2-06-18369
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Määruse tegemise aeg ja koht
6. juuni 2008 Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-18369
Tsiviilasi
K. K. hagi OÜ Karlsson Puit vastu 160 000 krooni nõudes menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Menetlustoiming Pooled ja nende esindajad
Hageja K. K. , isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
Kostja OÜ Karlsson Puit, registrikood 10080218, elukoht Rõuge vald Võru maakond
Välja mõista K. K. Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse kohtukuluna riigilõiv 4 250 (neli tuhat kakssada viiskümmend) krooni rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874. K. K. peab käesoleva määruse riigilõivu väljamõistmise nõudes täitma määruse jõustumisest alates 15 päeva jooksul ning riigilõivu tähtaegselt tasumata jätmise korral võidakse määrus saata sundtäitmisele. Välja mõista K. K. Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse advokaadi õigusabitasu summas 7 681 (seitse tuhat kuussada kaheksakümmend üks) krooni ja 80 senti 1 (ühe) aasta jooksul võrdsete summadena 1920 (üks tuhat üheksasada kakskümmend) krooni ja 45 senti kvartalis alates käesoleva määruse jõustumisest rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874. K. K. tuleb tasuda käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED
K. K. esitas Tartu Maakohtule hagi OÜ Karlsson Puit vastu 160 000 krooni nõudes. Tartu Maakohtu 22. veebruari 2007 otsusega rahuldati K. K. hagi OÜ Karlsson Puit vastu ja OÜ-lt Karlsson Puit mõisteti K. K. kasuks välja 160 000 krooni. Tartu Ringkonnakohtu 29.augusti 2007 otsusega tühistati Tartu Maakohtu 22. veebruari 2007 otsus ja tehti uus otsus, millega jäeti K. K. hagi OÜ Karlsson Puit vastu 160 000 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluses kantud kulud jäeti hageja kanda. Riigikohtu 22.novembri 2007 määrusega jäeti K. K. kassatsioonikaebus menetlusse võtmata. Seega jõustus Tartu Ringkonnakohtu otsus 22. novembril 2007. Tartu Maakohtu 21. juuli 2006 määrusega rahuldati osaliselt K. K. taotlus menetlusabi andmise kohta ning ta vabastati hagis OÜ Karlsson Puit vastu 160 000 krooni nõudes osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse. K. K. poolt tasumisele kuuluvaks riigilõivuks määrati 4 000 krooni. Vastavalt asja menetlemise ajal kehtinud RLS § 37 lg 1 tuli hagihinnalt 160 000 kroonilt tasuda riigilõivu 8 250 krooni. Seega vabastati hageja riigilõivu tasumisest summas 4 250 krooni. Vastavalt TsMS § 190 lg 3, kui hageja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral kohtukulud määrusega riigi kasuks täies ulatuses välja. TsMS § 179 lg 1, 2 kohaselt tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist võib kohtumääruse alusel nõuda ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse muul põhjusel lõppemist. Nimetatud lg 1 sätestatut kohaldatakse ka menetlusosaliselt menetlusabikulude ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigi kasuks väljamõistmise puhul. Kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Seega kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti K. K. hagi OÜ Karlsson Puit vastu 160 000 krooni väljamõistmise nõudes rahuldamata ja menetluses kantud kulud jäeti hageja kanda, tuleb K. K. Eesti Vabariigi kasuks TsMS § 179 lg 1, 2; 190 lg 3 alusel välja mõista kohtukuluna riigilõiv, millises ulatuses oli hageja hagiavalduse esitamisel vabastatud, seega kohtukuluna riigilõiv summas 4 250 krooni. K. K. on taotlenud kohtult riigi õigusabi saamist esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus hagiavalduse esitamiseks OÜ Karlsson Puit vastu 160 000 krooni nõudes. Tartu Maakohtu 10.juuli 2006 määrusega on rahuldatud K. K. riigi õigusabi taotlus ja K. K. on antud riigi õigusabi kohutusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 1 aasta jooksul, võrdsete summadena 1 kord kvartalis kohtulahendi jõustumisest, millega on kindlaks määratud õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus. Riigi õigusabi osutavaks advokaadiks on määratud advokaat Karin Antsov ( tl 9-10). Tartu Maakohtu 22. veebruari 2007 otsusega määrati advokaat Karin Antsovi riigi õigusabi tasuks K. K. osutatud õigusabi eest 5 203, 80 krooni ( tl 81). Tartu Ringkonnakohtu 29.augusti 2007 määrusega määrati advokaat Karin Antsovi taotluse alusel riigi õigusabi tasu suuruseks OÜ-le Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid Lõuna –Eesti osakond K. K. õigusabi osutamise eest kokku 2 478 krooni ( sh käibemaks 18% 378 krooni) (tl 121). RÕS § 25 lg 1 kohaselt samaaegselt RÕS § 22 lõikes 1 ettenähtud advokaadile makstava riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude advokaadile hüvitamise ulatuse
2 (3)
kindlaksmääramisega määrab kohus RÕS §-s 23 ettenähtud korda järgides kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile makstav summa. Seega on jõustunud Tartu Ringkonnakohtu otsusega jäetud rahuldamata K. K. hagi OÜ Karlsson Puit vastu 160 000 krooni nõudes ja menetluses kantud kulud on jäetud hageja kanda. Käesolevas asjas on hagejale antud riigi õigusabi advokaadi õigusabi eest tasumisel kohustusega hüvitada osamaksetena täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning riigi õigusabi osutavaks advokaadiks on määratud Karin Antsov, kellele on määratud riigi õigusabi tasuks K. K. osutatud õigusabi eest kokku 7 681, 80 krooni. Neil asjaoludel kohus leiab, et K. K. tuleb RÕS § 25 lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse advokaadi õigusabitasu kogusummas 7 681, 80 krooni, mis tuleb K. K. tasuda vastavalt Tartu Maakohtu 10.juuli 2006.a. jõustunud määrusega määratud korrale ühe aasta jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest võrdsete summadena 1920,45 krooni kvartalis. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. TsMS § 179 lg 5, 6 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab kohtulahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib käesoleva § lg 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest 15 päeva jooksul. Eeltoodut arvestades peab K. K. käesoleva määruse täitma riigilõivu väljamõistmise nõudes määruse jõustumisest alates 15 päeva jooksul ning tähtaegselt täitmata jätmise korral võidakse määrus saata sundtäitmisele ning K. K. tuleb tasuda kuni määruse täitmiseni menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
Kohtunik:
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.