Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi A.D., S. A., S.T. ja R.V. vastu 111 224,40 krooni ja lisanduva viivise nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
29. mai 2008. a
Menetlusosalised
Hageja:
Balti Investeeringute Grupi Pank AS (RK xxx, asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu)
Hageja esindajad: Kostja 1:
A. M., A.M. (volikirja alusel)
Kostja 2:
S.A. (IK xxx; elukoht: xxx)
Kostja 3:
S. T. (IK xxx; elukoht: xxx)
Kostja 4:
R. V. (IK xxx; elukoht: xxx)
A. D. (IK xxx, registrijärgne elukoht: xxx; viimane teadaolev elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista solidaarselt kostjatelt A.D., S.A., S.T. ja R.V. hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks 50 307 (viiskümmend tuhat kolmsada seitse) krooni 90 senti.
Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas vajalikud ja põhjendatud kohtuvälised kulud, kannavad kostjad solidaarselt.
EDASIKAEBE KORD
Kostjatel S.A., S.T. ja R.V. on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 1 750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse. Kostjal A.D. on õigus 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste arvelduskontole nr 10220034799018, viitenumber 3100057484, AS-is SEB Pank kautsjoni 1 750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse. Tagaseljaotsus loetakse A. D. avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus otsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu menetluses on Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi solidaarselt A.D., S.A., S.T. ja R.V. vastu 111 224,40 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduses palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista: 1) 111 224,40 krooni, millest - 53 260,16 krooni on tagastamata krediidisumma - 7 752,55 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress - 2 151,09 krooni sissenõutavaks muutunud viivis - 10 652,03 krooni leppetrahv - 2 550 krooni võla sissenõudmisega seotud kulude eest - 34 858,57 krooni kahjuhüvitis. 2) viivis alates 26.05.2006. a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 28,88% tagastamata krediidisummalt aastas.
2.Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja A.D. vahel 30.04.2005. a sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxx, 08.09.2005. a kokkuleppest nr 1, 28.11.2005. a kokkuleppest nr 2, hageja ja kostjate S.A., S.T., R.V. vahel 30.04.2005. a sõlmitud käenduslepingutest.
KOHTUISTUNG
3.Kohtuistungile 29.05.2008. a kostjad ei ilmunud. Kostjale A.D. oli kohtukutse kätte toimetatud avalikult. Kostjatele S.A. ja R.V. oli kohtukutse kätte toimetatud pereliikme kaudu ning S.T. isiklikult.
4.Hageja volitatud esindaja jäi haginõude 50 307,90 krooni juurde (viivis 2 151,09 krooni, intress 2 646,21 krooni, leppetrahv 10 652,03 krooni, kahjuhüvitis 34 858,57 krooni) ja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Esindaja selgitas, et kostja A.D. on menetluse käigus tagasi maksnud tagastamata krediidisumma ning sissenõudmisega seotud kulud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.
6.Vastavalt TsMS § 410 kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja volitatud esindaja taotles 29.04.2008. a kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist.
7.Vastavalt TsMS § 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
8.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.
10.VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Krediidisaaja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intressi vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. VÕS § 101 lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse
tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub rahamaksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõuab kostjatelt lepinguliste kohustuste täitmist, s.o. sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise, leppetrahvi ning kahjuhüvitist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kokkuleppe nr 1 järgi oli viivisemääraks intressimäär ehk 28,88% võlgnetavalt summast aastas. Seisuga 26.05.2006. a oli sissenõutavaks muutunud viivis summas 2 151,09 krooni.
11.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt, mis antud juhul moodustab summa 10 652,03 krooni.
12.Hageja esitab lepingu ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele lisaks leppetrahvi ületavas osas kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude summas 29 000 krooni. VÕS § 128 sätestab hüvitatava kahju liigid. Viidatud paragrahvi lg 2 ja 4 kohaselt on varaline kahju ka saamata jäänud tulu, mis võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Saamata jäänud tulu leidmiseks on hageja arvestanud maha kokkulepitud intressist ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi ning leppetrahvi ja nõuab kahju ehk saamata jäänud tulu hüvitamist summas 34 858,57 krooni.
13.VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad käendajad ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutavad käendajad käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
14.Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping, samuti lepingu üldtingimused, kehtestatud hinnakirjad, kokkuleppe nr 1 ja nr 2, käenduslepingud, võla sissenõudmisega seotud kirjad, lepingu ülesütlemise hoiatus ja ülesütlemise avaldus.
MENETLUSKULUD
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna tagaseljaotsusega kuulub hagi rahuldamisele, siis asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostjate poolt solidaarselt (TsMS § 165 lg 3).
16.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
KAJA ESITAMINE
17.TsMS § 415 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates.
18.TsMS § 418 lg 1 kohaselt menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.