Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

EELNEV MENETLUS

Hageja esitas 23.07.2007.a kohtule hagiavalduse kostja vastu 8102,18 krooni saamiseks.

2-07-27266 Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 sätetega ja TsMS § 317 lg 1 p 1 ja p 2 alusel toimetas kohus kostjale hagiavalduse koos lisadega kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, sest hagiavalduses märgitud aadressil kostjale edastatud dokumendid tagastati kohtule märkega „ei ela aadressil“. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti näidatud aadressil kostjale saadetud dokumendid tagastati kohtule märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Rahvastikuregistris on andmed puudulikud. Haigekassa ja A andmebaasis näidatud aadressil kostjale saadetud dokumendid tagastati kohtule märkega „hoiutähtaja möödumisel“.Lääne-Harju politseiosakond on 03.04.2008.a. kirjas kohtule teatanud, et AA ei ela haigekassa ja A andmebaasis näidatud aadressil. Kostja aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada, samuti ei olnud võimalik dokumenti kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul viisil, mis on sätestatud TsMS 6.-ndas osas. Kohus määras kostjale 15 päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohtuteade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 16.04.2008.a., menetlusdokumendid loetakse kättetoimetatuks 17.05.2008.a. ning vastamise tähtpäev saabus 02.06.2008.a. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.

KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu 27.05.1997.a. sõlmitud liitumislepingust. Kostja ei tasunud talle osutatud teenuste eest esitatud arveid ning rikkus lepingutingimusi. Kostja võlg hageja ees on 8102,18 krooni, s.h. põhivõlg 4051,59 krooni ja viivised 4050,59 krooni. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 kohaselt kohaldatakse enne 1.juulit 2002 tekkinud võlasuhtele enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tulenevalt võlgnevuse tekkimise ajast lähtub kohus otsuse tegemisel tsiviilkoodeksi (TsK) vastavatest sätetest. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi on ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine ja kohustise tingimuste muutmine lubamatu. TsK § 190 lg 1 ja § 191 kohaselt võidakse kohustuse täitmine tagada leppetrahviga. Pooled on kooskõlas TsK §-ga 191 sõlminud kirjaliku kokkuleppe leppetrahvi osas, mis on lepingus sätestatud viivistena. Kuna kostja viivitas hageja ees rahalise kohustuse täitmisega, on TsK § 231 lg 1 kohaselt põhjendatud temalt viivise välja mõistmine. Lepingu kohaselt on viivis 0,5 % tasumisele kuuluvast summast päevas arve tasumise tähtajast arvates. Hageja on vastavalt lepingule arvestanud viiviseid kokku summas 71 051,82 krooni, kuid lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest taotleb hageja kostjalt välja mõista viiviseid

2-07-27266 põhivõlast väiksemas summas, s.o. 4050,59 krooni. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.