Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

pankrotiavalduse. Juhatuse liikme teadlik ja tahtlik kohustuse täitmata jätmine, millega tekitatakse teadlikult kahju võlausaldajale, on juhatuse liikme õigusvastane tegevus, mille eest näeb seadus ette vastutuse solidaarselt juriidilise isikuga. Kohtukulud palub hageja jätta kostjate kanda solidaarselt. Kostjate vastuväited ja nende põhjendused Kostjad hagile ei vastanud, istungitele ei ilmunud. Hagimaterjalid ja kutsed on Toomas Aunapuule kätte toimetatud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 213 lg 2 ja 4 kohaselt „poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. /.../ Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.“ Hageja väitel on hageja osutanud OÜ-le A.T 05.03.2007 veoteenust suunal Tallinn – Tartumaa hinnaga 2 478 krooni. Kostjad ei ole seda väidet vaidlustanud ning tuleb eeldada selle väite omaksvõttu. Nimetatud poolte vahelist lepingulist suhet kinnitas ja tunnistajana üle kuulatud IP, kes leppis kokku veo hinnas, võttis ühendust TA maksmise asjus ning kellele kinnitati, et vedu on toimunud. Kohus leiab, et poolte vahel on sõlmitud veoleping suunal Tallinn – Tartumaa veotasuga 2 478 krooni ning kostja on selle nõuetekohaselt täitnud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 774 lg 1 „kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu).“ VÕS § 76 lg 1 kohaselt „kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.“ Kohus leiab, et hagejal on õiguslik alus teostatud veo eest tasu nõuda. Hageja poolt nõutud viivis tuleneb VÕS § 113 ja 94. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 „rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.“ VÕS § 94 lg 1 ja 2 alusel „kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded.“ Eesti Panga andmetel on antud hetke Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 4%. Seega on VÕS § 113 sätestatud viivise suurus 11% aastas. Hageja palub viivise välja mõista järgmiselt: hagiavalduse esitamise seisuga 26.11.2007 sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 20.03.2007 – 26.11.2007 summas 182,97 krooni ja

alates 06.09.2007 viivis 11% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Kostjad ei ole hageja viivise arvestust vaidlustanud, TsMS § 367 järgi „viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.“ Kohus peab võimalikuks viivisenõue rahuldada, kuid mõistab protsendina arvestatava viivise välja alates 27.11.2007. Hagejal ei ole õigust nõuda topeltviivist. Hageja on esitanud nõude OÜ A.T juhatuse liikme TA vastu ja nõuab temalt võla tasumist solidaarselt osaühinguga. Riigikohus on oma lahendites (näiteks 3-2-1-30-07, 3-2-1-90-07) leidnud, et juhatuse liige võib vastutada ka juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla ka seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. Deliktiõiguslik vastutus tuleneb VÕS § 1043. Vastavalt VÕS § 1043 „teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.“ Äriseadustiku § 180 lg 5’ järgi „kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse.“ Hageja väitel seisneb kostja TA seadusest tulenev õigusvastane käitumine selles, et ta sõlmis osaühingu esindajana suulise lepingu hagejaga kuigi osaühing oli maksevõimetu ja ta ei esitanud pankrotiavaldust. Kostjad ei ole vaidlustanud asjaolu, et A.T OÜ on maksevõimetu antud lepingu kontekstis ning kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks. Kohus leiab, et tegemist on juhatuse liikme õigusvastase tegevusega VÕS § 1043 mõttes. VÕS § 1050 alusel süüd eeldatakse ning kostja ei ole tõendanud oma süü puudumist. Kohus nõustub hagejaga selles, et juhatuse liikme teadlik ja tahtlik kohustuse täitmata jätmine, millega tekitatakse teadlikult kahju võlausaldajale, on juhatuse liikme õigusvastane tegevus, mille eest näeb seadus ette vastutuse solidaarselt juriidilise isikuga. Kohus peab võimalikuks hagi rahuldada ning põhivõlg ja viivis välja mõista mõlemalt kostjalt solidaarselt. TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad kohtukulud kostjate kanda solidaarselt. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 168 lg 6 järgi ei mõista kohus menetluskulusid välja V C OÜ-lt kuna nimetatud kostja võttis hagi kohe õigeks. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.