Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

reg.nr.

12709347

2.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja nõuab viivist põhivõlalt 463,74 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates s.o. 15.02.2022 kuni hagi esitamiseni 17.10.2022 lepingus kokku lepitud laenuintressi määraga võrdses määras s.o 29,90% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 93,45 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 93,45 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 463,74 eurot kuni põhinõude tasumiseni 19.10.2022 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o. 29,90% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 463,74 eurot x 29,90% = 138,66 eurot. Riigikohus asus oma lahendis 3-2-1-120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. 2.4 Võla sissenõudmiskulude nõue Laenuandja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 7.4. Hageja sissenõudekulude summa 30 euro kujunemine: 1. tasulise kirja saatmine 15 eurot, 2. tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3. tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja palub hagi rahuldada, mõista A. C.ilt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 463,74 eurot, intress 31,87 eurot, sissenõudekulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 93,45 eurot ning viivis alates 19.10.2022 kuni põhinõude summas 463,74 eurot täitmiseni lepingujärgses intressimääras, s.o. 29,90 % aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista A. C.ilt hageja menetluskulude katteks 605 eurot, millest 245 eurot on riigilõiv ja 360 eurot õigusabikulu.

tehingu alusel üleandmine seniselt võlausaldajalt uuele võlausaldajale ehk võlausaldaja vahetus. Nõude loovutamiseks ei ole vajalik kohustatud isiku, s.o võlgniku nõusolek. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kohtule esitatud 05.08.2021 teatis (hagiavalduse lisa nr 5) nõude loovutamisest tõendab muu hulgas seda, et X OÜ on kostjale teatanud laenulepingust tuleneva nõude loovutamisest uuele võlausaldajale, s.o hagejale. Võlgnikule loovutusest võimalik mitteteatamine ei mõjuta loovutuse kehtivust – kui võlgnik loovutusest ei tea, siis on tal õigus täita kohustus esialgsele võlausaldajale ning selle saab lugeda õigele isikule täidetud kohustuseks (VÕS § 169 lg 1). Nõude loovutamine on kehtiv ning hageja on õigustatud kostja vastu nõuet esitama. Loovutamise teatises on selgelt toodud kes, kellele (loovutaja ja loovutuse vastuvõtja andmed, nende staatus) ja millise nõude on loovutanud. Laenuandja loovutas hagejale lepingust tuleneva nõude, millest teavitati ka kostjat, edastades temale loovutamise teate. Loovutamise teate edastamisel on laenuandja lähtunud VÕS § 412 sätestatust. Teatises teavitatakse kostjat võlausaldaja vahetumisest ja et võlgnikul tuleb edaspidi täita kohustus uuele võlausaldajale. Vorminõuet loovutamise teatele kehtestatud ei ole. Võlgniku jaoks on oluline asjaolu, et võlausaldaja on vahetunud ning et loovutamine on toimunud. Hageja märgib, et TsÜS § 79 tulenevalt ei pea nimetatud teatis olema omakäeliselt allkirjastatud. Samuti on hageja esitanud kostjale e-posti teel teatise nõude loovutamise kohta, mis tõendab hagi aluseks oleva nõude loovutamist. Kohatu on kostja väide, et ta ei olnud teadlik nõude loovutamisest. Kostja on hagejaga kontakteerunud telefoni teel ning on avaldanud soovi maksegraafiku koostamiseks, kuid pole maksekokkulepet allkirjastanud. Kostja oma vastuväites viitas asjaolule, et puudub tahteavaldus lepingu sõlmimiseks. Kostja on hagejale esitanud 17.05.2020 avalduse konto lahti blokeerimisest, laenutaotlus on kostja poolt esitatud iseteeninduskeskkonna teel, kostjale on laenusaaja poolt edastatud lepingueelne teave, kostjal oli võimalik tutvuda lepingu tingimustega ning tahteavaldusest loobuda. Kostja seda teinud ei ole. Samal päeval on kostja e-posti aadressile laenuandja poolt saadetud lepinguga seotud dokumendid. Laenulepingu nr. 31003643014 taotlemisel esitas kostja oma igakuiseks sissetulekuks 2200 eurot ning väljaminekuks 549,75 eurot. Olukorras, kus kostja esitas laenutaotluses teadvalt valeandmeid oma sissetulekute ning kohustuste kohta, on kostja rikkunud hea usu põhimõttest tulenevat kohustust teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Seega kui taotluse täitmisel esitas kostja laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Laenuandja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui kostja soovib teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta VÕS § 14 tulenevate nõuete vastaselt. Laenuhaldur kontrollib analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Kostja on laenutaotluses oma sissetulekuks märkinud 2200 eurot ning väljaminekuks 300,00 + 549,75 eurot. Lisaks on laenuandja kontrollinud avalike andmebaase ja pensioniregistrit ning saanud teada, et kostja igakuine sissetulek on 2126,85 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 883,13 eurot. Samuti on kostja edastanud

konto väljavõtte, millest nähtub, et kostjal oli laenu sõlmimisel stabiilne sissetulek. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Kostja kui laenusaaja on kinnitanud, et on õigus-, teo- ja otsustusvõimeline isik ning omab piiramatut õigust käesolevat laenulepingut sõlmida, omab piisavalt rahalisi vahendeid laenulepingu kohustuste täitmiseks; on eelnevalt tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja on laenulepingu üldtingimustest täielikult aru saanud ning nõustub nendega, laenulepingu üldtingimuste kõik punktid vastavad täpselt tema tahtele ja ettekujutusele. Kostja oma vastuväites on asunud seisukohale, et põhiosa suurus ei ole jälgitav. Hageja edastab kõik kostja tasumised. Kostja on mitmel korral muutnud laenulepingut, kostja on vastavalt maksegraafikule tasunud kokku 48,75 eurot 03.09.2021, millega tasus maksegraafiku esimese osamakse, s.o. põhiosa katteks 36,26 eurot, maksegraafiku intressi summas 12,46 eurot ning viivist 0,01 eurot. Seega on põhiosa katteks laekunud kokku 36,26 eurot. Hageja selgitab, et ülejäänud kostja laekumised on seotud laenu maksepuhkustega. Laenu pikendamiseks ei pidanud klient iseteeninduskeskkonnas või e-posti teel seda taotlema. Tasumise sooritamisel piisab sellest, kui klient on valinud lahtrit „Laenu tähtaega pikendamise (maksepuhkus) maksekorraldus” (on nähtav kostjale esitatud arvetest. Hageja palub hagi täies ulatuses rahuldada, mõista kostjalt välja kõik hagis nõutud summad ning menetluskulud jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja on seisukohal, et hagejal tuleb selgitada ja tõendada, kuidas on hagiavalduses näidatud nõuded kujunenud. Kostja on seisukohal, et menetluses ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks maksete laekumine kostjale ja kostja teostatud maksete laekumine hagejale ning milliste põhi- ja kõrvalnõuete katmiseks maksed on arvestatud, st kostja väidetavakrediidilepingust tulenevate täitmata kohustuste (so nii põhi- ja kõrvalnõuete) suurus. Hageja tõendamiskohustuseks on asjas esile tuua nõuetega seonduvad asjaolud (nõuete suurused, arvutused, perioodid, täitmised) ja eelviidatu osas tõendite esitamine. Kostja on seisukohal, et kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad selguma hagiavaldusest. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel. TsMS § 5 lg 2 järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostjal ega kohtul ei ole kohustust teha hageja eest arvutusi, seostada hageja väiteid toimiku materjalides olevate tõenditega ja koguda tõendeid omal algatusel. Kostja on seisukohal, et hagi on põhjendamata. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud nõude loovutamise kirja /teate kättesaamist ning tulenevalt VÕS § 172 võib kostja keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt nõude loovutamise dokumenti nõude loovutamise kohta välja arvatud juhul kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole nõude loovutamise teadet kostjale kätte toimetanud. Hageja on esitanud 15.02.2022 TEATIS NÕUDE LOOVUTAMISE KOHTA. Antud dokument ei tõenda info jõudmist kostjani ja on allkirjastamata. Hageja ei ole selgitanud, kuidas ja kunas nõude loovutamise teade kostjale kätte toimetati. Lisaks eeltoodule, on kostja hinnangul hageja nõue hea usu põhimõtte vastane. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Heas usu käitumine tähendab seadusele ning ühiskonnas väljakujunenud moraalistandarditele vastavat käitumist, mis ei ole ülekohtune ning arvestab muuhulgas ka teise poole huvidega (vt 3-2-1-70-09 p 11, 3-2-1-7 09 p 15) Kostja hinnangul ei saa tema kui tarbija laenutingimuste kohta piisavat teavet Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehelt, kuna seda ei ole kostjale tutvustatud. Laenu- ja tagasimakse tingimused on eksitavad, tegelikkuses satub laenuvõtja “laenuorjusse”. Laenusaaja maksab üksnes intressimakseid vähendamata seejuures märkimisväärselt oma põhinõude suurust. VÕS § 4031 lg 1 kohaselt lasub krediidiandjal enne tarbijaga krediidilepingu sõlmimist tarbijale lepingueelse teabe andmise kohustus. Selleks esitab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale mõistliku aja jooksul, enne kui tarbija on sõlminud lepingu või seotud oma pakkumusega, püsival andmekandjal Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel krediidiandja poolt pakutavatele lepingutingimustele ning vajaduse korral tarbija eelistustele ja tema poolt esitatud teabele tuginedes andmed, mis on toodud VÕS § 4031 lg 1 punktides 1-15. Tarbijale selgituste andmine on toodud VÕS § 4035 lg-tes 1 ja 2. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole oma kohustuse täitnud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1) . Jaanuaris 2021.a so poolte vahel lepingu sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 18.68% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt 56,04% aastas. Hagiavaldusele lisatud laenulepingu järgi on kostjale väljastatud krediidi kulukuse määr 49,31% (dtl 59-60). Kuivõrd lepingujärgne krediidikulukuse määr ei ületa Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra üle kolme korra, ei ole pooltevaheline leping tühine VÕS 4062 lg 1 alusel krediidikulukuse määra suuruse tõttu. Kostja ei heida hagejale ette vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist, mistõttu kohus VÕS § 4034 jj ei käsitle.

VÕS § 172 tulenevalt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Kohtu hinnangul on kostjal õigus keelduda tema ja X OÜ vahel sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse täitmisest hagejale ning nõue tuleb juba ainuüksi seetõttu jätta rahuldamata. Hageja märgib, et kostja on hagejaga kontakteerunud telefoni teel, avaldanud soovi maksegraafiku koostamiseks, kuid pole seda allkirjastanud. Nimetatud hageja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kohtule ei ole esitatud kirjavahetust vms, mis tõendaks, et poolte vahel on toimunud mingisugused läbirääkimised võla tasumise / maksegraafiku osas või millest nähtuks, et kostja on teadlik nõude loovutamisest hagejale. 11.2 Isegi kui nõustuda, et nõude loovutamine on toimunud ja sellest on kostjale teavitatud ning teavitus saajani jõudnud, on tõendamata laenu väljastamine, samuti nõude suurus. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Hageja märkis, et kostja esitas laenutaotluse internetis vahendusel. Hageja esitas kohtule kliendi andmete tabeli (dtl 111-116). Hageja ei ole esitatud tõendeid millest nähtuks, et kostja on laenutaotluse allkirjastanud või isikusamasuse tuvastanud. Kostja 17.05.2020.a. esitatud taotlus konto lahtiblokeerimiseks (dtl 95) ei tõenda kuidagi kostja tahet laenulepingu nr 31003643014 sõlmimiseks 24.01.2021.a Vastavalt lepingu üldtingimuste p 2.2. laenuandja väljastab laenusaajale laenu, kandes laenu üle laenusaaja kontole (dtl 55-58). Hageja ei ole tõendanud laenu väljastamist kostjale (ülekannet arvelduskontole). Hageja pole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks kostja teostatud makse(te) laekumine ning milliste nõuete (põhi- või kõrvalnõuete) katmiseks maksed on arvestatud. Hageja on esitanud üksnes teate laenutaotluse rahuldamisest (dtl 101). Kohus möönab, et arvestades hageja esitatud laenulepingu tingimuste muutmise kokkuleppeid (kuigi ka nende osas ei ole esitatud ühtegi allirjastatud kokkulepet; dtl 46-54), võib oletada, et kostjale laen väljastati, kuid kohus ei saa lahendit rajada oletustele. Selgi juhul on tõendamata kostja kohustuste ja haginõude suurus. 11.3 Hageja pidi käesoleval juhul tõendama seda, et kostjal oli lepingust tulenev täitmata kohustus hageja ees, kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata. Kostja võis esitatud hagiavalduse vastu enda kaitseks vastuväiteid kasutada omapoolseid tõendeid esitamata kuni hageja tõendeid ei esitanud (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1137-07 p 13). Kohtul ei ole kohustust teha hageja eest arvutusi, seostada hageja väiteid toimiku materjalides olevate tõenditega ja koguda omal algatusel tõendeid. Samuti ei pea kohus ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab viitama, millistele asjaoludele ta tugineb.

Kuna hageja ei ole tõendanud mille eest ja alusel ta kostjalt raha nõuab, tuleb hagi jätta rahuldamata täies ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt on hageja nõue kokku 619,06 eurot, millest põhivõlgnevus 463,74 eurot, intress 31,87 eurot, sissenõudekulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 93,45 eurot. Laenulepingu ülesütlemise teatise 30.01.2022.a. kohaselt oli A. C.i võlg X OÜ ees põhiosas 114,29 eurot, koos kõrvalnõuetega 158, 90 eurot (dtl 61). Väidetavalt loovutati nõue hagejale 15.02.2022.a. (dtl 62-63). Ka viimase nn laenulepingu muutmise kokkulepet (maksegraafik, dtl 54) aluseks võttes, jääb lepingu ülesütlemise ja nõude loovutamise aega arvestades kohtule arusaamatuks hageja väidetud võlanõude kujunemine (põhiosa 463,74). Ühestki hageja esitatud nn loovutamisteatest/dokumendist, ei tulene loovutatud nõude suurust. Hageja esitatud kontoväljavõttelt nähtub 15.02.2022.a kuupäevaga märge „müüdud Aktiva Finants OÜ-le 338,53 eurot“ (dtl 117). Hageja ei ole viidatud, kas nimetatu peaks tõendama kostja vastu nõude loovutamist. Kui jah, jääb arusaamatuks hageja esitatud nõude (sh põhinõude) suurus/suurenemine.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.