2.Välja mõista kostjalt Osaühing xxx hageja aktsiaselts xxx kasuks 2 765 959 (kaks miljonit seitsesada kuuskümmend viis tuhat üheksasada viiskümmend üheksa) krooni.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 56% ulatuses kostja Osaühingu xxx kanda ja 44% ulatuses hageja aktsiaselts xxx kanda. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi menetluskulud jäävad 56% ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 9. juunil 2008.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.19. septembril 2006.a esitas aktsiaselts (AS) xxx kohtule hagi, milles palus kostjalt Osaühingult (OÜ) xxx hageja kasuks välja mõista 500 000 krooni. 1. juunil 2007.a esitatud avaldusega suurendas hageja oma nõuet 4 959 194 krooni.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt palus hageja 31. jaanuari 2003.a kirjaga kostjalt hinnapakkumist Saaremaale Tammele rajatava kruiisisadama ehitusgeoloogiliste uuringute teostamiseks. Kostja esitas 7. veebruaril 2003.a hinnapakkumise ning 12. veebruaril 2003.a tunnistati kostja hinnapakkumine hageja poolt soodsamaks pakkumiseks ja otsustati teha kostjale ettepanek konsultatsioonilepingu sõlmimiseks. Konsultatsioonileping sõlmiti hageja ja kostja vahel 14. märtsil 2003.a (edaspidi ka konsultatsioonileping), mille punkti 3.2 kohaselt kohustus kostja teostama Saaremaa sadama ehitusgeoloogilised uurimistööd kooskõlas konsultatsioonilepingu tingimustega hiljemalt 30. maiks 2003.a. Lepingu preambula kohaselt võtsid pooled arvesse, et nendevahelistes suhetes kuuluvad kohaldamisele Keskkonnaministri 13. märtsi 1995.a määrusega nr 53 kinnitatud "Konsultatsioonilepingu üldised tingimused" (edaspidi KLÜT) niivõrd, kuivõrd konsultatsioonilepingust tulenevad poolte suhted ei ole reguleeritud lepinguga teisiti.
12.mail 2003.a. esitas kostja hagejale hinnapakkumise täiendavaks uurimistööks Saaremaa sadamas, põhjendades konsultatsioonilepingu objektiks olevate tööde kallinemist vajadusega kasutada spetsiaalset tööalust, millelt puuritakse puuragregaadiga URB-2A vaiu kandva pinnase koostise täpsustamiseks ca 10 m mere põhja või lubjakivini. Lähtudes kostja eelmainitud 12. mai 2003.a hinnapakkumisest ning vajadusest määratleda Tamme sadamakoha geoloogiline ehitus võimalikult täpselt, nõustus hageja kostja täiendava hinnapakkumisega ning 21. mail 2003.a allkirjastasid pooled lisakokkuleppe konsultatsioonilepingule (edaspidi nimetatud lisakokkulepe).
26.mail 2003.a allkirjastatud tööde valmiduse akti nr 240 alusel andis kostja konsultatsioonilepingu alusel teostatud uuringute ja tööde osas hagejale üle Saaremaal Mustjala vallas asuva Tamme sadamakoha ehitusgeoloogilise uuringu aruande (edaspidi ka aruanne), mis sisaldas muuhulgas andmeid planeeritava kai asukoha geoloogilise ehituse osas (aruande p 2.4) kui ka ehitusgeoloogilisi tingimusi kairajatiste konstrueerimiseks (aruande p. 5.4).
Aruande punktist 2.4 nähtuvalt lasub planeeritavate kairajatiste asukohas lubjakivi absoluutkõrgusel - 15 kuni - 16 meetrit merepinnast, kusjuures kostja hinnangul on sõltuvalt majanduslikest kaalutlustest võimalik kairajatised projekteerida puurvaiadele, tehes vaiad lubjakivisse (aruande p 5.4). Aruande lisaks olevast planeeritavate kairajatiste asukoha geoprofiil toetab kostja vastavasisulist seisukohta. Ka nähtub kostja vastavasisuline seisukoht aruande punktist 2 (1. lõik) ja punktist 2.5 (1. lõik). Tuginedes kostja poolt koostatud aruandele, tellis hageja ESP Engineering AS-ilt kairajatiste projektdokumentatsiooni, mis nägi ette kairajatise ehitamise puurvaiadele, lähtudes aruandes esitatud andmetest lubjakivi lasumissügavuse kohta.
12.oktoobril 2005.a toimus Saaremaa sadama ehitustööde nõupidamine, millel osales teiste hulgas kostja esindaja xxx. Nõupidamise vajaduse tingis ehitustööde teostamise käigus ilmnenud asjaolu, et ehitusgeoloogiline olukord Tamme sadamakohas (eelkõige kaide nr 1 ja nr 2 piirkonnas) ei vasta aruandes fikseeritule. Mittevastavuste täpse ulatuse väljaselgitamiseks otsustati 14. oktoobril 2005.a alustada täiendavate hüdrogeoloogiliste puurimistega. Samuti fikseeriti nõupidamise protokollis asjaolu, et tingituna aruande mittevastavusest tegelikkusele on vaiatööd pidurdunud ning lisatööna on vältimatult vajalik vaiade pikendamine.
14.oktoobril 2005.a teatas Saaremaa sadama ehitustööde peatöövõtja AS xxx vaiatööde peatamisest kaide nr 1 ja nr 2 osas kuni täiendava projektlahenduseni, mis arvestab tegeliku ehitusgeoloogilise olukorraga piirkonnas. Samuti informeeris AS xxx hagejat asjaolust, et vaiatööde peatamine toob kaasa projekti lõpptähtaja muutumise.
19.oktoobril 2005.a toimus järjekordne Saaremaa sadama ehitustööde nõupidamine kostja esindaja osavõtul. Nõupidamisel selgus, et täiendavalt teostatud puurimistel sügavusega - 23 kuni - 29,60 meetrit merepinnast lubjakivi lasundit erinevalt aruandes märgitust ei leitud. Arvestades uusi ilmnenud asjaolusid, otsustati alustada kaide nr 1 ja nr 2 osas vaikonstruktsiooni täiendavat projekteerimist. Selleks ajaks oli platsile toodud hageja väitel juba 131 vaia (134-st vajalikust) 1. ja 2. kai vaiadest. Kohale olid toodud ka horisontaaltoed ja pinnaseankru paigaldamiseks juhttorud. Hageja oli seega kostja poolt koostatud aruannet usaldades teinud suures ulatuses kulutusi ning oli 19. oktoobril 2005.a valmis kai ehitamiseks vastavalt kostja poolt esitatud andmetele. Tulenevalt aruande ebaõigsusest pidi hageja tegema tellitud ehitusprojekti ümber ning kandma ehitustöödele (vaiade pikendamiseks metalli ostmisele ja vaiade pikendamisele) suures ulatuses täiendavaid kulutusi. Hageja leiab, et kostja on rikkunud konsultatsioonilepingut ning on seetõttu kohustatud hüvitama hagejale lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju summas 4 959 194 krooni. Kostja lepingurikkumine seisneb hageja hinnangul alljärgnevas. Hageja ja kostja vahel sõlmitud konsultatsioonileping on oma olemuselt käsundusleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 tähenduses. VÕS § 620 lg 2 näeb ette, et käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Konsultatsioonilepingus sisaldub arvukalt viiteid sellele, et pooltevaheline võlasuhe oli käsundisuhe. Lepingu punktis 5.2 leppisid pooled kokku, et kostja peab tegema töö lähtudes lepingust ja lähteülesandest ning hageja poolt esitatud täiendavatest korraldustest. Korralduste puudumisel kohustus kostja neid hagejalt küsima. Kui korraldusest kinnipidamisega kaasneksid hagejale ilmselt ebasoodsad tagajärjed, võis kostja järgida korraldust alles pärast seda, kui ta on kirjalikult juhtinud hageja tähelepanu ebasoodsatele tagajärgedele, kuid hageja on jäänud oma korralduse juurde. Sellisena on konsultatsioonilepingu punkti 5.2 regulatsioon analoogiline VÕS §-s 621 sätestatud regulatsiooniga käsundiandja juhiste kohta. Ka KLÜT punktist 1.1.4 tuleneb, et konsultatsioonitegevus (projekteerimine) on teadmistel ja kogemustel põhinev teenus, mida
professionaalsed arhitektid ja insenerid osutavad tellijale projektide kavandamisel ja realiseerimisel. KLÜT punkti 3.1.2 kohaselt peab konsultant esindama tellija huvisid ja eesmärke, toetudes seadusandlusele ja normatiivdokumentidele. Hageja hinnangul oli kostja teadlik või pidi olema teadlik sellest, et aruande alusel toimub Saaremaale Tammele rajatava kruiisisadama kairajatiste projekteerimine. Konsultatsioonilepingu punktis 1.2 leppisid pooled kokku, et kostja poolt tehtav töö loetakse tehtuks vastavuses lepinguga siis, kui töö vastab lähteülesandele ning kõikidele muudele konsultatsioonilepingust, selle lepingu dokumentidest ja KLÜT-st tulenevatele nõuetele, samuti kõigile kehtivatele õigusaktidele ja normidele. Lepingu punkti 1.3 kohaselt pidi kostja poolt tehtav töö võimaldama hageja jaoks lepinguga eeldatud eesmärgi saavutamist mõistliku kvaliteediga. Kostjale oli teada, et hageja tellis töö Saaremaale Tammele rajatava kruiisisadama projektdokumentatsiooni tellimiseks ning et projekti koostamiseks juhindutakse kostja poolt esitatavast aruandest. Kostja teadis või pidi teadma, et aruandes sisalduvad võimalikud ebatäpsused võivad viia ebaõige konstruktsioonilise lahenduse valikuni või põhjustada hagejale olulise kahju. Nimetatud asjaolu kinnitab ka see, et kostja taotles hagejalt lisakokkuleppe sõlmimist täiendavaks uurimistööks, et täpsustada vaiu kandva pinnase koostist. Konsultatsioonilepingu punkti 5.5 kohaselt kohustus kostja tagama muu hulgas töö teostamisel kasutatud informatsiooni, arvutusmeetodite, -programmide jms kvaliteetsuse ning lepingu punkti 5.8 kohaselt pidid tööl olema omadused, millega töö sobib lepinguga eeldatud kasutuseks. Punkti 5.16 kohaselt pidi kostja vältima lepingu täitmisel kahju tekitamist hagejale või kolmandatele isikutele. Lepingu punkti 14.1 kohaselt kinnitas kostja konsultatsioonilepingule allakirjutamisega, et ta on piisavalt tutvunud lepingu osaks oleva lähteülesandega ja omab täielikku ja lepingu täitmiseks piisavat ülevaadet teostatava töö mahtudest, piiridest ja muudest tööga seonduvatest asjaoludest ning on võimeline teostama nimetatud lähteülesande alusel töö vastavuses lepingu tingimustega. Hageja leiab, et kostja ei ole konsultatsioonilepingu täitmisel ja aruande koostamisel tegutsenud käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, sest on koostanud aruande, mille kohaselt lubjakivi asub projekteeritud ja rajatud kai asukohas absoluutsel kõrgusel (s.t sügavusel merepinnast) -15 kuni -16 meetrit. Tegelikult ilmnes aga kai ehitamise käigus (kui 19. oktoobril 2005. a. puuriti 6 puurauku sügavusega merepinnast - 23 kuni - 29,6 meetrit), et lubajakivi lasundit ei leitudki. Hageja lähtus põhjendatult kruiisisadama jaoks kairajatiste ehitamisel kostja kui oma majandus- ja kutsetegevuse raames ehitusgeoloogilisi ja geotehnilisi uuringuid teostava isiku aruandest, mis kajastas tegelikku olukorda (eelkõige kaide nr 1 ja nr 2 piirkonnas) oluliselt ebaõigesti. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja poolt konsultatsioonilepingu rikkumine seisneb selles, et kostja on täitnud lepingut mittenõuetekohaselt, kuna kostja poolt esitatud aruanne sisaldas ebaõiget informatsiooni Saaremaale Tammele rajatava kruiisisadama projekteerimiseks ja ehitamiseks, millisele informatsioonile tuginedes tekkis hagejale oluline varaline kahju. Iseenesest on õige kostja seisukoht, et kostjal puudus otsustusõigus, millise ehitusliku meetodiga rajada kai. Samas oli kostja enne aruande esitamist teadlik sellest, et hageja soovib rajada kai vaiadel ning soovib täpsustada vaiu kandva pinnase koostist. Seejuures on kostja ise aruandes pidanud sõltuvalt majanduslikest kaalutlustest põhjendatuks kairajatiste ehitamist puurvaiadele, tehes vaiad lubjakivisse (aruande p.5.4). Ka on õige kostja rõhutus, et puurimistulemuste kajastamine toimus iga puuraugu parameetri järgi ning et aruanne kajastas puuraukudes avastatud lubjakivi absoluutkõrguse (kõrguse merepinnast puurimise ajal). Eelmärgitu aga ei väära aruandes sisalduvat kostja kinnitust ja geoprofiilis märgitut, et lubjakivi asub kõrgusel -15
kuni -16 meetrit. Arvestades sellist kostja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku selget kinnitust, ei pidanud hageja (ega projekteerija) ette nägema, et puuraukude vahel võib lubjakivi olla sügavamal. Hageja hinnangul on väär kostja seisukoht, et teostatud uuring ei saanud olla aluseks vaiavundamendi projekteerimiseks. Kostja poolt viidatud standardi EVS 1997-1:2003 p-s 7.4.1 (1) on märgitud, et projekteerimiseks võib kasutada ka vaivundamendi käitumise andmeid koos ehitusgeoloogiliste uuringute ja pinnase katseandmete analüüsiga. Seega sai aruanne olla aluseks kai projekteerimisele. Kostja etteheide, et hageja projekteerija ei hinnanud ehitusprotsessi ja operatsioonide järjekorra sobivust uuesti tegelikult selgunud ehitusgeoloogiliste tingimuste põhjal ja ei teinud projekti ümber, (EVS 1997-1:2003 punkt 4.2.3) on alusetu. Nagu nähtub 19. oktoobri 2005.a ehitustööde nõupidamise protokollist peatati vaiatööd 1. ja 2. kai osas kuni täiendava projektlahenduseni, st hageja pidi tellima ehitustöödeks projektimuudatuse. Projekti ümbertegemine kajastub ka hageja poolt esitatavas kahju arvestuses. Hageja peab vajalikuks rõhutada, et kostja ei saa vabandada end väidetavate minetustega projekteerimistöödes ning etteheidetega projekteerijale. Nimetatud võimalikud minetused (mille esinemist hageja eitab) said toimuda ainuüksi seetõttu, et kostja oli esitanud lepingut täites valeinformatsiooni ja eksitanud aruandes sisalduva väärinformatsiooniga nii hagejat kui ka hageja lepingupartnereid. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Konsultatsioonilepingu punkti 9.1 kohaselt kohustusid pooled täielikult hüvitama teineteisele oma lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju. Selles osas ei kohaldu konsultatsioonilepingu preambula ning ka KLÜT punkti 5.2.1 kohaselt KLÜT punkt 3.7.2, sest pooled olid lepingu punktis 9.1 selgelt kokku leppinud (erinevalt KLÜT regulatsioonist), et kostja kohustub hüvitama täielikult hagejale tekkinud kahju, s.t kostja vastutus ei ole piiratud konsultatsioonilepingu hinnaga. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui kostja oleks käesoleval juhul koostanud konsultatsioonilepingule vastava aruande, milles oleks nähtunud lubjakivi lasumise tegelik sügavus merepinnast, ei oleks hagejal osutunud vajalikuks lisatööde teostamine kairajatiste ehitamisel. Vastavalt Saaremaa sadama ehitustööde peatöövõtja AS xxx poolt 16. veebruaril 2006.a esitatud hinnapakkumisele moodustas uute geoloogiliste andmete põhjal korrigeeritud projekti vaialuse osa ja sellega kaasnevate lisatööde maksumus kokku 17 468 790 krooni. Hageja ei nõua siiski ülaltoodud lisatööde maksumuse hüvitamist kostjalt täies ulatuses, vaid on oma kahju nõude esitanud üksnes nende lisakulude osas, mille põhjustasid otseselt kostja koostatud aruandes esinenud ebatäpsused, st kulutused täiendava materjali (metalli) soetamisele halvenenud turutingimustes (s.o kõrgema hinnaga), kulutused täiendavatele projekteerimistöödele, kulutused ehitustööde peatamisele ning tööjõu ja mehhanismide korduvmobiliseerimisele ning kulutused seoses muudatustest tingitud ehitusperioodi pikenemisega. Hageja arvutuste kohaselt on kostja poolt tekitatud kahju suuruseks vähemalt 4 959 194 krooni. Hageja on hagiavalduses ka märkinud, et hagis esitatud nõue kahju hüvitamiseks ei ole aegunud, kuna KLÜT punkti 3.8.1 kohaselt kehtib kostja vastutus 24 kuud arvates konsultatsioonilepingu objekti valmisehitamisest s.o käesoleval juhul lepingu objektile (Saaremaa sadama kaile) kasutusloa andmisest. KLÜT punkti 3.10 kohaselt tuleb esitada kostjale kahjutasunõue 2 kuu jooksul pärast KLÜT punktis 3.8 nimetatud garantiiaja lõppu. Hageja on eelmärgitud tähtaegasid järginud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 145 lg 2 sätestab, et poolte kokkuleppel võib
aegumistähtaega, mis on lühem kui kümme aastat, pikendada, kuid mitte enam kui kümne aastani. Ülaltoodust nähtuvalt oli poolte vahel sõlmitud eraldi kokkulepe hagi aegumise kohta ning kostja vastutuse lõppemise kohta, mistõttu selles osas ei kohaldu VÕS § 5 kohaselt VÕS regulatsioon ning kostja viited VÕS § 651 lg 1 ning TsÜS § 146 lg 1 ei ole asjakohased.
7.aprillil 2006.a on hagejat esindav advokaadibüroo esitanud tähitud kirjaga kostjale kahju hüvitamise nõude, milles paluti hüvitada hagejale konsultatsioonilepingu rikkumisega tekitatud kahju summas, mis ei ole väiksem kui 4 959 194 krooni, hiljemalt 28. aprilliks 2006.a. 20. aprilli 2006.a kirjaga vastas kostja hageja esindaja kirjale, leides, et kostja ei ole konsultatsioonilepingut rikkunud ning kostja ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta selle rahuldamata. Vastavalt 31. jaanuaril 2003.a hageja poolt esitatud hinnapakkumises sisalduvale ülesandele puuris kostja kruiisikai paiknemisele 6 puurauku. Aruandele lisatud profiilidest V-V`ja VI-VI ́ (kruiisikai alune profiil) on näha, et sinna puuriti kokku 10 puurauku. Aruande üldosas (IV etapp) on kirjeldatud, et 14. ja 15. mail 2003.a puuriti agregaadiga 2A2 akvatooriumil ujuvaluselt 4 PA (so.4 puurauku,N.S.) 5,4-6,6 m sügavuseni merepõhjast, 2 m lubjakivisse. Need 4 puurauku olid juba täiendav töö ja neid ei olnud esialgses hinnapakkumises kajastatud. Väär on kostja arvates hageja väide, et lepingu lisas kokkulepitu oli esialgse töömahu kallinemine. Lepingu lisas täiendava uurimistöö hinnapakkumine oli põhjustatud sellest, et seisuga 2. mai 2003.a oli selgunud, et sadamat projekteeriv OÜ GT Projekt projekteerib sadamakai vaivundamendile. Sellise projekti teostamine tähendab vaiade süvistamist ca 10 m ulatuses mere põhja. Saanud projekteerijalt sellise teabe, edastas kostja 2. mail 2003.a hagejale kirja, milles teatas, et senisest uuringust piisab vaid gravitatsioonilise rajatise projekteerimiseks, kuid jääb väheseks vaiade tegemise tehnoloogia (siit ka maksumuse) määramiseks. Nimetatud kirjaga juhtis kostja kui töövõtja hageja (tellija) tähelepanu asjaolule, et on vajalik täiendava geoloogilise uurimise tegemine, kuna ehitis on otsustatud projekteerida vaiadele ning et täiendava uuringu täiendav maksumus on ligikaudu 200 000 krooni. Sadama esindaja P.Palu andis kostjale ka juhise, kellelt töö teostamiseks vajalik ujuvalus tellida ning kostja esitas hagejale täiendavate tööde kohta oma täiendava hinnapakkumise. Kostja juhib tähelepanu ka asjaolule, et kai rajamise (vundeerimise) viis ei olnud konsultatsioonilepingu sõlmimisel ette teada ning selle üle kostja teada ei otsustanud mitte tellija (hageja), vaid projekteerija. Võimalik, et tellija soovis igal juhul rajada kai just vaivundamendile, kuid kuni projekteerimise lõpetamiseni ei saanud ta ette olla kindel oma otsustuse teostuse majanduslikus otstarbekuses.
14.oktoobril 2005.a alustatud täiendavad hüdrogeoloogilised puurimised olid vajalikud mitte tingituna kostja tööde ebatäpsusest, vaid Eesti Standardi EVS 1997-1:2003 "Geotehniline projekteerimine" I osa (üldeeskirjad) p 2.1 mõttes kõige keerukama geotehnilise kategooriasse kuuluva rajatise projekteerimisele ja uurimisele esitatavatest nõudmistest. Viidatud standardi p 7.5.1 nõuetest johtuvalt pidi projekteerija oma projektlahenduse õigsuse kontrollimiseks ette nägema ka vastava kontrollmehhanismi, milleks olnuks vaikatsetused. Kostja juhib seejuures tähelepanu asjaolule, et viidatud standardi nõudes on projekteerimise (s.t mitte ehitustööde) üldnõuded ja sadama projekteerimise käigus tuli neid järgida. Kuni ei olnud projekteerimine (s.h kõnealuse standardi p 7.5 kohased vaia koormuskatsed) lõpetatud, ei olnud ehitajal ühtegi ehitustehnilist põhistust konkreetsete detailide (siin 131 vundamendivaia) kas platsile toomiseks või ka arusaamaks, et nimetatud kogus on piisav. Lisaks ei ole hagi põhjal ka selge, kas vaiad tõi ennatlikult platsile tellija või tema töövõtja.
Hagist nähtub, et 2005.a oktoobris on toimunud sadama ehitustööde nõupidamised ja ehitustööde käigus selgunud ehitusgeoloogilise olukorra mittevastavus kostja poolt esitatud aruandele, mis tingis täiendavate hüdrogeoloogiliste tööde tegemist. Kostja juhib tähelepanu sellele, et ehitamine ei saanud toimuda mitte tema poolt esitatud aruande alusel, vaid projektdokumentatsiooni alusel. Kostja ei olnud sadama kairajatiste projekteerija. Seetõttu on kostja hinnangul ebaõige hageja väide, et täiendavate hüdrogeoloogiliste tööde vajaduse tingis ebaõige kostja poolt koostatud aruanne. See vajadus tekkis ehitusprojekti ebaõigsusest kai vundeerimise osas. Kostja leiab, et poolte vahel sõlmitud konsultatsioonileping ei olnud käesundusleping, vaid töövõtuleping. Lepingu punkti 4 kohaselt on lepingu dokumentideks 31. jaanuari 2003.a tellimiskiri, OÜ xxx hinnapakkumine, kiri 7. veebruarist 2003.a ning käesolev leping. Arvestades kõigi eelnimetatute ja lepingus endas (preambulas) juhindumiseks kokku lepitud KLÜT dokumentide koosregulatsiooni, tuleb teha järeldus, et kostjale oli lepingu täitmiseks kohustus teha Saaremaa sadama ehitusgeoloogilised uurimistööd (lepingu p 1.1), mille mahuks oli kokku 34 puuraugu puurimine või penetratsioonikatset (tellimiskiri) ja mille maksumus oli 350 000 (lisandub käibemaks). Töö üleandmise tähtaeg oli 30. mai 2003.a. Üleantavaks tööks oli konsultatsioonilepingu p 5.14 kohaselt 6 eestikeelses eksemplaris dokumendid. Kostja nimetas üleantud töö "Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne" (käesolevas otsuse nimetatud aruanne). Sõltumata asjaolust, et pooled olid konsultatsioonilepingus kokku leppinud, et kostja (konsultant) peab juhinduma töö tegemisel ka hageja (tellija) täiendavatest juhistest (p 5.2), ei ole see vaid käsundile omane kokkulepe. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei järgne ka näiteks tellija juhise tõttu mittevastavaks osutunud töö puhul töövõtja vastutust. Seega tuleks õigussuhte määratlemisel eelkõige lähtuda sellest, kas kostja võlgnes lepingu täitmisena ajaliselt kestva toimingu, tööprotsessi või toimingu resultaadi (tulemi, töö). Kostja leiab, et lepinguga võlgnes ta tellijale tulemi, milleks oli hagejale üle antud aruanne, kus kajastus tellija poolt tellitud arvus puuraukude puurimistulemus. Hageja on kostja arvates valesti tõlgendanud KLÜT p 1.4. sätestatu mõtet, et konsultatsioonitegevus on teadmistel ja kogemustel põhinev teenus ning järeldanud, et seal kasutatud termin “teenus” on samas kontekstis, milles VÕS § 619 lg 1 käsunduslepingu mõiste avab. Projekti mõiste legaaldefinitsiooni annab KLÜT p 1.1.5, mille kohaselt on projekt kogu kavandatud idee uurimine ja teostamine, ehitus, ning ehitiste ja muude loodud väärtuste kasutamine kuni projekti eluea lõpuni. Selliselt sõnastatud projekti definitsiooni aluseks võttes tuleb järeldada, et KLÜT p 1.1.4 toodud konsultatsioonitegevus (projekteerimine) kui teenus hõlmab nii idee kavandamise kui ka teostamise kuni isegi kasutamiseni välja. Kostja ei pidanud lepinguga võetud kohustusena osutama teenust, mille sisuks oli konsultatsioonitegevus ehk projekteerimine, mis tellijale päädis projektina KLÜT p 1.1.5 mõttes. Kostja juhib tähelepanu sellele, et Saaremaa sadama ehitamisest teadis ta vaid projekti idee tasandil (KLÜT p 1.1.6 esitatud projekti etappe silmas pidades) ning tema ülesanne oli KLÜT p 1.1.6 teises veerus toodud etappidest vaid teostatavusuuringu osa. Kostja leiab, et ei ole rikkunud konsultatsioonilepingut tehtava töö võimaliku kasutamise ettenägemise kohustust rikkudes. Hageja väidab, et kostja töö lepinguvastavuseks hindamise kriteeriumiks oli konsultatsioonilepingu punktid 1.2 ja 1.3. Lepingu p 1.2 kohaselt pidi töö vastama lähteülesandele ning kõikidele muudele konsultatsioonilepingust, sealhulgas lepingu dokumentidest ja KLÜT-st, tulenevatele nõuetele, samuti kõigile kehtivatele õigusaktidele ja normidele. Lepingu punkti 1.3 kohaselt peab lepingus sätestamata tingimuste osas töö vastama tavaliselt sarnasele tegevusele esitatavatele nõuetele ja/või võimaldama tellija jaoks konsultatsioonilepinguga eeldatud eesmärgi saavutamist ning olema asjaolusid arvestades mõistliku, kuid mitte väiksema kui keskmise kvaliteediga.
Kuna hageja tugineb töö mittevastavusele lepingu tingimustele, peaks hageja tõendama töö mittevastavust konsultatsioonilepingu punktides 1.2 ja 1.3 fikseeritule. Konsultatsioonilepingu punkti 1.4 kohaselt ei vasta töö lepingutingimustele juhul, kui kolmandatel isikutel on selle suhtes nõudeid või muid õigusi, mida nemad saavad esitada Tellija vastu. Hageja ei ole hagis tuginenud kolmandate isikute nõuetele ega ka nende olemasolu tõendada püüdnud. Poole enda rahulolematus ei ole punkti 1.4 kokkuleppe kohaselt töö lepingule mittevastavuseks määrav asjaolu. Kostja juhib tähelepanu veelkord sellele, et lepinguga kostjale kohustuseks pandud tööks oli tellija poolt ette määratud arvus puuraukude puurimine ja seal tuvastatu kirjeldamine 6 eksemplaris. Kas puuraukudes tuvastatu sobib hagejale sadama, tuletorni või lainemurdja ehitamiseks, oli hageja ja tema projekteerijate otsustada. Samuti oli aga hageja otsustada see, millise ehitusmeetodiga rajatakse vajalik ehitis. Hageja arutlus tema poolt kavandatava (võimaliku) sadama kaide projekteerimisel aruande kasutamise üle, ei oma kostja arvates siinses vaidluses tähendust. Hageja ise väidab oma hagis, et kahju põhjustas see asjaolu, et usaldades aruannet tellis ta ära vundamendivaiad, mis osutusid liiga lühikesteks. Kui hageja riskis vaiad tellida aruandele tuginedes, siis materjali muretsemiseks ei omanud talle sadama projekt tähendust. Kehtiva ehitusõiguse kohaselt saab seaduslikult püstitada vaid projektikohast ehitist. Kostja poolt koostatud aruanne ei sisalda ebaõiget informatsiooni, mis tooks kaasa hagejale kahju tekkimise. Olemuslikult väär on hageja seisukoht, et tema või projketeerija ei pidanud ette nägema, et puuraukude vahel võib lubjakivi olla sügavamal. Kostja on oma töödega tellitud mahus tuvastanud pinnase koostise puuraukudes. Objektiivselt tõene on kostja väide aruandes, et lubjakivi lasub puuritud kohtades –15m kuni –16m kõrgusel. Puurimistulemus näitas, et lubjakivi asub sellisel kõrgusel. Hageja on ekslikult arvamusel, et aruandest võib ta teha järelduse, nagu asuks kahe puuraugu vahelises alas absoluutselt sama geoprofiil, mis puuraukudes. Hageja ei saa tugineda aruande graafilise osa lugemisel oma arusaamale, et kahe puuraugu vahele graafikus tõmmatud sirge tähendab samal ajal pinnasekihtide katkematut asetsemist sellisel kõrgusel. Graafiku mõistmiseks on vajalik ka Eesti Standard EVS 1997-3:2003 p 2.7.2 lg 3 sisu teadmine. Nimetatu kohaselt kasutatakse ehitusgeoloogias lineaarset interpolatsiooni. Kostja juhib tähelepanu ka sellele, et lineaarse interpolatsiooni kasutamine toimub sõltumata puuraukude vahekaugusest üksteisest. Hageja leiab, et talle on põhjustatud varakahju, mille suuruseks on sadama peatöövõtja AS xxx poolt 16. veebruaril 2006. tehtud hinnapakkumine lisatööde osas. Sõltumata sellest, et kostja leiab end konsultatsioonilepingu kohaselt täitnud olevat, avaldab ta, et kolm aastat hiljem tehtud ehitustöö maksumus on olemuslikult kallim seoses üldise ehitustöö hinnatõusuga kui kostja väidetava lepingurikkumise ajal. Hageja ei saa rajada oma nõuet erineval ajal asetleidvatele asjaoludele – väidetav lepingurikkumine 2003. aastal ja teostatud lisatööd 2006. aastal. Ka VÕS §139 lg 2 kohaselt peab võlausaldaja kahju tekkimise ohust teavitama kahju tekitajat ning ka ise kahju tekkimise ohtu tõrjuma ning ka oma toimingutega kahju vähendama. Selle sätte valguses, eeldusel, et kostja rikkus konsultatsioonilepingut, pidi hageja ise oma majandustegevuses olema hoolas, sõlmima sellised ehituslepingud, milledes on lisatööde vajadus kui objektiivne paratamatus ette nähtud, lepingus kostjaga osundama ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule jne. Hageja on jätnud need nõudmised täitmata. Ka ei ole võimalik kostja hinnangul aru saada, kuidas kahju arvestusse kuulub metalli kallinemine (kui objektiivne paratamatus), vaiade pikendamine (objektiivne paratamatus), tehnika mobiliseerimine jt. hageja poolt välja toodud andmed.
Kostja juhib tähelepanu sellele, et ehitustöö maksumus ei saa sõltuda arvamusest lubjakivi paiknemise sügavuse kohta. Tegelik maksumus selgub tegelikest asjaoludest (siin lubjakivi sügavus). Kostja arvates puudub käesoleval juhul VÕS § 127 lg-s 4 osundatud põhjuslik seos kahju ja seda põhjustanud asjaolu vahel. Lisaks eeltoodule leiab kostja, et hagi on aegunud. Kostja täitis hagejaga sõlmitud töövõtulepingu (konsultatsioonilepingu). Töövõtu sisuks ei olnud ei ehitamine ega ehitusprojekti koostamine (projekteerimine). Kostja töö sisuks olnud puurimistöid kajastav aruanne oli tellijale üle antud ja 26. mail 2003.a allkirjastati tööde valmiduse akt (nr 240). Selle akti koostamisega luges hageja lepingu täidetuks. Kostja arvates puudub võimalus lepingust tuleneva õiguskaitsevahendi kohaldamiseks aegumistähtaja kulgemist arvutada erinevalt üldreeglist. Hageja ei ole teatanud ka mõistliku aja jooksul töö mittevastavusest (VÕS § 644). Kostja sai hageja esindajalt kahju hüvitamise teate, milles sisaldus ka VÕS § 644 lg-s 3 nõutav mittevastavuse täpne kirjeldus alles 7. aprillil 2006.a. Sedavõrd hiline teatamine ei võimalda hagejal töö mittevastavusele tugineda (VÕS § 644 lg 3), kuna selleks peab olema mõistlik vabandus. Nõue kohtusse tuli esitada hagi aegumistähtaja jooksul, mille alguseks vastavalt VÕS § 651 lg-le 1 oli töö vastuvõtmine. Eeltoodut arvestades lõppes aegumistähtaeg 27. mail 2006.a, hagi on kohtule esitatud aga 19. septembril 2006.a. Kostja on taotlenud menetluse käigus kohtult aegumise kohaldamist.
MENETLUSE KÄIK
4.AS xxx taotles kohtule esitatud hagiavalduses ERGO xxx (AS) kaasamist vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 213 lg-le 1. Hageja põhjendas nimetatud taotlust alljärgnevalt. Hagejale teadaolevalt on kostja sõlminud xxx AS-iga erialase tsiviilvastutuskindlustuse lepingu ning temale on väljastatud kindlustuspoliis (nr 397291). Viidatud poliisi kohaselt on kostja kindlustanud enda erialase tsiviilvastutuse ehitusgeoloogiliste ja geotehniliste uuringute tegemisel kindlustussummas 500 000 krooni. VÕS § 510 sätestab, et vastutuskindlustuse puhul peab kindlustusandja täitma kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule (kahjustatud isik) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel, ja kandma õigusabile tehtud kulud. VÕS §-st 515 tuleneb, et kindlustusandja peab maksma hüvitise viivitamata, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul ajast, mil kahjustatud isiku nõue on tuvastatud kohtuotsuse, nõude tunnustamise või kompromissilepinguga. Kuivõrd xxx AS-il on eeltoodut arvestades hageja hinnangul õiguslik huvi vaidluse lahendamise vastu, tuleb kindlustusselts kaasata menetlusse kolmanda isikuna. 17. jaanuari 2007.a määrusega rahuldas kohus hageja taotluse ning kaasas xxx AS-i menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel.
5.xxx AS on 22. novembril 2006.a kohtule esitatud kirjalikus seisukohas leidnud, hageja esitatud taotluse põhjal puudub alus xxx AS-i menetlusse kaasamiseks. Hagejal ei ole TsMS § 216 lg-s 1 sätestatud õigusi, kuna kostjaga sõlmitud kindlustuslepingu näol on tegemist vabatahtliku vastutuskindlustuse lepinguga, mis ei tekita õigusi isikutele, kes ei ole selle osapooleks.
6.7. Asja arutamise käigus 29. veebruaril 2008.a ja 28. aprillil 2008.a toimunud kohtuistungitel jäi hageja esitatud väidete ja nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kohus kuulas 29. veebruari 2008.a kohtuistungil üle tunnistajad xxx ja xxx.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Pooltel puudub vaidlus järgmiste õiguslikult oluliste asjaolude üle. 14. märtsil 2003.a sõlmiti poolte vahel konsultatsioonileping, mille punkti 3.2 kohaselt kohustus kostja teostama Saaremaa
sadama ehitusgeoloogilised uurimistööd kooskõlas konsultatsioonilepingu tingimustega hiljemalt
30.maiks 2003.a. Lepingus leppisid pooled muu hulgas kokku, et nendevahelistes suhetes kuulub kohaldamisele KLÜT niivõrd, kuivõrd konsultatsioonilepingust endast tulenevad ei ole poolte suhted reguleeritud teisiti. Konsultatsioonilepingu täitmise käigus 12. mail 2003.a esitas kostja hagejale hinnapakkumise täiendavaks uurimistööks Saaremaa sadamas, põhjendades konsultatsioonilepingu objektiks olevate tööde kallinemist vajadusega kasutada spetsiaalset tööalust, millelt puuritakse puuragregaadiga vaiu kandva pinnase koostise täpsustamiseks umbkaudu 10 m mere põhja või lubjakivini. Hageja nõustus kostja täiendava hinnapakkumisega ning 21. mail 2003.a allkirjastasid pooled lisakokkuleppe konsultatsioonilepingule. 26. mail 2003.a allkirjastatud tööde valmiduse aktiga andis kostja konsultatsioonilepingu alusel teostatud uuringute ja tööde osas hagejale üle Saaremaal Mustjala vallas asuva Tamme sadamakoha ehitusgeoloogilise uuringu aruande. Aruande punktist 2.4 nähtuvalt lasub planeeritavate kairajatiste asukohas lubjakivi absoluutkõrgusel - 15 kuni - 16 meetrit merepinnast, kusjuures kostja hinnangul on sõltuvalt majanduslikest kaalutlustest võimalik kairajatised projekteerida puurvaiadele, tehes vaiad lubjakivisse (aruande p 5.4). Puudub vaidlus ka selles, et 2005.a oktoobris ilmnes sadama ehitustööde teostamise käigus, et ehitusgeoloogiline olukord Tamme sadamakohas (eelkõige kaide nr 1 ja nr 2 piirkonnas) ei vasta aruandes fikseeritule. Mittevastavuste täpse ulatuse väljaselgitamiseks otsustati 14. oktoobril 2005.a alustada täiendavate hüdrogeoloogiliste puurimistega. Täiendavalt teostatud puurimistel sügavusega - 23 kuni - 29,60 meetrit merepinnast lubjakivi lasundit erinevalt aruandes märgitust ei leitud.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on enda konsultatsioonilepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Juhul kui konsultatsioonilepingu rikkumine kostja poolt leiab tõendamist, on pooltel vaidlus ka küsimuses, kas hagejal lepingu rikkumise tõttu tekkinud väidetav kahju on rikkumisega põhjuslikus seoses ning kas ja millises ulatuses on kostja kohustatud hagejale kahju hüvitama. Samuti on kostja esitanud hagile aegumise vastuväite. Vaidlusaluste küsimuste ringist lähtuvalt analüüsib kohus esmalt hageja nõude aegumisega seonduvat (I), seejärel kostja võimalikku konsultatsioonilepingust tulenevate kohustuste rikkumist (II) ning käsitleb seejärel kahju hüvitamisega seonduvat (III). Samuti tuleb kohtul otsustada menetluskulude jaotuse üle
(IV).
I.
10.Esmalt peab kohus vajalikuks käsitleda kostja poolt esitatud aegumise vastuväidet, kuivõrd TsÜS § 142 lg-s 1 sätestatut arvestades võiks kostja nõude aegumise korral igal juhul keelduda oma võimaliku kohustuse täitmisest. Siinjuures märgib kohus kõigepealt, et poolte vahel 14. märtsil 2003.a sõlmitud konsultatsioonileping on tervikuna pigem vaadeldav töövõtulepinguna VÕS § 635 lg 1 mõttes, mille kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Selle järelduse kasuks räägib eeskätt sõlmitud konsultatsioonilepingu suunatus konkreetsete tööoperatsioonide tegemisele ja tulemuse saavutamisele teatud tähtpäevaks, mitte teatava teenuse korduv osutamine pikema aja jooksul. Vastavalt konsultatsioonilepingu sõlmimisel aluseks olnud lähteülesandele oli töö objektiks Saaremale rajatava kruiisisadama ehitusgeoloogiliste uuringute teostamine (lepingu p 1.1), milleks kostja kohustus läbi viima puurimised ja penetratsioonikatsed (vt toimik, I k, lk 11). Töö pidi kostja lõpetama ja selle hagejale üle andma hiljemalt 30. mail 2003.a (lepingu p 3.2). Ainuüksi asjaolu, et kostja osutas konsultatsioonilepingu alusel hagejale teenust, ei anna alust kvalifitseerida vaidlusalust õigussuhet käsunduslepingu reguleerivate sätete (VÕS §§ 619 jj) järgi. Samas on hageja VÕS § 1 lg-le 2 tuginedes iseenesest õigesti märkinud, et kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. Lisaks saab ka töövõtjalt eeldada asjatundjale vajaliku hoolsuse järgimist töö tegemisel sarnaselt käsundisaaja VÕS § 620 lg-st 1 tulenevale kohustusele. KLÜT punkti 1.1.4
kohaselt on konsultatsioonitegevus (projekteerimine) teadmistel ja kogemustel põhinev teenus, mida professionaalsed arhitektid ja insenerid osutavad tellijale projektide kavandamisel ja realiseerimisel. KLÜT punkt 3.1.2 paneb konsultandile sisuliselt kohustuse teha erapooletult ning head konsultatsioonitegevuse tava järgides kogu lepinguga võetud töö, esindades tellija huvisid ja eesmärke, toetudes seadusandlusele ja normatiivdokumentidele. Kostja ei võlgnenud hagejale kohase sooritusena seega mistahes sisuga ehitusgeoloogilise uuringu aruannet, vaid aruannet, mis sobiks otstarbeks, milleks hageja seda vajas ja mida kostja konsultatsioonilepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et käesoleva kohtuotsuse lõppjäreldused ei sõltuks sellest, kas võtta vaidluse lahendamisel aluseks käsunduslepingut või töövõtulepingut puudutavad õigusnormid.
11.Kohtu hinnangul ei saa lugeda hageja nõuet aegunuks. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Arvestades TsÜS §-s 145 ning VÕS §-s 5 sätestatut, on aegumise regulatsioon (s.h VÕS § 651 lg-s 1 ) oma olemuselt dispositiivne, v.a TsÜS § 145 lg-test 2 ja 3 tulenevad piirangud, mille kohaselt ei saa aegumistähtaega poolte kokkuleppel pikendada rohkem kui kümne aastani ning aegumise kohaldamise nõudmise õigusest loobumist loetakse tühiseks. Seega võib aegumise kohta seaduses sätestatust lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Samuti on vajalik eristada lepingust tulenevate nõuete aegumistähtajast tähtaega, mille jooksul töös ilmnenud puuduste eest töövõtja üldse vastutab. Seejuures võib selline töövõtja vastutuse ajaline piirang tuleneda pooltevahelisest kokkuleppest (lepingust). Ka käesoleval juhul on pooled konsultatsioonilepingu sõlmimisel kokku leppinud KLÜT kohaldamises niivõrd, kuivõrd poolte suhted ei ole sama lepinguga reguleeritud teisiti. KLÜT punktist 3.8.1 tuleneb muu hulgas, et konsultandi vastutus kehtib kuni lepingu alusel kavandatud ehitusprojekt on käiku antud (eesmärgipäraselt, lepingus ettenähtud ajal realiseeritud; valmis ehitatud; ekspluatatsiooni antud) ja sellele järgneva kokkulepitud garantiiaja jooksul kasutuses olnud. Kui garantiiaega ei ole lepingus eraldi määratletud, loetakse garantiiperioodiks 24 kuud pärast objekti käikuandmist, mille jooksul konsultant on vastutav. KLÜT punktist 3.10 tulenevalt tuleb kahjutasunõue konsultandile esitada kirjalikult mitte hiljem kui kahe kuu jooksul pärast punktis 3.8 kirjeldatud garantiitähtaja lõppu. KLÜT punktis 3.8.1 sisalduvad tähtajad ei ole kohtu hinnangul tellija võimalike nõuete aegumistähtajad, vaid kostja kui konsultandi (töövõtja) vastutuse ajalised piirangud. Seega võib KLÜT punktidest 3.8.1 ja 3.10 teha järelduse, et kui hageja on (hiljemalt) kahe kuu jooksul arvates eelnimetatud 24-kuulise garantiiperioodi lõpust kostjale kirjalikus vormis kahjunõude esitanud, on tal võimalus see konsultatsioonilepingust tulenev kahjutasunõue maksma panna kuni TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud kolmeaastase aegumistähtaja lõppemiseni. Vaidlustamata asjaolude kohaselt esitas hageja kostjale kirjaliku nõude konsultatsioonilepingust tuleneva kahju hüvitamiseks 7. aprillil 2006.a ning selleks kuupäevaks ei olnud KLÜT punktis 3.10 nimetatud tähtaeg lõppenud. Aegumistähtaja algust tuleb arvestada mainitud kirjaliku nõude esitamisest kostjale ning nõue aeguks vastavalt 8. aprillil 2009.a. Järelikult on hagi esitatud aegumistähtaja jooksul. Kohus märgib, et ka kostja poolt osundatud VÕS § 644 regulatsioon on põhimõtteliselt dispositiivne (v.a tarbijatöövõtulepingute puhul) ning poolte teistsuguste kokkulepete tõttu konsultatsioonilepingus käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele ei kuulu.
II.
12.Kohus leiab, et kostja on konsultatsioonilepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 1 pdest 1 ja 2 tulenevalt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud
omadusi või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Vastavalt konsultatsioonilepingu punktile 1.2 kohustus kostja tegema töö vastavuses lepinguga, s.h punktis 4 toodud lepingu dokumentidega. Töö loetakse sama lepingupunkti järgi tehtuks vastavuses lepinguga siis, kui töö vastab lähteülesandele ning kõikidele muudele lepingust, s.h lepingu dokumentidest ja KLÜT-ist tulenevatele nõuetele, samuti kõikidele kehtivatele õigusaktidele ja normidele. Konsultatsioonilepingu punktis 4 nimetatud lepingu dokumentideks on (hageja) tellimiskiri, kostja hinnapakkumine ja konsultatsioonileping. Lepingu punkti 1.3 kohaselt peab töö lepingus sätestamata tingimuste osas vastama tavaliselt sarnasele tegevusele esitatavatele nõuetele ja/või võimaldama tellija jaoks konsultatsioonilepinguga eeldatud eesmärgi saavutamist ning olema asjaolusid arvestades mõistliku, kuid mitte väiksema kui keskmise kvaliteediga. Hageja on õigustatult osundnaud ka konsultatsioonilepingu punktile 5.2, mille järgi kohustus kostja tegema töö lähtudes lepingust ja lähteülesandest ning hageja poolt esitatud täiendavatest korraldustest. Sama lepingu punktis 5.5 kohustus kostja tagama töö teostamisel kasutatud informatsiooni, arvutusmeetodite, -programmide jms kvaliteetsuse ning lepingu punkti 5.8 kohaselt pidid tööl olema omadused, millega töö sobib lepinguga eeldatud kasutuseks. Konsultatsioonilepingu punktis 14.1 on kostja deklareerinud, et ta on piisavalt tutvunud lepingu osaks oleva lähteülesandega ja omab täielikku ja lepingu täitmiseks piisavat ülevaadet teostatava töö mahtudest, piiridest ja muudest tööga seonduvatest asjaoludest ning on võimeline teostama nimetatud lähteülesande alusel töö vastavuses lepingu tingimustega.
13.Kohus leiab, et kostja pidi aru saama, milleks hageja ehitusgeoloogilisi uurimistöid vajab ning hageja võis tellijana mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele ja teadmistele. Nii nähtub lähteülesandest (31.01.2003.a tellimiskirjast), et uuringu teostamine on vajalik Saaremaale Tammele rajatava kruiisisadama tarvis. Samas kirjas on ära toodud ka rajatavate objektide loetelu (vt toimik, I k, lk 11). Enne konsultatsioonilepingu sõlmimist ja lepingu sõlmimise ajal ei pruukinud kostja teadlik olla kai vundeerimise meetodist ning hageja poolt edastatud materjalide põhjal võis eeldada kai rajamist gravitatsioonilisena (vt toimik, I k, lk 252). Viimatinimetatud asjaolu kinnitavad ka tunnistaja xxx poolt antud ütlused (vt toimik, II k, lk 1011). Samas nähtub asja materjalidest, et tööde teostamise käigus on kostja saanud teadlikuks tellija ja projekteerija võimalikust soovist rajada kai vaiadele. See asjaolu nähtub kostja 2. mai 2003.a kirjast hagejale (vt toimik, I k, lk 94). Kirjas on kostja ise juhtinud tähelepanu asjaolule, et esialgselt kavandatud uuringutest piisab sadama gravitatsiooniliste rajatiste projekteerimiseks, kuid jääb väheseks vaiade tegemise tehnoloogia (s.h maksumuse) määramiseks ning vaja oleks teostada täiendavaid uuringuid lubjakivi sügavuse täpsustamiseks kai all. Samas on kostja avaldanud valmisolekut täiendava uuringu teostamiseks ning palunud leida võimalus täiendava lepingu sõlmimiseks. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on nimetatud täiendav uuring kostja poolt läbi viidud. Need asjaolud nähtuvad ka kostja poolt koostatud aruandest ning tunnistaja xxx ütlustest (vt toimik, II k, lk 9). Kostja poolt läbi viidud ehitusgeoloogiliste uuringute aruande punktis 2.4 on muu hulgas märgitud, et kai asukohas on merepõhja sügavus 10 kuni 11 meetrit ning lubjakivi asub absoluutsel kõrgusel – 15 kuni – 16 meetrit (vt toimik, I k, lk 45). Ehitusgeoloogilisi tingimusi on aruande punktis 5.4 hinnatud kai osas rahuldavateks. Sõltuvalt majanduslikest kaalutulustest võib kai vastavalt aruande osundatud punktile konstrueerida kas gravitatsioonilisena, pannes ka tugikonstruktsioonid kõvale moreenile ja jääjõelisele keskliivale, või puurvaiadele, tehes vaiad lubjakivisse (vt toimik, I k, lk 47). Puudub vaidlus selles, et aruande punktis 2.4 sisalduv faktiväide lubjakivi lasumissügavuse kohta on osutunud ebaõigeks, kuivõrd 2005.a oktoobris täiendavalt teostatud puurimistel sügavusega – 23 kuni – 29,60 meetrit merepinnast lubjakivi lasundit erinevalt aruandes märgitust ei leitud.
14.Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja on oma konsultatsioonilepingust tulenevaid kohustusi rikkunud merepõhja geoloogiliste tingimuste (lubjakiivi lasumissügavuse) ebatäpse kirjeldamisega tema poolt koostatud aruandes. Seejuures oli kostja teadlik või pidi olema teadlik, et sadamarajatiste (s.h kai) rajamisel (projekteerimisel) vaiadele omab lubjakivi lasumissügavus olulist tähtsust. Seetõttu ei vasta teostatud töö kohtu hinnangul kokkulepitud tingimustele konsultatsioonilepingu punktide 1.2 ja 1.3 ning VÕS § 641 lg 1 p-de 1 ja 2 tähenduses. Kostja lepingurikkumine annab hagejale kui võlausaldajale printsiibis VÕS § 101 lgs 1 nimetatud õigused (niivõrd kui poolte kokkuleppest ei tulene teisiti).
15.Kohus lisab, et aruanne ei sisalda märkusi selle kohta, et kostja poolt teostatud geoloogilised uuringud ei ole piisavad kai projekteerimiseks (ja rajamiseks) vaiadele või et lõplike otsustuste tegemiseks projekteerimisel on vajalikud täiendavad uuringud. Samuti ei sisalda aruanne klausleid selle kohta, et tegelikkuses võib lubjakivi kavandatava kai piirkonnas asuda sügavamal kui – 15 kuni – 16 meetrit merepinnast. Seejuures näeb standardi EVS 1997-1:2003 punkt 3.4.2 (1) ette, et juhul kui andmed on geotehnilise informatsiooni interpreteerimisel on puudulikud või ebatäpsed, tuleb sellele tähelepanu juhtida ja vastavalt kommenteerida. Sama punkti järgi tuleb vajadusel teha põhjendatud ettepanekud täiendavateks välitöödeks ja laboriuuringuteks. Selliste ettepanekutega peab kaasnema detailne programm koos täpsete viidetega küsimustele, mille kohta täiendav teave on vajalik (vt toimik, I k, lk 123) Seetõttu on kostja poolt tsiviilasja menetluse käigus esitatud vastuväited teostatud uuringute ebapiisavuse kohta õiguslikult asjakohatud.
16.Juhul kui kostja leidis, et hageja poolt algselt tellitud ning kostja poolt hilisemalt täiendavalt (eelarve piires) teostatud puurimistööde ja katsetuste maht ei võimalda merepõhja geoloogilist olukorda kai rajamiseks vaiadele piisavalt täpselt määratleda, tulnuks kostjal sellele nii VÕS § 641 lg-st 3 kui konsultatsioonilepingu punktidest 5.2 ja 5.4 tulenevalt juhtida hageja (tellija) tähelepanu. Sellisel juhul võiks kostja oma vastutust töö mittevastavuse eest lepingutingimustele eitada. Käesoleval juhul ei ole kostja väitnud, et töö tegemise käigus juhiti tellija tähelepanu sellele, et tellija poolt antud juhised võivad takistada kostjal konsultatsioonilepingust tulenevate kohustuste kohast täitmist.
17.Kohus ei nõustu ka kostja vastuväitega, et aruandes sisalduv info oli mõeldud projekteerija (mitte tellija) jaoks ning projekteerija oleks pidanud aruandes ja selle lisades kajastatut õigesti interpreteerima. KLÜT punktis 1.1.6 nimetatud projekti eeldatavaid etappe silmas pidades ei olnud geologilised uuringud vajalikud mitte üksnes projekteerimistingimuste kindlakstegemiseks, vaid ka investeerimisotsuste tegemiseks. Viimaseid saab vastu võtta aga hageja kui projekti tellija. Ka kostja koostatud aruande punktis 5.4 on muu hulgas osundatud majanduslikele kaalutlustele. Lisaks nõustub kohus ka hageja käsitlusega, et Eesti Standardites EVS 1997-3:2003 ja EVS 1997-1:2003 sisalduvatest eeskirjadest lähtudes ning arvestades kostja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku kahtlusteta kinnitust (et lubjakivi asub sügavusel – 15 kuni – 16 meetrit merepinnast), ei pidanud hageja ega projekteerija ette nägema, et tegelikult võib lubjakivi (puuraukude vahel) olla sügavamal. Kohtu arvates ei oma kostja konsultatsioonilepingust tulenevate kohustuste täitmise hindamisel käesoleval juhul tähtsust asjaolu, et kostja teostas hageja poolt tellitud täiendavaid töid, mis ei kajastunud algses hinnapakkumises. Kostja poolt nimetatud täiendavad tööd teostati poolte kokkuleppel konsultatsioonilepingu täitmise raames ning nende tulemused leidsid kajastamist kostja poolt koostatud aruandes. Kohtu hinnangul ei välista kostja vastutust ka see, et kostja ei realiseerinud tellijale kogu projekti KLÜT p 1.1.5 mõttes, vaid viis läbi KLÜT p 1.1.6 teises veerus toodud etappidest üksnes teostatavusuuringu osa. Nimetatu ei vabasta kostjat KLÜT-ist tulenevatest konsultandi
kohustustest ja vastutusest (KLÜT kolmas osa). Hagi aluseks olevaid asjaolusid arvestades on ainetu ka kostja käsitlus seoses konsultatsioonilepingu punktis 1.4 sisalduvaga. Konsultatsioonilepingu sisu tervikuna ei võimalda teha järeldust, et teostatud tööd loetakse lepingutingimustele mittevastavaks üksnes juhul, kui kolmandatel isikutel on selle suhtes nõudeid või muid õigusi, mida nad saavad esitada tellija vastu. III.
18.Juhul kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja vastavalt VÕS § 115 lg-le 1 koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Konsultatsioonilepingu punkti 9.1 järgi on lepingu pooled kohustunud täielikult hüvitama teineteisele lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju, välja arvatud juhul, kui kahju tekitanud pool ei vastuta kahju tekitamise eest vastavalt konsultatsioonilepingu punktile 10. Konsultatsioonilepingu 10. punkt välistab sisuliselt poole vastutuse kohustuse rikkumise eest vääramatu jõu esinemise korral sarnaselt VÕS § 103 lg-ga 2. Konsultatsioonilepingust tulenevate kohustuste rikkumisele tingituna vääramatu jõu esinemisest (ning seega ka kohustuse rikkumise vabandatavusele) kostja käesoleval juhul tuginenud ei ole. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi neljanda lõik kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg-st 3 tulenevalt võib otseseks varaliseks kahjuks muu hulgas olla seoses lepingu rikkumisega kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud.
19.Hageja väitel on kostja lepingurikkumise tagajärjel tekkinud kahju kokku summas 4 959 194 krooni (vt ka toimik, I k, lk 70). Nimetatud kahjunõue koosneb järgmistest komponentidest.
19.1.Esiteks nõuab 1 050 660 krooni hüvitamist seoses metalli kallinemisega. Hageja leiab, et juhul, kui kostja poolt koostatud aruandes esitatud andmed oleksid olnud õiged, siis saanuks hageja tellida koheselt õige pikkusega vaiad ning puudunuks vajadus vaiade hilisemaks pikendamiseks, s.t puudunuks vajadus täiendavate vaiatorude juurde ostmiseks muutunud turutingimustes. Olukorras, kus algsete vaiade tellimise ajaga võrreldes oli metalli hind vaiade pikendamise hetkeks kallinenud, kaasneski hagejale vaiade pikendamisel metalli kallinemisest tingitud lisakulu. Juhul, kui hageja oleks tellinud koheselt õige pikkusega vaiad, oleks vaiatorude maksumus olnud 2 347 krooni vaiatorude iga jooksva meetri kohta. 18. novembril 2005.a, kui telliti vaiatorude pikendamiseks vajalik materjal, oli vaiatorude hind kallinenud ning lisandunud vaiatorud tuli soetada maksumusega 2 815 krooni iga jooksva meetri kohta. Kuivõrd kokku tuli soetada täiendavalt vaiatorusid 2 245 jooksvat meetrit, siis kaasneski sellega seoses hagejale täiendav kulu summas 1 050 660 krooni (s.o 2 245 jooksvat meetrit x (2 815 krooni kui täiendava materjali tellimise ajal kehtinud hind – 2 347 krooni (kui algse tellimuse esitamisel kehtinud hind)).
19.2.Teiseks nõuab hageja kostjalt 463 450 krooni hüvitamist seoses püstvaiade pikendamisega. Juhul kui kostja poolt koostatud aruandes esitatud andmed oleksid olnud õiged, siis saanuks hageja tellida koheselt õige pikkusega vaiad ning puudunuks vajadus vaiade hilisemaks pikenemiseks, s.t puudunuks vajadus vaiade pikendamisega seotud tööde teostamiseks. Kokku tuli hagejal pikendada 62 püstvaia, kusjuures AS xxx poolt pakutud hind ühe püstvaia pikendamisega seotud lisatööde osas oli 7 475 krooni, s.t kokku kuulus püstvaiade pikendamisega seotud lisatöö eest hageja poolt tasumisele 463 450 krooni (s.o 62 püstvaia x 7 475 krooni).
19.3.Kolmandaks nõuab hageja ehitustööde peatamine ja taaskäivitamisest tingitud kulude hüvitamist. 12. oktoobril 2005.a ilmnenud Tamme sadamakoha ehitusgeoloogilise olukorra mittevastavuse tõttu kostja poolt koostatud aruandes fikseeritule teatas AS xxx 14. oktoobril 2005.a vaiatööde peatamisest kaide nr 1 ja nr 2 osas kuni täiendava projektlahenduse koostamiseni. Kokku kestis kostja aruandes sisaldunud ebatäpsustest tingitud tööseisak kuus kalendrinädalat, millest tingitud ehitusettevõtja kulud oli 588 000 krooni. Hageja märgib seejuures, et tööseisakuga seoses hüvitas hageja AS-ile xxx üksnes viimase otsesed kulud ehitustööde teostamiseks renditud pontooni rentimisele maksumusega 14 000 krooni päevas. Mistahes muid tööseisakust tingitud ehitusettevõtja tavapäraseid kulutusi (nn üldkulud) hüvitada ei tule.
19.4.Neljandaks osutus geoloogiliste olukorra täpsustumisest tulenevalt vajalikuks algselt planeeritud ning ehitustööde hinnas sisaldunud vaiamasina Junttan PV216 asemel kasutada vaiamasinat Waltman 5021-S, mille talvistes tingimustes töötamiseks töökorda seadmine ning ehitusplatsile (ja tööde teostamise järgselt sealt minema) transportimine tõi kaasa täiendavaid kulusid summas 667 315 krooni. Lisaks uue tehnika mobiliseerimise ja demobiliseerimisega seotud kuludele kaasnesid lisakulud abimaterjalidele, kohustuslikule inspekteerimisele ning meeskonna kiirjuhendamisele kokku summas 101 700 krooni. Seega kokku moodustasid hageja kahjud seoses vajadusega vaiatöödel alternatiivse tehnika kasutamiseks 769 015 krooni. Hageja rõhutab, et kuivõrd AS xxx lähtus ehituspakkumise esitamisel muuhulgas kostja aruandes toodud andmetest ning vajadus alternatiivse vaiamasina Waltman 5021-S kasutamiseks ilmnes alles tööde käigus pärast tegelike ehitusgeoloogiliste tingimuste selgumist.
19.5.Viiendaks, olukorras, kus ehitustööde käigus ilmnes, et Tamme sadamakoha ehitusgeoloogia ei vasta kostja aruandes kirjeldatule, oli ehitustööde (s.h vaiatööde) jätkamiseks hädavajalik ehitusprojekti korrigeerimine tegeliku olukorraga vastavusse viimiseks. Ehitusprojekti muutmata ei oleks hagejal olnud võimalik sadama ehitustöödega jätkata ega (isegi kui ehitustöid oleks jätkatud) sadamale hilisemalt kasutusluba taotleda. Täiendavatele projekteerimistöödele tehtud kulutused moodustasid kokku 430 000 krooni.
19.6.Kuuendaks tingis vaiatööde peatamine kostja poolt koostatud aruandes sisalduvate ebatäpsuste tõttu omakorda kaide nr 1 ja nr 2 osas betoonitööde peatumise ning tööde teostamise lükkumise talvisele perioodile. Betoonitööde katkestamisest tingitud kuludest annab hageja väitel ammendava ülevaate AS xxx alltöövõtja AS Raunopol poolt 1. detsembril 2005.a esitatud lisakulude kalkulatsioon (vt toimik, lk 190-191). Läbirääkimiste tulemusena leppisid hageja ja AS xxx kokku, et vajalike lisatööde maksumus ei ületa 1 142 575 krooni, millises ulatuses nõuabki hageja kostjalt kahju hüvitamist.
19.7.Loetletud summadele lisandub sadamarajatiste ehitustöid teostanud AS-i Merko Ehitus üldkulu summas 515 494 krooni (v.a kulu seonduvalt töökatkestusest põhjustatud tööseisakuga).
20.Kohus leiab, et AS xxx on ülaltoodud täiendavate kulude suurust ja nende kulude kandmist piisavalt tõendanud (vt toimik, I k, lk 221-243 ja II k, lk 20-30), v.a kokkuleppeline lisatööde maksumus summas 1 142 575 krooni. Kohtu hinnangul ei saa hageja ja kolmanda isiku (AS xxx) vaheline kokkulepe nimetatud lisatöödega seonduva kahju suuruse kohta üksinda olla aluseks konsultatsioonilepingu rikkumisega tekitatud kahju suuruse tuvastamisel käesolevas menetluses. Samuti ei nähtu hageja poolt esitatust, millistest algandmetest väidetava kokkuleppe sõlmimisel lähtuti ning millistest asjaolusid täiendavalt arvestati. Ülalviidatud AS xxx lisakulude kalkulatsiooni põhjal (vt toimik, I k, lk 190-191) ei ole võimalik järeldada, et betoonitööde peatumisest ning tööde teostamise talvisele perioodile lükkumisest tingituna pidi hageja kandma lisakulusid kokku vähemalt summas 1 142 575 krooni. Lisaks ei kuuluks betoonitööde talvisele
perioodile lükkumisega seonduvad täiendavad kulud kostja poolt hüvitamisele ka VÕS § 127 lgst 3 tulenevalt (vt siinkohal ka otsuse p 22).
21.Hagiavalduses välja toodud ja tõendamist leidnud täiendavad kulud on kohtu hinnangul iseenesest tingitud konsultatsioonilepingu rikkumisest kostja poolt. Juhul kui kostja poolt konsultatsioonilepingu täitmise raames koostatud aruanne oleks kirjeldanud merepõhja geoloogilist olukorda õigesti, ei oleks hagejal kõnealuseid täiendavaid kulusid tekkinud. Täiendavate kulude seotust ehitusgeoloogilise olukorra täpsustumisega kinnitavad lisaks hageja poolt esitatud dokumentaalsetele tõenditele ka tunnistaja xxx poolt antud ütlused (vt toimik, II k, lk 5). Seega eksisteerib põhjuslik seos, conditio sine qua non reegli tähenduses, kostja lepingurikkumise ja hagejal tekkinud kahju (täiendavate kulude) vahel. VÕS § 127 lg-tes 1 ja 4 sätestatut arvestades kuuluks hagejal tekkinud kahju kostja poolt täies ulatuses hüvitamisele.
22.Samas on vajalik täiendavalt analüüsida, kas kahju oli hageja jaoks ettenähtav VÕS § 127 lg 3 mõttes ning kuuluks hüvitamisele ka VÕS § 127 lg 2 kohaselt. VÕS § 127 lg-st 3 tulenevalt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Lisaks näeb VÕS § 127 lg-s 2 sätestatu ette kahju hüvitamise täiendava piirangu, mille kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kuivõrd kostja sõlmis konsultatsioonilepingu enda majandustegevuse raames, pidi ta lepingu võimaliku rikkumise tagajärjena ette nägema vigu uuringu (aruande) baasil valmiva ehitusprojekti koostamisel, mis võivad omakorda kaasa tuua vajaduse täiendavaks projekteerimiseks, takistusi ehitustegevuses jne. Samuti on konsultatsioonilepingu punktide 1.2 ja 1.3 põhjal ilmne, et lepingu eesmärgiks oli üldiselt taoliste kahjude ärahoidmine. Siiski ei saanud kostja konsultatsioonilepingu sõlmimise hetkel ette näha hageja metalli kallinemisega seonduvat kahju summas 1 050 660 krooni. Lähtudes mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades ka konsultatsioonilepingu hinda (algselt 350 000 kr), ei saa eeldada, et kostja oli konsultatsioonilepingu sõlmimise ajal valmis üle võtma taolise kahju tekkimise riski. Seejuures võib lisada, et konsultatsioonilepingu sõlmimise hetkel ja ka lepingu täitmise ajal ei olnud hageja veel lõplikult otsustanud kai vundeerimise viisi (gravitatsiooniline või vaiadele rajatud). (Samas ei vabastanud see kostjat kohustusest esitada aruandes korrektseid andmeid ehitusgeoloogilise olukorra kohta ega vastutusest lepingu rikkumise eest.) Samuti ei saaks lugeda kostja jaoks VÕS § 127 lg 3 tähenduses ettenähtavaks kahju, mis oli tingitud betoonitööde teostamise lükkumisest talvisele perioodile (selles osas ei ole hageja kahjunõue kohtu hinnangul iseenesest ka tõendatud). Konsultatsioonilepinguga ei olnud reguleeritud sadamarajatiste ehitustööde läbiviimine, s.h ehitustööde algusaeg. Ehitustööde alustamise aeg oli üksnes hageja määrata ning viimane peab kandma ka sellega seonduvaid võimalikke riske. Betoonitööde teostamise lükkumisest tingitud täiendavad kulud ei kuuluks kohtu hinnangul hüvitamisele ka VÕS § 127 lg-st 2 tulenevalt.
23.Seega rahuldab kohus hageja nõuded konsultatsioonilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 2 765 959 krooni. Kohus jätab rahuldamata hageja kahjunõude osas, mis puudutab vajalike betoonitööde katkestamisest tingitud lisatööde maksumust 1 142 575 krooni ja metalli kallinemisega seonduvat kulu summas 1 050 660 krooni.
24.Kohus märgib täiendavalt, et KLÜT punktist 3.7.2 tulenevalt kuulub kahju konsultandi poolt hüvitamisele tõestatud ulatuses, kuid mitte enam kui lepingu hind (v.a juhul, kui kahju põhjuseks on konsultandi tahtlik tegevus). Nimetatu kehtib aga juhul, kui konsultandi poolt korvatava kahju ülempiiri ei ole määratud lepinguga. Käesoleval juhul on pooled konsultatsioonilepingu
ülalosundatud punktis leppinud kokku kahju täielikus hüvitamises. Konsultatsioonilepingu preambulast lähtudes kuulub KLÜT pooltevahelistes suhetes kohaldamisele üksnes niivõrd, kuivõrd konsultatsioonilepingust endast ei tulene teisiti. Seetõttu omab konsultatsioonilepingu punkt 9.1 ülimuslikkust KLÜT punktis 3.7.2 nimetatud piirangu suhtes ning tuleb vaidluse lahendamisel aluseks võtta.
25.Seoses kostja vastuväidetega lisab kohus, et VÕS § 139 esimeses või teises lõikes sätestatu rakendamiseks tuvastatud asjaolude põhjal alus puudub. Kahjunõude ulatuses, mille osas kohus hagi rahuldab, nõustub hagejaga, et kõnealune kahju ei ole tekkinud hagejast kui kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel ega ohu tagajärjel, mille eest hageja vastutaks. Samuti ei saa nõustuda kostja seisukohaga, et hageja oleks pidanud sõlmima ehituslepingud tingimustel, mis võimaldanuks nõuda ehitusettevõtjalt lisatööde teostamist ilma lisatasu maksmata. Kohus leiab, et hageja võis õigustatult tugineda kostja poolt koostatud aruandes välja toodud andmete õigsusele ning nendega ka ehituslepingute sõlmimisel arvestada. Kohus peab vajalikuks veel märkida, et VÕS § 139 lg 1 võiks lepingulise võlasuhte puhul tulla kohaldamisele eelkõige juhul, kui hageja ei oleks teinud kostjaga tema kohustuste täitmiseks vajalikku koostööd. Selliste asjaolude esinemist olemasolevate tõendite põhjal jaatada ei saa. Kostja poolt täiendavate uurimistöödega soostumine ja nimetatud lisatööde finantseerimine, annab pigem alust väita vastupidist. Kostja tuginemist VÕS § 139 lg-le 2 ei saa pidada ka põhimõtteliselt õigustatuks, kuna hageja kasutas kostja kui professionaali pakutavat teenust ning võis geoloogiliste uuringute läbiviimisel mõistlikult tema teadmistele, oskustele jms tugineda omapoolset järelevalvet teostamata.
26.Kohus leiab samuti, et puudub alus VÕS § 140 lg 1 rakendamiseks. Nimetatud sätte kohaldamise välistab eeskätt asjaolu, et hageja kahjuhüvitusnõue tuleneb poolte vahe sõlmitud lepingust (s.t tegemist ei ole kostja lepinguvälise vastutusega). Lepingust tuleneva vastutuse puhul tuleks kahjuhüvitusnõude piiramisel lähtuda eelkõige VÕS § 127 lg-st 3 ning ka sama paragrahvi teisest lõikest.
27.Hageja on palunud kohtul kahju hüvitamise ulatuse kindlakstegemisel alternatiivina kaaluda VÕS § 127 lg 6 rakendamist. Viidatud sättest tuleneb, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Normi rakendamine üheks eelduseks on see, et kahju täpset suurust on võimatu tõendada. Toodud seisukohta toetab ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi poolt kohtuasjas nr 3-2-1-2-08 12. märtsil 2008.a tehtud otsuse punktis 18 sisalduv selgitus. Vaidlusaluse kahjunõude puhul nimetatud eeldus täidetud ei ole. Hageja nõue puudutab hageja väidetavat otsest varalist kahju. Taolise kahju suurust (juhul kui kahju eksisteerib) peaks kohutu hinnangul olema võimalik kohtumenetluses tõendada. IV.
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 esimese lause kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul rahuldab kohus hagi 2 765 959 krooni ulatuses, mis moodustab ligikaudu 56 % hageja nõudest (4 959 194 kr). Lähtudes eeltoodust, jätab kohus menetluskulud 56% ulatuses kostja kanda ning 44% ulatuses hageja kanda. Vastavalt TsMS § 167 lg-le 1 hüvitab iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Seega jäävad ka xxx AS-i menetluskulud 56% ulatuses kostja kanda ning 44% ulatuses kannab enda võimalikud menetluskulud kolmas isik ise.
Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võivad pooled nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.