Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-22-138127

2-22-138127 riigilõivu tasumisega seonduva küsimuse kompromissilepingus ning kompromissi uuesti kohtule esitanud, lähtub kohus viimasest esitatud kompromissist. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte parandatud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Vastavalt TsMS § 486 lg-le 4 menetleb kohus kompromisslepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissis kokku menetluskulude hüvitises, mille kohus kinnitas. Muude menetluskulude osas ei ole pooled kokku leppinud teisiti, seega määrab kohus, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Hagejal on kompromissi sõlmimise korral õigus TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagasi saada pool riigilõivust ehk 32,50 eurot. TsMS § 150 lg 4 kohaselt toimub riigilõivu tagastamine vaid taotluse alusel. Kohus selgitas seda hagejale 02.12.2022 kirjas. Hageja ei esitanud vastavat taotlust. Kui hageja soovib poole riigilõivu tagastamist, siis tuleb tal kohtule esitada taotlus, kuhu on mh märgitud riigilõivu saaja nimi ja tema arvelduskonto. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.