Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagiavalduse kohaselt 18.10.2007.a. pöördus kostja juhatuse liige M T hageja poole sõiduauto xxxx remontimiseks. Remonttööde käigus vahetati välja veepumba hammasrihm ja rullikud. Tööde teostamise aeg oli 4,6 tundi ja kogumaksumus 1 492 krooni ja 70 senti. Tööd teostas lukksepp-mehaanik, kelle teabe kohaselt vastas töö maht tegelikkusele ja kvaliteedile. M T ’il pretensioone ei olnud, kuid auto vastuvõtmisel ta teatas, et raha pole ja et tööde eest tasutakse hiljem. Hageja usaldas kostjat ja auto anti talle kätte. Kostja aga tasumiseks kohale ei ilmunud, korduvatele telefonikõnedele ei vastanud ning arve on endiselt tasumata. Äriühingu aadressil saadetud kirjad tagastati tähtaja möödumisel. Hagejal on alust arvata, et kostja ei kavatsegi võlga tasuda. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule viivisintressi 7% aastas tasumata summalt. Viivis on 45 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 1 492 krooni ja 70 senti, viivisintress 45 krooni ja hageja menetluskulud 1 769 krooni. Hagi on esitatud VÕS §-de 11 lg. 1, 76 lg. 1, 94, 113, 115 alusel. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – arve-saateleht, postikviitungid, võlanõue, riigilõivu tasumise dokument. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 24.04.2008.a. saabunud kirjalikus vastuses M T isikus hagi omaks ei võta ja vaidleb hageja väidetele vastu. Kostja selgitab, et remontis alati autot OÜ-s Stik, kuid sel päeval, 18.10.2007.a., polnud neil aega ja esimene vaba koht oli OÜ Regemal. Jutt oli töömehega, kes arvas, et remondiks võib kuluda kaks tundi ja auto on võimalik kätte saada hiljemalt sama päeva õhtuks. Kuna autosid oli palju ees ja kohe ei olnud võimalik autot tegema hakata, siis lepiti kokku, et kostja viib auto järgmise päeva hommikul. Õhtul kella 16.30 ajal oli autol avatud kapotikaas ja maha võetud mootorikate ning töömees teatas, et täna autot kätte ei saa. Seega tuli võtta takso, et koju sõita. Järgmise päeva lõuna ajaks ei olnud kõiki vajalikke töid tehtud ja need tuli M.T ’il endal teha, sest autot polnud rohkem võimalik sinna jätta. Töömees teatas, et ülemust ei ole ja arvet teha ei saa. Selletõttu tuli õhtul eraldi minna arvele järele. Arvel oli remonditööde ajaks 4,6 tundi. Kuna ülemust majas polnud, siis ei saanud temaga ka rääkida ning arve jäi tasumata. Seejärel helistas ülemus ise ja küsis, miks ei ole arvel järel käidud. Ülemusele sai vastatud, et töö aeg pole tehtud tööga vastavuses ja et kostja on nõus kolme tunni eest tasumisega. Seejärel vallandati sõim. Ka järgmisel päeval polnud ülemust majas, mistõttu polnud võimalik mingit kompromissi leida. Pärast seda hakkasid saabuma ähvarduskõned advokaadilt. Kostja on seisukohal, et remonditööde ajaks tuleb võtta aeg, mis reaalselt on remontimiseks kulunud. Arvel näidatud aeg ei vasta remonditööde mahule. Kostja on nõus maksma kolme tunni töö eest 973 krooni ja 50 senti. Muud kulud on seotud hageja käitumisega ja tuleb jätta hageja kanda. III III. Asja kohtulik menetlus. Kohus 24.04.2008.a. saatis kostja vastuse hagejale teadmiseks ja palus hageja arvamust 10-ne päeva jooksul. 05.05.2008.a. saabunud arvamuse kohaselt hageja leiab, et kostja väited on alusetud. Hageja pakutud kaks tundi on üksnes hageja arvamus. Aeg remonditööde teostamiseks algab auto paigutamisest remondi boksi, koos lisaseadmetega. Kostja auto remondiks kasutati elektromehhaanilist autotõstukit. Keegi pole kostjat ähvardanud, kuigi paluti korduvalt tulla kohale, et asi rahumeelselt ära lahendada. Hageja suhtles kostjaga telefoni teel viisakalt, küll aga veenvalt. Hageja ei nõustu kompromissiga ja palub kostjalt välja mõista kokku 3 306 krooni ja 70 senti Kohus 08.05.2008.a. määrusega määras asi läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis pooltele, nende sellekohase soovi korral, aega esitada kirjalikult täiendavad avaldused, taotlused ja muud dokumendid hiljemalt 30.05.2008.a. Pooled mingeid taotlusi, tõendeid ega avaldusi neile antud tähtajaks ei esitanud. IV. põhjendused.. IV. Kohtu tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus, vaadanud läbi toimikus olevad hagiavalduse, dokumentaalsed tõendid ja poolte kirjalikud seisukohad, tuvastas: 1) hagiavaldusest ja poolte selgitustest nähtuvalt vaidlust pole selles, et kostja sõiduauto hageja juures remontimiseks oli ja et mingeid remonditöid ka tehti. Vaidlus on selles, et kostjale esitatud arves remonditööde tegemise aeg ei vasta tehtud remonditööde mahule. 2) TsMS § 230 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja viidatud VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja pole mingit lepingut esitanud ega ole põhistanud, millise seadusesätte alusel võla tasumist nõutakse. 3) Hageja poolt on suheldud kostja juhatuse liikme M T ’iga. Eesti Riikliku Autoregistri andmeil kuulub kostjale sõiduauto xxxx, mille kasutaja on M T . Viimane on kirjeldanud põhjalikult remonditööde tegemise käiku, mille kohaselt ei tehtud remonditöid lubatud aja kestel, milleks oli paar tundi, ega ka täielikult, mistõttu ta on nõus maksma ainult selle aja eest, mis tehtud tööde mahule vastab. Hageja ei ole kostja väiteid ümber lükanud. Kohus on ka seisukohal, et tulenevalt eelnevast kokkuleppest töömehega, kes arvatavalt saigi olla töövõtja esindajaks, oli kostjal põhjendatud oodata töö tegemist kahe tunni jooksul. Asjaolu, miks aega kulus rohkem, on hageja poolt põhistamata ja tõendamata. 4) Suvaline ja põhistamata on hageja arvamuses väidetu, et auto remontimise aeg hakkab lugema auto boksi paigutamisest, koos lisaseadmetega. Millal siis auto ja millisesse boksi aeti, pole teada. Kui aga ei aetudki kuhugi boksi, millest siis lähtutakse. Arve-saatelehes märgitud tunnihinne on tõendamata, hinnakirja lisatud ei ole. Seega pole teada, mida märgitud tunnihinne sisaldab. 5) VÕS § 82 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. Esitatud arve-saateleht nr. 203 on välja kirjutatud 18.10.2007.a., kuid algselt maksetähtaega märgitud ei ole. Esitatud arve-saatelehe valguskoopiast nähtuvalt on arve sellele reale muust käekirjast erineva käekirjaga kirjutatud sõna ”koheselt”. Millal või kelle poolt seda on tehtud, pole teada. Arve-saatelehe koostaja ja väljaandja kannab sama allkirja, kuid arve vastuvõtja allkiri puudub. Seega pole selge, millest arve koostamisel lähtuti, millisest ajast muutus arve sissenõutavaks. Järelikult viivise arvestamise alus puudub. Samuti puudub viivise arvestus. 6) Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja summas 973 krooni ja 50 senti. TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. TsMS § 440 sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja on osaliselt hagetava summa osas oma õigeksvõtu väljendanud kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt kostja omaksvõetud põhivõla nõudes summas 973 krooni ja 50 senti. Ülejäänud summa ja viivise osas jääb hagi rahuldamata, kuna nõude aluseks olevad asjaolud on tõendamata. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata

hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 250 krooni. Kohtuväliseid kulusid esitatud ei ole. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja on oma kirjalikus vastuses nimetanud summa, millega ta nõus on, kuid hageja oma arvamuses teatab, et kompromissiga ta nõus ei ole. Seega on põhjendatud jätta kõik menetluskulud hageja kanda. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus kohaldas VÕS §-de 8, 76 lg. 1, 82, 85 sätteid ning juhindus TsMS §-de 162 lg. 2, 440-442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 07.augustil 2008.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.