2-08-14518
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. juuni 2008. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-08-14518
Tsiviilasi
V.R. hagi E.K. väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
vastu
99 361,20
krooni
ja
viiviste
hageja V.R. hageja esindaja Armand Mark (Turu Õigusbüroo OÜ; asukoht Turu 17-21, 51004 Tartu); kostja E.K.
Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.
Hagiavalduse kohaselt laenas kostja hageja käest 74 000 krooni. 28.04.2006. a võlakirjaga tunnistas kostja raha saamist ja maksetähtaja ületamist, lubades samas võlgnetava summa tasuda 2006. aasta lõpuks. Kostja jättis võlakirjast tuleneva kohustuse täitmata. Hageja esindaja esitas 23.08.2007. a ja 28.09.2007. a kostjale võlanõude-pankrotihoiatuse. Kostja võttis hageja esindajaga ühendust 08.10.2007. a, kui sai isiklikult kätte 28.09.2007. a koostatud võlanõude-pankrotihoiatuse. 08.10.2007. a tunnistas kostja oma võlgnevust hageja ees summas 99 361,20 krooni (põhinõue 74 000 krooni, kahju hüvitamise nõue 19 234 krooni ja viivisenõue 6 127,20 krooni). Kostja võlanõude rahuldamisele ei asunud. 28.09.2007. a koostatud võlanõudes andis hageja kostjale nõude rahuldamiseks aega 10 päeva nõude kättesaamisest arvates. Kostja sai võlanõude kätte 08.10.2007. a. Seega muutus võlanõue sissenõutavaks alates 19.10.2007. a. Hageja viivisenõue kostja vastu 16.04.2008. a seisuga on 5 062,60 krooni (74 000 + 19 234 x 0,03 % x 181 päeva). Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 99 361,20 krooni ja viivis summas 5 062,60 krooni. Menetluskulud jätta kostja kanda.
Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt neljateistkümne (14) päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kohtu teate on allkirja vastu kätte saanud kostja elukaaslane 28.04.2008. a (tl 15). TsMS § 322 lõike 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või tema perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kohus loeb TsMS § 322 lõike 1 alusel hagi kostjale kättetoimetatuks 28.04.2008. a. Kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga (VÕS § 396 lõige 1). Leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus (VÕS § 30 lõige 1). VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 115 lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik
kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud võlakirjaga (tl 7) ning 23.08.2007. a ja 28.09.2007. a võlanõuete-pankrotihoiatustega (tl 8-9). Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 30 lg 1, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 115 lg 1 ja § 396 lg 1, rahuldab kohus tagaseljaotsusega V.R. hagi E.K. vastu 99 361,20 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.