läbi. Sama seisukohta avaldas ka teine hageja poolt spetsialistina esitatud tunnistaja A-E.P.. Tema seisukoha kohaselt pidi vee läbijooks sellise kahju tekitamiseks toimuma pika aja vältel. Spetsialisti arvamusena esitatud OÜ Arinco Projektibüroo täiendavast ekspertiisiaktist nähtub veel, et elamu katusekate on amortiseerunud ja vajab kiiresti väljavahetamist. Eterniitkattes on hulgaliselt pragusid ja auke. Katuse läbijooksud on näha ka korstna pinnal ning sarikatel ja roovitusel. Läbijooksud on näha kohas, kus on seina aste. Katuselt on läbijookse olnud, kuid kui palju sellest jõudis I korrusele, saab määrata kaudselt. Samas aktis märgitakse , et ekspertiisi saaks täpsustada, kui teha ülevaatus tugeva saju ajal v. vahetult peale sadu (tl.81-98). Esialgne OÜ Arinco Projektibüroo arvamus , mis esitatud koos hagiga , tehtud ilma katust, pööningut ja kostja korterit üle vaatamata ning hagejalt saadud info kohaselt (tl.4-8). Hageja poolt esitatud OÜ Aiad ja Masinad juhatuse liikme O.M. poolt 11.05.2007.a. tehtud visuaalse ülevaatuse akt , mille kohaselt katus on rahuldavas seisus, on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega s.o. OÜ Arinco Projektibüroo täiendava ekspertiisiaktiga ja esitatud fotodega katuse seisukorra kohta. Eeltoodust tulenevalt saab kohus järeldada järgmist. Pärnumaal xxxxx xxxxxx xxxxx x maja katus on oluliselt kahjustunud. Veekahju märgid esinevad katusealusel, kostja korteris ja viimase all esinevas hageja korteris. Seega on võimalik, et veekahju on alguse saanud katkisest katusest ning läbinud nii kostja kui hageja korteriomandit. Esitatud tõenditega on kinnitatud üksnes ühekordne kostja poolt veekahju tekitamine 2007.a. sügisel, kuid ei ole tõendatud konkreetse juhtumiga hagejale tekkinud kahju suurus. Tunnistaja A.-E.P. ütluste kohaselt pidi vee läbijooks sellise kahju tekitamiseks toimuma pika aja vältel ja tema ning tunnistaja O.M. ütluste kohaselt võis vee

3 (4)

2-07-14361 läbijooks lähtuda maja katkisest katusest. Nimetatud ütlustest ei ole võimalik tõsikindlalt järeldada, et hagetav veekahju oleks kostja poolt tekitatud. Seega tuleb kostja poolt hagejale kahju tekitamine lugeda mittetõendatuks. AÕS § 72 lg.1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Sellest tulenevalt toimub ühise asja suhtes vajalike, kasulike ja toreduslike kulutuste (TsÜS § 63) tegemine reeglina kaasomanike kokkuleppe või enamuse otsuse kohaselt. Kaasomandis oleva elamu katuse korrashoidmine, kui kaasomandi säilitamiseks vajaliku kulutuse tegemine on kõigi kaasomanike, mitte üksnes ülemisel korrusel elavate korteriomanike kohustus. Poolte seletuste kohaselt on antud elamus 12 korterit. VÕS § 127 lg.2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Seega ei saa kostjale õiguslikult ette heita seda, et ta ei ole mitme isiku kaasomandis oleva asja katust ainuisikuliselt korras hoidnud ja seeläbi teiste kaasomanike vara kahjustumist ära hoidnud. AÕS § 72 lg.4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Seega on hageja õigustatud ka kaasomanikevastava kokkuleppe või enamuse otsuse puudumisel tegema enda korteris veekahjustuste edaspidiseks ärahoidmiseks kaasomandis oleva elamu katuse remontimiseks vajalikke kulutusi, nõudes teistelt kaasomanikelt nende kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Ivika Sillaots Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.