Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hagiavalduse kohaselt on 25.04.2002.a. sõlmitud poolte vahel kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping. Lepingu punkti 4 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale müügihinnana 160 000 krooni. Hageja on oma lepingujärgsed kohustused täitnud s.t. võimaldanud kostjal raiuda kasvavat metsa hagejale kuuluvalt kinnistult lepingu punktis 3 sätestatud korras. Kostja ei ole tänase päevani oma lepingujärgset kohustust täitnud. Hageja on palunud kostja seaduslikult esindajalt korduvalt lepingujärgse müügisumma tasumist, kuid kostja esindaja on sellest keeldunud. Seega on kostja rikkunud oma ostumüügilepingujärgseid kohustusi tahtlikult. Neil asjaoludel ja juhindudes TsK §-dest 173 lg 1, 174, 242 lg 1 palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu järgne võlgnevus 160 000 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista. 2004.a. augustis hageja poolt saadetud kirjas on hageja sõnaselgelt kinnitanud, et ta on 152 000 krooni XXXXXXX kinnistu kasvava metsa võõrandamise eest kätte saanud. Lisaks on kostja hageja eest tasunud 08.02.2002.a. selle konkreetse tehinguga seoses 4130 krooni juriidilise nõustamise tasu, mida hageja tol korral arvestas lepingu hinna sisse. Seega selle konkreetse lepinguga seoses võlgneb kostja hagejale 3870 krooni. Tehingust tuleneva nõude aegumisaeg on 3 aastat ja kostja palub jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi ei ole aegunud ja on tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu koopia (tl 4), Võru Maakohtu 21.veebruari 2003.a. otsuse kriminaalasjas nr 1-48/2003 koopia (tl 35-36), Võru Maakohtu 23.septembri 2005.a. otsuse tsiviilasjas nr 2-27/05 koopia (tl 66-68). Kostja on esitanud AS Advokaadibüroo Paul Varul arve koopia (tl 27); kostja vastuse tsiviilasjas nr 2-27/05 koopia (tl 28-29); K. K. kirja Ü. R. koopia (tl 30); kriminaalasja nr 02286001519 materjalide koopiad (tl 45-52); Advokaadibüroo Paul Varul nõudekirja ja selle vastuse koopiad (tl 53,54); maksekorralduse koopia (tl 55); kriminaalasja nr 1-48/2003 materjalide koopiad (tl 56-59); arvete koopiate väljastamise taotluse ja arve-saatelehtede koopiad saatekirjaga (tl 60-65). Kostja taotleb asjas aegumise kohaldamist. Hageja leiab, et kuna kostja ei ole kuni tänaseni oma lepingujärgset kohustust täitnud, hageja on palunud kostja seaduslikult esindajalt korduvalt lepingujärgse müügisumma tasumist, kuid kostja esindaja on sellest keeldunud, on kostja rikkunud oma ostu-müügilepingujärgseid kohustusi tahtlikult ning aegumine kohaldamisele ei kuulu. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 1,2 kohaselt kohaldatakse TsÜS ning VÕS aegumise kohta sätestatut ka enne 1.juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Kui TsÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1.juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS või VÕS sätestatud aegumistähtaega alates 1.juulist 2002. TsÜS (2002.a.) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on TsÜS § 146 lg 1-3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma

2 (5)

kohustusi tahtlikult. TsÜS (1994.a.) §113 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat. Tahtlus on teadlikkus oma käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Tahtlust ei saa olla siis, kui teo tahtlikult põhjustanud isik ei saanud aru oma teo õigusvastasusest. Kostja seaduslik esindaja Ü. R. on tunnistanud kirjas 2003.a. (tl 54), et kostjale on võõrandatud vastavalt 24.04.2002.a. lepingule terve XXXXXXX kinnistul kasvava metsa raieõigus 160 000 krooni eest. Seega oli kostja teadlik kohustuse olemasolust, mille täitmatajätmine on õigusvastane. Seega tuleb selle lepingujärgse kohustuse täitmatajätmist lugeda tahtlikuks tegevuseks, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 4 kohaselt kümme aastat. Vaidlusaluse lepingu sõlmimisest ei ole veel möödunud viit aastat. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust ning sama seaduse § 11 järgi kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002, enne 1.juulit 2002 kehtinud seadust. Seega kuuluvad käesoleval juhul kohaldamisele tsiviilkoodeksi sätted. TsK § 173 lg 1, 174 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtpäevaks, ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud. TsK § 242 lg 1 tulenevalt kohustub ostu-müügi lepingu järgi: müüja vara üle andma ostja omandusse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja teostas XXXXXXX kinnistul metsaraie juba enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist ja kostja oli lepingu kohaselt kohustatud hagejale tasuma 160 000 krooni. Kohus leiab, et kostjale (OÜ Karlsson Puit) langeb kohustus tõendada, et ta on oma lepingujärgse kohustuse täitnud, mida kohus kostjale ka kohtuistungil selgitas. Kostja väidab, et hageja on sõnaselgelt tunnistanud, et kostja on lepingujärgse kohustuse täitnud. Hageja leiab, et ebaõige on kostja väide, et 2004.a. augustis saadetud kirjas on hageja kinnitanud, et 152 000 krooni on ta XXXXXXX kinnistu kasvava metsa võõrandamise eest kätte saanud; nimetatud 152 000 krooni näol on tegemist summaga, mille hageja laenas R. kui füüsiliselt isikult; kostja ei ole hagejale vaidlusaluse kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu alusel midagi maksnud. Vastusest tsiviilasjas nr 2-27/05 (tl 28) nähtub, et K. K. on selgitanud, et tal oli R. kokkulepe, et viimane laenab 2001.a. K. K. sularaha EVP-de ostuks, et erastada Narmiku ja K. kinnistu. Ü. R. raius XXXXXXX kinnistult ajavahemikul november 2001.a. kuni aprill 2002.a. 1194 tm puitu 444 362 krooni eest. Kui eespool nimetatud summast arvata maha Ü. R. saadud summa 152 000 krooni, võlgneb Ü. R. talle 293 362 krooni. Kohus nõustub hagejaga, et eeltoodust nähtub, et R. on hagejale võlgu andnud 152 000 krooni, kuid ei nähtu, et OÜ Karlsson Puit oleks selle raha tasunud hagejale kasvava metsa eest. Ka Ü. R. on oma vastuskirjas advokaadibüroole Paul Varul selgitanud (tl 54), et tema ja K. K. vaheline kokkulepe oli terve XXXXXXX kinnistu ostu-müügihinnaks 160 000 krooni, millest on K. K. makstud 152 000 krooni. Jõustunud Võru Maakohtu 23.septembri 2005.a. otsusest (tl 66-68) nähtub, et R. ja K. K. on 22.veebruaril, 28.mail ja 22.oktoobril 2001.a. sõlminud laenulepingud, mille kohaselt Ü. R. andis K. K. laenu kokku 160 000 krooni, neist 100 000

3 (5)

krooni Narmiku maaüksuse väljaostmiseks ning kohtuotsusega on see võlg 160 000 krooni K. K. Ü. R. kasuks välja mõistetud. Paljasõnaline on kostja väide, et hageja on kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingul 25.04.2002 oma allkirjaga kinnitanud 160 000 krooni kättesaamist. Lepingust (tl 4) nähtuvalt on pooled kokku leppinud müügihinnas 160 000 krooni, kuid selle tasumise korras kokkulepe puudub. Seega ei ole pooled lepingu sõlmimisel avaldanud, et hageja on müügihinna kostjalt kätte saanud. Paljasõnalised on ka kostja väited, et kostja poolt raha maksmist kajastavad raamatupidamisdokumendid on varastatud ööl vastu 6.detsembrit 2002.a. kostja ruumidesse toimunud sissemurdmise käigus. Kriminaalasja materjalidest (tl 45-52) nähtuvalt on kontori ruumidest varastatud arvutikomplekt ja muud kontoritehnikat, kuid mitte dokumente. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt on helepruun raudkapi uks avatud, ukselukul ees võti, raudkapis ja selle ees põrandal mitmesugused paberid ja muud esemed korrapäraselt. Kostja kirjavahetusest nähtuvalt on küll kaduma läinud kostja arveid (tl 60-65). Tunnistaja K. P. , kes on ainukene OÜ Karlsson Puit raamatupidaja, annab ütlusi (tl 76-77), et OÜ Karlsson Puit raamatupidamises ei olnud kajastatud, et K. K. oleks raha kassast välja võtnud. Kassa väljamineku order jäi vormistamata, sest K. K. palus seda, et ei tehtaks enne, kui maa on notari juures ära vormistatud. R. väitis K. Puusepale, et oli kellegi käest laenu võtnud ja andis selle firma arvelt K. K. enne raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimist. Raha üleandmist K. K. ei ole K. P. näinud. K. P. on näinud firma šeifis võlakirju, millel olid Ü. R. ja K. K. allkirjad. R. oli enne 2002.a raha andnud K. K. . Kui R. ja K. K. koos istusid, siis K. K. ütles, et 152 000 on ta kätte saanud ja 8000 olete veel võlgu. Ü. R. ütles, et see kinnistu maksab 160 000. K. K. väitis, et see on maa hind ja puidu eest tahtis veel juurde. K. P. jäi kohtuistungil kriminaalasjas ülekuulamisel antud ütluste juurde (tl 58-59), et K. seletas mulle, et temal on R. selline kokkulepe, et R. annab temale 160 000 krooni ning peale seda, kui temal on riigile maa eest tasutud, vormistatakse selle laenu eest kinnistu Karlsson Puit nimele... R. kinnitas minule, et laenas K. 160 000 krooni ning peale K. poolt kinnistu väljaostmist vormistatakse see Karlsson Puidu nimele... Võin kindlalt väita, et 160 000 oli hind kogu kinnistu eest, seda rääkis mulle K. ise ning hiljem rääkis sama juttu ka R. ... Sellist kokkulepet ei olnud, et Karlsson Puit võis antud summa ulatuses üksnes kinnistult materjali lõigata. Kohus leiab, et kohtule ei ole esitatud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et kostja on täitnud poolte vahel sõlmitud XXXXXXX kinnistult kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingust tuleneva kohustuse maksta hagejale raieõiguse eest 160 000 krooni. Jõustunud Võru Maakohtu 23.septembri 2005.a. otsusest nähtuvalt on K. K. välja mõistetud laenulepingutest tuleneva kohustuse täitmiseks 160 000 krooni R. kasuks. Asjakohaseks ei saa kohus pidada AS Advokaadibüroo Paul Varul arvet (tl 27), mis on K. K. esitatud juba 24.01.2002.a. seoses õigusabiga kaebuses Rõuge Vallavolikogu 24.10.2001.a. otsuse tühistamise nõudes ja maksekorraldust (tl 55) 8.veebruarist 2002.a. Advokaadibüroole Paul Varul 4130 krooni tasumise kohta, sest need dokumendid on vaidlusaluse lepingu sõlmimise-eelsest perioodist ja hageja eitab nende seotust vaidlusaluse kohustuse täitmisega (tl 70). Neil asjaoludel tuleb K. K. hagi OÜ Karlsson Puit vastu rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista 160 000 krooni.

4 (5)

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Tartu Maakohtu 10.juuli 2006.a. määrusega on määratud K. K. tema huvide kaitseks riigi arvel esindajaks advokaat Karin Antsov (tl 9-10). Riigi õigusabi seaduse § 22 lg 1 kohaselt riigi õigusabi andmise otsustanud kohus määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Advokaat Karin Antsov on esitanud taotluse määrata K. K. osutatud õigusabi tasuks 5203,80 krooni (tl 73-74). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, arvestatud taotluses toodud motiive ja advokaat Karin Antsovile tuleb määrata käesolevas asjas riigi õigusabi tasuks 5203,80 krooni. Riigi õigusabi seaduse § 24 lg 1 kohaselt korraldab kohtulahendi alusel riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile advokatuur. Tartu Maakohtu 21.juuli 2006.a. määrusega on hageja osaliselt vabastatud riigilõivu tasumisest ja määratud tema poolt tasumisele kuuluvaks riigilõiv 4000 krooni. Kuna hagihinnalt 160 000 krooni on riigilõiv 8250 krooni, on hageja olnud vabastatud riigilõivust 4250 krooni ulatuses. TsMS § 190 lg 41 kohaselt, kui poolele, kelle kasuks otsus tehti, anti riigi õigusabi, mõistab kohus võrdeliselt nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise ulatusega teiselt poolelt riigi õigusabi tasu ja kulud riigituludesse. Kohtunik:

Tartu Ringkonnakohtu 29.08.2007 kohtuotsuse alusel tühistada Tartu Maakohtu 22.02.2007 otsus ja teha uus otsus, millega jätta K. K. hagi OÜ Karlsson Puit vastu 160000 krooni väljamõistmiseks rahuldamata.

VÄLJAVÕTE ÕIGE

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.