Võlaõigus › Muud

Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja I sõlmisid 06.07.2008 võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe, mille kohaselt tunnistas kostja I oma põhivõlgnevust hageja ees kokku summas 54 276.12 krooni. Kokkuleppes sätestati, et võlgnik täidab kohustuse vastavalt maksegraafikus kokkulepitud osamaksetena, kusjuures kogu võlgnevus pidi olema likvideeritud hiljemalt 25.09.2007. Samaaegselt eelnimetatud kokkuleppe sõlmimisega allkirjastasid hageja ja kostja II käenduslepingu, mille alusel kohustus kostja II vastutama solidaarselt hageja ja kostja I vahel sõlmitud võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe täitmise eest. Võla tunnistamise kokkuleppes sätestatud tähtajal ei ole kostja I oma võlgnevust hagejale tasunud. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga ei ole kostja poolt laekunud ühtegi maksegraafikujärgset osamakset. Samuti keeldub käenduslepingust tulenevat kohustust täitmast kostja II, kes on ühtlasi kostja I juhatuse liige ja seega kursis nii enda kui ka enda juhitud firma kohustuste mittetäitmisega. Tulenevalt asjaolust, et kostjad ei ole täitnud võla tunnistamise kokkulepet ja selle lisaks olevat maksegraafikut, esitas hageja 14.12.2007 Tartu Maakohtule hagiavalduse nõude solidaarseks täitmiseks nii kostja I kui ka kostja II vastu. Hageja palub kostjatelt välja mõista enda kasuks põhivõlgnevus summas 54 276.12 krooni, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivitusintress summas 35 149.20 krooni ning edasiselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiv viivitusintress 271.38 krooni päevas (so 0.5% päevas 54 276.12 kroonilt kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. TsMS § 318 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale. TsMS § 322 lg 1 järgi, kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Hagimaterjalid - hagiavalduse ning kirjaliku vastuse nõude - on 27.03.2008 kostja II elukohas kätte saanud kostja II elukaaslane. Kohus loeb menetlusdokumendid kostjale II kättetoimetatuks. Kuna kostja II on ühtlasi ka kostja I juhatuse liige ning seega tema seaduslik esindaja, loeb kohus hagimaterjalid kättetoimetatuks ka kostjale I. Kostjaid on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest nende kahjuks, kui nad hagile 20 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostjad ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud 06.07.2007 võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe ja selle lisana allkirjastatud maksegraafikuga, ning 06.07.2007 sõlmitud käenduslepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja sama lõike p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 145 lg 1 näeb ette, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt I ja kostjalt II hageja kasuks solidaarselt välja põhivõlgnevuse ning sissenõutavaks muutunud viivised kokku summas 89 425.32 krooni ning edasiselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiva viivitusintressi 271.38 krooni päevas (so 0.5% päevas 54 276.12 kroonilt kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud solidaarselt kanda kostjatel. TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.