2-08-6002
Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
04. juuni 2008.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-6002
Tsiviilasi
AS-i SLhagi OÜ VI ja NG`i vastu põhinõude 221 145,79 krooni ja viiviste 221 144,79 krooni nõudes Hageja: AS SL(endise ärinimega AS S Ü / registrikood XXX asukoht XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja esindaja: Katrin Verma (Lindorff Eesti AS, XXX) Kostja I: OÜ VI(registrikood XXX, asukoht XXX / juhatuse liige AJ, isikukood XXX) Kostja II: NG (isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
2-08-6002 tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 18.02.2008.a esitas AS SEB Ühisliising (praeguse ärinimega AS SEB Liising) kohtule hagi OÜ VIja NG`i vastu põhinõude 221 145,79 krooni ja viiviste 221 144,79 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja OÜ VI 03.06.2003.a rendilepingu nr 200302983 (edaspidi Leping 1), mille kohaselt kohustus kostja OÜ VI tasuma kõik Lepingu 1 esemega, mis on ära toodud Lepingu 1 punktis 1.1, seotud rendimakseid vastavalt Lepingus 1 kokkulepitule ning maksegraafikule. Kostja OÜ VIei tasunud kõiki Lepingu 1 järgseid rendimakseid nõuetekohaselt, mistõttu lõpetas hageja Lepingu 1 ühepoolselt. Lepingu 1 tagatisena sõlmisid hageja ja kostja NG käenduslepingu. Käendaja vastutuse maksimumsumma on 400 000,00 krooni. Käenduslepingu kohaselt kohustus kostja NG tühistamatult ja tingimusteta maksma hagejale kostja OÜ VIpoolt kohustuslikult tasumisele kuuluvaid, kuid maksmata makseid, tasusid, viiviseid ja muid võlgnevusi ning täitma muid kostja rahalisi kohustusi hageja ees. Seisuga 15.02.2008.a on kostja OÜ VILepingust 1 tulenev võlgnevus hageja ees 193 935,87 krooni. Hageja ja kostja OÜ VIvahel sõlmiti 21.05.2002.a rendileping nr 200201122 (Leping 2), mille kohaselt kohustus OÜ VItasuma kõik Lepingu 2 esemega, mis on ära toodud Lepingu 2 punktis 1.1, seotud rendimakseid vastavalt Lepingus 2 kokkulepitule ning maksegraafikule. Kostja OÜ VIei tasunud kõiki Lepingu 2 järgseid rendimakseid nõuetekohaselt, mistõttu lõpetas hageja Lepingu 2 ühepoolselt. Seisuga 15.02.2008.a on kostja OÜ VILepingust 2 tulenev võlgnevus hageja ees 27 209,92 krooni. Nii Lepingust 1 kui ka Lepingust 2 lähtuvalt leppisid hageja ja kostja OÜ VIkokku, et ükskõik millise makse või muu lepingujärgse summa maksmisega hilinemisel, maksab kostja viivist 0,3 % tähtaegselt tasumata summalt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta. Seisuga 15.02.2008.a on kostja OÜ VIviivisevõlgnevus hageja ees kokku summas 583 219,55 krooni (sh Lepingust 1 tulenev viivis 486 790,74 krooni ja Lepingust 2 tulenev viivis 96 428,81 krooni). Lähtuvalt hea usu ning mõistlikkuse põhimõttest nõuab hageja kostjatelt viivitusintressi põhinõudest väiksemas ulatuses, s.o summas 221 144,79 krooni. Kostjad ei ole oma võlgnevust hagejale tasunud. Seoses eeltooduga palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 193 935,87 krooni ning viivitusintressi 221 144,79 krooni. Lisaks palub hageja kostjalt OÜ-lt VIvälja mõista võlgnevuse 27 209,92 krooni. Kohus saatis kostjatele hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale OÜ-le VIhagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud 25.04.2008.a OÜ VIjuhatuse liikme AJ`i eluruumis elavale isikule, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Hagimaterjalid on kättetoimetatud
2-08-6002 kostjale NG`ile 14.03.2008.a isiklikult allkirja vastu, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostjad ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjaid on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 kohaselt kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Tulenevalt VÕS § 367 lg-st 1 peab liisinguvõtja hüvitama liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ka tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 142 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg-st 2 tulenevalt vastutab käendaja ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt kuulub hageja kasuks solidaarselt väljamõistmisele võlgnevus 193 935,87 krooni ning viivitusintress 221 144,79 krooni. Lisaks kuulub kostjalt OÜ-lt VIhageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 27 209,92 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele.
2-08-6002 TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Menetluskulud tuleb täies ulatuses välja mõista kostjatelt solidaarselt. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.