Hageja: Ferratum Bank p.l.c (registrikood: C 56251 aadress: Malta, ST Business Centre, 120 The Strand) Hageja lepinguline esindaja: Dmitri Santašev (e-post: xxx) Kostja: B. R. (isikukood: xxxxxxxxxxx) Kirjalikus menetluses
Asja arutamise viis
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt B. R. hageja Ferratum Bank p.l.c kasuks välja põhivõlgnevus summas 2844,54 eurot, intress 324,47 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 659,42 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 655 eurot.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult siis, kui on täidetud täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas 26.07.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse seoses kostja vastuväitega. Harju Maakohus kohustas avaldajat esitama hagiavalduse.
2.Hageja esitas 20.09.2022 hagi. Kohus jättis hagiavalduse 26.09.2022 määrusega käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kõrvaldas puudused 28.09.2022 hagiavalduse täiendusega. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlg summas 2844,54 eurot, intress 324,47 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 659,42 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Kohus võttis hagi 12.10.2022 lihtmenetlusse.
4.Kostja vaidles 01.11.2022 vastuses hagile vastu, tuues välja et tunnistab osaliselt tema vastu esitatud nõuet, on tasunud esialgse põhinõude summast 2724,28 eurot, nõus täiendavalt tasuma hagihinna ja omalt poolt tasutud põhinõude vahe summas 1154,15 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kostja palub jätta kohtu- ja kohtuväliste kulude osas hageja nõue rahuldamata ning viivised väljamõistmata. Kostja soovis leida hagejaga kompromissi.
5.Lähtuvalt kostja hagivastusest andis kohus pooltele tähtaja kuni 17.11.2022 poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu esitamiseks ning juhul, kui pooled siiski kompromissile ei jõua tähtaja hagejal kostja hagivastuse osas seisukoha esitamiseks. Kohtule kompromissi kinnitamiseks ei esitatud.
6.Hageja esitas seisukoha kostja hagivastusele 21.11.2022 tuues välja, et kostja ei vastanud hageja kompromissettepanekule. Hageja tõi välja ka, et on ekslik kostja seisukoht, et ta maksis põhinõude katteks 2724,28 eurot, kuivõrd tulenevalt lepingutingimustest kohustus kostja lisaks põhinõudele tasuma ka intressi. Kostja tasus krediidisumma katteks 379,46 eurot, 46,72 eurot teenustasude katteks (3% kasutuselevõetava laenu summast + meeldetuletuskirjade saatmise tasu) ning 2298,41 intressi katteks. Kokku tasus kostja 2724,59 eurot, millest lähtuvalt on kostja põhivõlg 2844,54 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused kostja poolt vaidlustatud osas, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu
hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16).
8.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
9.Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla summas 2844,54 eurot. Kostja hinnangul on ta tasunud põhivõla summas 2724,28 eurot ning on nõus täiendavalt tasuma hagihinna ja omalt poolt tasutud põhinõude vahe summas 1154,15 eurot.
10.Hagiavaldusest ning hagiavalduse lisast 8 nähtuvalt on laenuandja teinud kostjale väljamakseid kokku summas 3224 eurot. Ferratum Bank Laenulimiidi üldtingimuste (hagiavalduse lisa 2) punktist 10.6 ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehest lähtuvalt „Ebapiisavate maksesummade korral on nende kasutamise järjekord järgmine: (1) maksmisele kuuluvate summade sissenõudmiskulud; (2) Laen; (3) intress; (4) leppetrahvid, Teenustasu ja muud Kliendi poolt võlgnetavad summad.“. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punktist
2.1.lähtuvalt on arve „dokument, mille Ferratum väljastab Kliendile vähemalt iga 30 päeva järel. Esimene Arve väljastatakse 15 päeva pärast algse Laenu väljamaksmist Ferratumi poolt ja see sisaldab Kliendi suhtes kohaldatavaid eritingimusi, sealhulgas Maksesummat, Miinimumsummat ja Tähtpäeva. Arve moodustab Lepingu lahutamatu osa kuni kogu kasutusele võetud Laenu tagasimaksmiseni koos kõikide Teenustasude ja muude võlgnetavate summadega.“ ning 10.2 kohaselt „Arvel näidatakse Miinimumsumma, Laen, Teenustasu, Tähtpäev ja muud Kliendi poolt Lepingu alusel maksmisele kuuluvad summad, sealhulgas viivis.“. Samuti oli välja toodud teabelehel laenulepingu osas kohaldatav intressimäär, kui laiemalt krediidiga seotud kulud, mistõttu ei ole põhjendatud hageja seisukoht, millest lähtuvalt tuleb kõik tema poolt teostatud tagasimaksed lugeda vaid põhinõude täitmiseks.
11.Kostja on kokku saanud enda kasutusse laenulimiidi perioodil 12.02.2020-01.03.2022 summas 3224 eurot (hagiavalduse lisa 8; 12.02.2020 2000 eurot; 17.06.2020 176 eurot ja 11.09.2020 1048 eurot). Hageja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja jäi viivitusse 01.10.2021 arve tasumisega, misjärgselt edastati kostjale 1 tasuline meeldetuletuskiri summas 5 eurot 01.11.2021 arves. Kostja tasus meeldetuletuskirja tasu 5 eurot 19.11.2021 (hagiavalduse lisa 8). Täiendavalt nähtub hageja ja kostja poolt esitatud väljavõtetest, et kostja on teinud hagejale tagasimakseid kokku summas 2724,28 eurot. Eeltoodust, VÕS § 415 lõikes 2 lähtuvalt ja võttes arvesse laenulimiidi üldtingimuste punktis 10.6 sätestatut, on kostja põhivõlgnevus hageja ees 2844,54 eurot, mis tuleb kostjal hagejale tagastada.
12.Hageja nõuab kostjalt viivist võrdselt lepingus kokkulepitud intressimääraga ehk 49,09% aastas, viidates VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele, mille kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär ning Tartu Ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-20-103014. Kostja vaidleb hagejale vastu.
13.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-20-103014 tehtud lahendis toonud välja järgmist:“/---/ VÕS § 415 lg 1 esimese lause järgi ei või tarbijalt nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Ringkonnakohtu hinnangul viitab VÕS § 415 lg 1 esimene lause aga ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele (vt ka Riigikohtu 14. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-120-08, p 12). Seega juhul, kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud intressimäär, mis on suurem kui seadusjärgne viivisemäär, on pooltel vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele lubatud kokku leppida intressimääraga samas viivisemääras või, kui kokkulepe viivisemäära kohta puudub, kehtib viivisemäärana kokkulepitud intressimäär. Järelikult kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest
viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi./---/“
14.Kuna hageja põhinõue on põhjendatud, on põhjendatud ka viivise nõue, mistõttu mõistab kohus välja kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivise summas 659,42 eurot. Menetluskulud
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
16.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
18.Hageja on palunud kohtul mõista välja hüvitis tema poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulude eest – maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses tasutud riigilõivud kogusummas 455 eurot ja hageja õigusabikulud summas 300 eurot.
19.Hageja on esitanud taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt on hagejale osutatud õigusabiteenusele kulunud aega 3 tundi kogusummas 300 eurot tasumääraga 100.-/h.
20.Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv kokku 455 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele taotletud summas välja mõista.
21.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
22.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi kokku 3 tundi. Hagejale osutas õigusabi jurist ning selle tunnitasumääraks on olnud 100 eurot. Kohus leiab, et mitteadvokaadist õigusabi osutaja tunnitasumäär käesolevas tsiviilasjas on põhjendatud.
23.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageia lepingulisel esindajal kulunud 3 tundi hagiavalduse koostamiseja esitamisega seotud toimingutele. Kohus ei pea sellist ajamahtu menetluslikult lihtsas võlavaidluses põhjendatuks. Selliste toimingute eest loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks ajamahuks 2 tundi. Seega on hagejale osutatud õigusabile kulunud põhjendatud ja vajalikus ulatuses aega kokku 2 tundi. Arvestades õigusabiteenuse osutaja põhjendatud tasumäära 100 eurot tunnis (2 tundi x 100 eurot) määrab kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja õigusabikulu summaks 200 eurot (ilma käibemaksuta).
24.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 655 eurot (so riigilõiv 455 eurot + õigusabikulud 200 eurot).
25.Vastavalt hageja taotlusele ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus käesolevas otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
26.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
27.Vastavalt TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud sätte kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
(allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.