Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-22-118764 väljamõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluse käik Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 30.05.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Axxxxx Kxxxxxxx 73 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 02.06.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 24.08.2022.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 01.09.2022 kohtule hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt oli sõiduk (xxxxxxx pargitud 12.06.2019 (Vitamiini 1, Tartu), 15.06.2019 (Circle K Turu 6, Tartu) ja 23.06.2019 (Circle K Turu 6, Tartu) hageja opereeritavatele parkimisaladele. Sellel ajahetkel oli kostja nimetatud sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, sest puudus parkimiseks nõutav luba, st puudus parkimisõigust andev parkimiskaart või automaadist ostetud parkimispilet ega oldud alustatud mobiilset parkimist. Parkimisaja algus ei olnud fikseeritud parkimiskellaga. Hageja paigutas leppetrahvinõuded 63 eurot sõiduki kojamehe vahele (12.06.2022 15 eurot, 15.06.2022 18 eurot, 23.06.2022 30 eurot), mis on mõistlik viis kostja teavitamiseks. Hageja teavitas kostjat rikkumisest seega koheselt. Hageja on kostjale saatnud kohtueelselt meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid võlgnevus on siiani tasumata. Hageja selgitas, et iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Tüüptingimustes on hageja avaldanud selgelt enda tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja hageja parklasse pargib. Tegemist on pakkumusega lepingu sõlmimiseks. Parkimisalale on paigaldatud mitmeid liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad sõitjale märku, et sisenetakse eraparklasse ning seal parkimiseks on teatud tingimused. Kuna sõiduki kontrollimise hetkel ei olnud autos ega selle juures kedagi, on tegemist sõiduki parkimisega. Kostja andis seega nõustumuse lepingu sõlmimiseks sellega, et ta parkis enda sõiduki hageja parklasse. Hageja viitas Riigikohtu lahenditele, millede kohaselt on parkimislepingu täitmise eest vastutav sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja, kui nad ei ole tõendanud vastupidist. Hageja hinnangul on lepingu pooleks kostja. Kostja ei ole tõendanud, et sõidukit kasutas keegi kolmas isik. Hageja nõuab kostjalt leppetrahve kokku 63 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulusid 10 eurot. Sissenõudmiskulud koosnevad Transpordiametile päringu tegemises ning nõudekirja tähitult saatmiseks kostja elukoha aadressile. Tartu Maakohus võttis hagi 13.09.2022.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

2-22-118764 Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 13.11.2022 Ametlike Teadaannete vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et põhivõlgnevus ja sissenõudekulud on VÕS § 76, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 271, § 158 lg 1 ja VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 73 eurot, millest 63 eurot on leppetrahv ja 10 eurot sissenõudekulud. Kohus leiab, et käesolevat otsust on vajadusel võimalik kostjale kätte toimetada avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse proovis kohus edastada kostja võimalikule elukoha aadressile ning tema e-posti aadressile (22.08.2022 PPA poolt teatatud kontakt). Kohtule pole teada muid kontaktandmeid. Kohtul pole teavet, et vahepealsel ajal on midagi kostja kontaktandmetes muutunud. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Täidetud on menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes. Kohus märgib, et esmalt püüab kohus otsust kätte toimetada muudel viisidel, kuid kui kättetoimetamine tavapärasel viisil ei õnnestu, annab kohus juba otsuses loa avalikuks kättetoimetamiseks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot ning õigusabikulud summas 212 eurot (km-ta, maksekäsu kiirmenetluses 20 euro, kohtumenetluses 96€/h x 2h). Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu 100 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele.

2-22-118764 Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p-le 1 – esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Kostjale on õigusabi osutanud jurist tunnitasumääraga 96 eurot. Kohus leiab, et tunnitasumäär on põhjendatud ja mõistlik ning vastab üldteadaolevale keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasumäärale. Arvestades menetluse keerukust, mahtu, kestust ja hageja esindaja kvalifikatsiooni ning tema poolt esitatud menetlusdokumente, leiab kohus, et õigusabile kulunud 2h on põhjendatud ja vajalik. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot TsMS § 4842 alusel. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku seega 312 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 212 eurot lepingulise esindaja kulud (192+20). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 312 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.