lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-26232/10

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 05.06.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-26232/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.06.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1607
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-26232

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Kaija Kaijanen

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. juuni 2008. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-26232

Tsiviilasi

AS XX hagi M.S.a vastu viivise 3 849.06 krooni väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

Hageja AS XX (registrikood xxx, asukoht xxx

esindajad

Hageja lepinguline esindaja Marlen Šarton (AS Julianuse Inkasso Agentuur, asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn)

Asja läbivaatamine

Kostja M.S. (isikukood xxx, elukoht xxx Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta AS XX hagi M.S.a vastu viivise 3 849.06 krooni väljamõistmiseks rahuldamata aegumise tõttu. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 05. juunil 2008. a. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1.18.07.2007. a esitas AS XX Harju Maakohtule M.S.a vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 7 699.12 krooni väljamõistmiseks. 23.07.2007.a. tegi kohus võlgnikule makseettepaneku tasuda avaldajale taotletav võlg ning menetluskulud. Võlgnik esitas tähtaegselt makseettepanekule vastuväite, mille kohaselt ei tunnista võlgnik talle esitatud nõuet kõrvalnõuete osas. Harju Maakohtu 07.08.2007.a määrusega anti asi üle hagimenetlusse.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.22.08.2007. a määrusega jättis kohus AS XX avalduse käiguta ning kohustas AS-i XX esitama kohtule oma nõue ja selle põhjendus hagiavaldusele ettenähtud vormis. 28.08.2007. a esitas AS XX Harju Maakohtule hagiavalduse M.S.a vastu võlgnevuse 3 850.06 krooni ja viivise 3 849.06 krooni, kokku 7 699.12 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja täitnud oma

kohustusi, mis tulenevad 23.10.1998. a hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust, mille alusel osutas hageja kostjale mobiilsideteenust. Hageja palus kostjalt välja mõista 7 699.12 krooni, millest põhinõue oli 3 850.06 krooni ja viivis 3 849.06 krooni ning kohtukulud.

3.07.09.2007. a, s.o peale hagiavalduse esitamist tasus kostja hagejale põhivõlgnevuse summas 4 441 krooni, mistõttu vähendas hageja 04.10.2007. a avalduses (tl 54-56) oma nõuet kostja vastu. Hageja, arvestades, et viivise reaalne summa on mitte 3 849.06 krooni vaid palju suurem, vähendas viivise nõuet ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summas 3 849.06 krooni ja kohtukulud.

KOSTJA VASTUVÄITED

4.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväite kohaselt ei teadnud või ei mäletanud kostja nii vana võlga hageja ees ning võlast ei ole teda ka varem teavitatud. Hagiavaldusest teada saades tasus kostja 06.09.2007. a põhivõlgnevuse hagejale aga viiviste ja kohtukulude osas vaidleb kostja vastu. Kuivõrd kostjale esitatud arved on kõik 1999. a kuupäevaga, siis on kostjal alust arvata, et hageja nõue kostja vastu on aegunud. Kostja vastuhagi esitada ei soovinud ning oli nõus kirjaliku menetlusega.

MENETLUSE KÄIK

5.04.10.2007. a esitas hageja vastuse kostja kirjalikule vastusele. Vastuse kohaselt on kostja väide võlgnevusest mitte teadmise või selle mitte mäletamise kohta alusetu ning kostja teadis, mis järeldub lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisest. Samuti on alusetu kostja väide, et talle ei ole varem võlakohustusest teada antud. Hageja saatis arved ja võlanõude kostja poolt lepingus näidatud aadressile ning õigete andmete esitamise kohustus kuulub kostjale endale. Seega postitati arved koos võlanõudega kostja õigel aadressil ja loetakse kostja poolt kättesaaduks, lisaks ei vabasta arvete mittekättesaamine kostjat poolte vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks olevate Üldtingimuste p 7.6 kohaselt osutatud teenuste eest tähtajalise tasumise kohustusest. Kostja tasus peale hagi esitamist hageja pangakontole 4 441 krooni. Hageja leiab, et sellega on kostja tunnustanud tema vastu esitatud nõuet ja võtnud hagi oaliselt õigeks. Kostja vaidleb vastu viivisele. Üldtingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma õigeaegselt ja regulaarselt arved hageja teenuste eest ning hagejal on õigus arvete tasumisega viivitamise korral nõuda kostjalt viivist 0,5% kalendripäevas. Seega on viivise reaalne summa mitte 3 849.06 krooni, vaid palju suurem. Tegutsedes heas usus ja tulles kostjale vastu, vähendab hageja viivise nõuet ning nõuab kostjalt viivise tasumist vaid 3 849.06 krooni. Hageja vaidleb vastu kostja väitele, et nõue tema vastu on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 kohaselt on nõude aegumistähtaeg 10 aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Hageja leiab, et kostja rikkus tahtlikult lepingust tulenevaid kohustusi, kuna oli teadlik oma kohustustest ja nende mittetäitmise tagajärgedest. 10 aastase aegumistähtaja kohaldamiseks piisab lepingu rikkumise tõendamisest, kuna üldiselt eeldatakse, et kohustatud isik pidi teadma ja teadis kohustuse täitmisest ja et ta peab teenuse eest tasuma. Vastavalt TsÜS § 158 lg-le 1 aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Kuna kostja on nõude põhisummat tunnustanud ja selle tasunud, siis järelikult viiviste aegumine katkes ja algas 06.09.2007. a uuesti. Seega oleks väär kohaldada aegumist. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista viivised summas 3 849.06 krooni.
6.29.08.2007. a menetlusse võtmise määrusega kohustas kohus pooli teatama 20 päeva jooksul määruse kätte saamisest, kui nad soovivad, et kohus neid ära kuulaks ning hoiatas et vastava taotluse esitamata jätmisel lahendab kohus asja kirjalikus menetluses. Kostja avaldas oma vastuses hagile, et on nõus kirjaliku menetlusega. Hageja taotlust isiklikult ära kuulamiseks ei esitanud. 02.05.2008. a määrusega määras kohus jätkata tsiviilasja menetlemist kirjalikus menetluses.

KOHTU SEISUKOHAD

7.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu.
8.Kohus lähtub aegumise vastuväite põhjendatuse hindamisel järgmistest dokumentaalsete tõenditega tuvastatuks loetud asjaoludest: • 23.10.1999. a on AS XX ja M.S.a vahel sõlmitud liitumisleping, mille alusel kohustus hageja pakkuma kostjale mobiilside teenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma (tl 29). • AS XX arvestuse kohaselt tekkis kostja võlg 31.12.1998. a. kuni 28.02.1999. a. (tl 30). • 18.07.2007. a esitas AS XX maksekäsu kiirmenetluses avalduse M.S.alt põhivõla 3 850.06 krooni ja viiviste 3 849.06 krooni saamiseks (tl 1). • 06.09.2007. a maksis M.S. AS-ile XX 4 441 krooni (tl 51).
9.Käesolevast tsiviilasjas on hageja esitanud kostja vastu nõude, tuginedes 23.10.1998. a sõlmitud liitumislepingu rikkumisele, nõudes nimetatud lepingu alusel kostjalt hageja poolt osutatud mobiilsideteenuste eest ajavahemikul 31.12.1998. a kuni 28.02.1999. a. raha maksmisega viivitamise eest viivist 3 849.06 krooni. Seega on hagejal võimalik esitada kostja vastu nõue selle aja eest tsiviilkoodeksi § 231 lg 1 alusel. Kohus analüüsib põhinõude aegumisega seonduvat, sest kõrvalkohustusest tulenev nõue aegub koos põhinõudega. Kuna on tegemist nõudega, mis tekkis enne võlaõigusseaduse jõustumist, siis tuleb võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕRS) rakendusseaduse § 9 järgi kõigepealt tuvastada, millal oleks hageja nõue aegunud kuni 1. juulini 2002. a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi.
10.01.09.1994. a kuni 01.07.2002. a kehtinud TsÜS § 113 lg 1 sätestas, et hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat. Seega hakkas aegumistähtaeg kulgema hageja poolt kostjale esitatud arvete tasumise tähtaja saabumisel ning hageja nõue aeguks lähtudes kuni 01.07.2002. a kehtinud TsÜS §-ist 116 viimase esitatud arve maksmistähtaja järgi 21.03.2009. a. (tl 33).
11.VÕRS § 9 lg 1 esimese lause kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002. a tekkinud aegumata nõuetele. VÕRS § 9 lg 3 järgi, kui enne 1. juulit 2002. a kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 1. juulit 2002. a. kehtinud seadust. Kehtiva TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. VÕRS § 9 lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002. a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002. a, mistõttu hageja esitatud nõude aegumistähtaeg lõppes 01.07.2005. a. Seega aeguks kuni 01.07.2002. a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi hageja nõue hiljem kui 01.07.2005. a (eelpool tuvastatud 21.03.2009. a), millest tulenevalt tuleb kohaldada VÕRS § 9 lg-s 2 aegumistähtaja kohta sätestatut.
12.Hageja nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema vastavalt VÕRS § 9 lg-le 2 alates 01.07.2002. a. Seega pidi hageja tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1 oma nõude kostja vastu esitama hiljemalt 01.07.2005. a. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud 18.07.2007. a, mistõttu on esitatud nõue 23.10.1998. a sõlmitud liitumislepingu alusel raha saamiseks aegunud. TsÜS § 158 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kostja on hagejale 06.09.2007. a. tasunud põhivõla 3 850.06 krooni, tasudes hagejale 4 441 krooni. Kuivõrd kostja on hagejale võlgnetava osaliselt tasunud pärast nõude aegumistähtaja möödumist s.o. peale 01.07.2005. a, siis ei ole aegumise katkemine ja uuesti algamine kohtu arvates võimalik, sest nõue oli selle kohtuliku maksmapaneku hetkeks aegunud. Kuna kohus loeb hageja nõude põhivõlgnevuse väljamõistmiseks aegunuks, on aegunud ka kõrvalnõudena viiviste väljamõistmine.
12.Hageja esitatud asjaolu, et kostja ei täitnud oma kohustusi, ei anna alust järeldada, et kostja oleks oma kohustusi tahtlikult rikkunud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult ning seega ei saa rakendada ka TsÜS § 146 lg 4 sätestatud aegumise tähtaega.
13.Lähtudes eeltoodust on hageja poolt hagiavalduses esitatud nõue aegunud ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele. Arvestades kostja poolt esitatud aegumise vastuväidet ning aegumise kohaldamise taotluse rahuldamist kohtu poolt, jätab kohus hagi rahuldamata. Tulenevalt TsÜS § 142 lg-st 1 on nõude maksmapanek aegumise tagajärjel välistatud. Seetõttu jätab kohus käesoleva vaidluse lahendamisel tähelepanuta hageja poolt esitatud väited ja tõendid nõudeõiguse olemasolu ning võimaliku nõude suuruse kohta, samuti ei analüüsi kohus kostja poolt lisaks aegumise vastuväitele hagile esitatud muid vastuväiteid (vt Riigikohtu 11.12.2002. a otsus ts asjas nr 3-2-1-92-02).
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Kaija Kaijanen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja