Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Töövõtulepingu täitmiseks sõlmis hageja kokkuleppe OÜ VE (I kd tl 25). Hageja on kandnud OÜga VE sõlmitud lepingu alusel kulutusi summas 150 000 krooni. VÕS §628 lg2 kohaselt peab käsundiandja käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada. 24.05.2007. a. esitas hageja nõude suurendamise avalduse, suurendades nõuet 319,275.72 kroonini. Vastavalt lisatud tabelile (tl 180) kandis hageja lepingu täitmiseks kulutusi kogusummas EEK 284,275.72 (kakssada kaheksakümmend neli tuhat kakssada seitsekümmend viis krooni ja seitsekümmend kaks senti). Tabelis nimetatud kulude hageja poolt kandmine on tõendatud lisatud hageja pangakonto väljavõttega, samuti teenuseosutajate poolt esitatud arvetega. Hageja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et nimetatutud kulutuste summa ei sisalda hageja jätkuvat kohustust OÜ VEees summas 35,000 krooni (seni on OÜ VE esitanud arve vaid summas 115,000 krooni, kuid 05.01.2004. a. kokkuleppe kohaselt on kohustuse kogusumma 150,000 krooni, s.o 150,000 – 115,000 = 35,000). Seega on kogu hageja poolt töövõtulepingu täitmiseks kantava kulu summa 319,275.72 (284,275.72 + 35,000 = 319,275.72) ning hageja suurendab vastavalt ka nõuet. Kostja 27.06.2003. a. üldkoosolekul otsustati (ref.) alustada elamu renoveerimiseks vajalike eeltöödega ja sõlmida leping BB. Samuti otsustati üldkoosolekul, et (ref.) töövõtja saab tasuna vastehitatud 4 korteri omanikuks [...]. Seega on üheselt selge, et kostja ja töövõtja sõlmisid lepingu ehitamiseks vajalike eeltööde teostamiseks ja ehitustööde lõppeesmärgina soovisid pooled teostada elamu renoveerimistööd, ehitada juurde neli korterit ning anda uute korterite omand tasuna teostatud tööde eest töövõtjale. Samas ei sõlminud pooled lepingut ehitustööde teostamiseks. Seega oli lepingu objektiks vaid ehitamiseks vajalikud eeltööd (projektid, vajalikud load jms). Lepingule pidi järgnema põhilepinguna ehitusleping, mida aga pole tänaseni sõlmitud. Kostja andis 04.07.2003. a. hagejale volikirja, mille alusel volitas kostja enda nimel hagejat tellima ehitusprojekti, palkama pööningukorruse väljaehitamiseks spetsialiste, sõlmima vajalikke lepinguid ja tegema muid õigustoiminguid, esitama vajalikke avaldusi ja taotlusi, taotlema kooskõlastusi, s.h taotlema ehitusluba, tasuma muud pööningukorruse väljaehitamisega seotud kulud jms (vt. 04.07.2003. a. volikirja). Selliste tööde teostamine enne ehitamise alustamist oli vältimatult vajalik ja seega oli kostja poolt vastavate tööde teostamiseks lepingu sõlmimine ka põhjendatud. Kostja 12.09.2006. a. vastuse kohaselt andis kostja hagejale 04.07.2003. a. dateeringut kandva volikirja põhjusel, et BB, s.o isiku, kellega otsustati 27.06.2003. a. kostja üldkoosolekul sõlmida vaidlusaluse hoone renoveerimistöödeks vajalik leping, selgituste kohaselt pidid ehitustöödeks vajalikud eeltoimingud teostama OÜ PI, s.o hageja. Kuna esialgse töövõtja palve alusel anti hagejale õigus kostja nimel teostada renoveerimis- ja ehitustööde eeltoimingud, siis on üheselt selge, et kostja andis volikirjaga nõusoleku BB töövõtulepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekuks hagejale. Samuti kinnitab kostja nõustumist hageja poolt ehitustööde teostamiseks vajalike eeltööde teostamisega 18.11.2004. a. üldkoosoleku protokoll (I kd tl 58-59), kus (ref.) arutati punktide kaupa korterite ehitamise ja korteriomandi asjaõiguslepinguid ja kinnistamisavaldusi [...] . Juhul, kui kostja ei oleks nõustunud renoveerimis- ja ehitustööde eeltoimingute teostamisega hageja poolt, ei oleks kostja üldse hagejaga ehitus- ja renoveerimistööde teostamise lepingu üle läbi rääkinudki. Hageja ei vaidle vastu ja nõustub kostjaga selles, et projekteerimistingimused ja ehitusluba taotleti ning uus liitumisleping AS-ga TV sõlmiti. Samas ei nõustu hageja kostja hinnanguga, justkui oli nimetatud toimingute teostamine vajalik vaid selleks, et ehitada välja elamu pööningukorrus. Nimelt, 27.06.2003. a. kostja üldkoosoleku otsuse kohaselt anti nõusolek hoone renoveerimistööde teostamiseks ning lubati tasuna renoveerimistööde eest töövõtjale nelja väljaehitatava korteri omand. Seega olid korterite väljaehitamine ja hoone renoveerimine ühe ja sama plaanitava

ehitustöö objektiks. Ei ole mõeldav, et kostja oleks andnud hagejale nõusoleku nelja korteri väljaehitamiseks ilma kogu hoone fassaadi renoveerimata, metalltreppi betoneerimata jms. Kuna kostja 27.06.2003. a. üldkoosoleku otsuse kohaselt tuli hoone renoveerida ja tasuda ehitustööde teostamise eest nelja korteri omandi töövõtjale üleandmisega, siis oli kostja huvitatud, et renoveerimistööde käigus ehitatakse välja ka neli pööningukorruse korterit. Vastupidine kostja väide – justkui ei oleks kostja huvitatud katusekorterite väljaehitamisest – on otsitud ja väär ning esitatud vaid eesmärgiga vältida hageja poolt kantud kulutuste hüvitamist. Pärast hageja poolt (läbi hageja alltöövõtja – OÜ VE) pööningukorrusele korterite ehitamiseks vajaliku ekspertiisi tellimist (vt. käesolevale dokumendile lisatud E OÜ ekspertiisiaruannet), samuti pärast ehitustöödeks vajalike projektide tellimist (vt. käesolevale dokumendile lisatud AS S elektriprojekti, samuti OÜ VI veevarustuse ja kanalisatsiooni tööprojekti, samuti Eesti Projekti katusekorruse väljaehitamise eelprojekti) ja pärast ehitusloa väljastamist algasid hageja ja kostja vahel läbirääkimised ehituslepingu sõlmimiseks. Ehituslepingu projekti kohaselt tuli hagejal välja ehitada nii uued pööningukorterid kui ka teostada hoones muud renoveerimistööd, s.h ehitada uus katus, korrastada fassaad, ehitada varikatused, paigaldada vihmaveetorud, parandada vundament, betoneerida trepp (I kd tl 170-179; lepingu projekti p 3.5). Kostja üldkoosolekul on vastava projekti tingimusi ka arutatud ja otsustatud teha hagejale ettepanek teatud tingimuste muutmiseks (vt. 18.11.2004. a. korteriühistu üldkoosoleku protokolli). Kuna pooled rääkisid läbi põhi-, s.o ehituslepingu tingimuste üle, siis on ilmne, et ehitamiseks vajalike eeltööde teostamine oli kostja huvides ja kostja on juba ainuüksi ekspertiisiaruandega, ehitusprojektidega ja ehitusloaga saanud hüve, mis oligi lepingu objektiks. Eeltoodust tulenevalt on väär ja tegelikkusele mittevastav kosta väide, justkui ei oleks kostja saanud töövõtulepingu täitmise tulemusena mingisugust hüve. Kuna pooled reaalselt renoveerimistööde ulatuse üle läbirääkimisi pidasid, siis on ebaõige kostja väide, justkui ei soovinud hageja võtta endale siduvat kohustust teha hoones renoveerimistöid. Spekulatiivsed ja paljasõnalised on kostja väited, justkui tooks hageja ja OÜ VE vahel sõlmitud alltöövõtulepingu kui teeseldud tehingu kaasa asjaolu, et alltöövõtja nimel lepingu allkirjastanud isik võib olla hageja nimel lepingu allkirjastanud isiku vend. Isegi juhul, kui lepingu allkirjastanud isikute esindajad oleksid omavahel suguluses, ei saa selline asjaolu tuua kaasa tehingu näilisust. Samuti ei ole kostja selgitanud, milline võiks olla tehing, mida alltöövõtjaga sõlmitud lepinguga soovitakse varjata. Seega on asjassepuutumatud ja tuleb jätta tähelepanuta kostja viited justkui ei ole nimetatud alltöövõtuleping kehtiv. Alltöövõtulepingu alusel on hagejal kolmanda isiku ees vaidlusaluse hoone ehituslepingu sõlmimata jätmise tõttu selge rahaline kohustus summas 150,000 krooni (millest 115,000 krooni on juba tasutud), kusjuures selline rahaline kohustus on tekkinud põhjusel, et hageja ja kostja ei ole saavutanud nendevahelise töövõtulepingu lõppeesmärki – s.o hoone renoveerimine ja katusekorterite ehitamine ning sellest tulenev hageja tasu saamine nelja korteri näol. Asjaolu, kas nimetatud kulu, s.o 150,000 krooni kanti hageja poolt alltöövõtjale üle sularahata arvelduse korras pangaülekandega või sularahas või muul moel, ei väära kostja vastava rahalise kohustuse olemasolu hageja ees (alltöövõtjale juba üle antud summa on üle kantud pangaülekandega). OÜ-ga VE sõlmitud alltöövõtulepingu alusel tekkinud kulud summas 150,000 krooni hõlmavad OÜ VI teenuste eest esitatud arvet nr. 167 ja nr. 45 ning nr. 122 (OÜ VI veevarustuse ja kanalisatsiooni tööprojekt, sisevõrkude projekt), AS Eesti Projekt teenuste eest esitatud arvet nr. 26 (Ristiku tn. 89 korruselamu väljaehitamise eelprojekt), AS S teenuse eest esitatud arvet nr. 10501 (elektriprojekt), FIE Alari Sarv poolt osutatud teenuste eest esitatud arvet nr. 11 (ülevaade OÜ VE poolt osutatud teenustest on lisatud käesolevale dokumendile). Kostja on kohustatud hageja poolt kantud kulud hüvitama käsunduslepingu sätete alusel Kostja on seisukohal, et tulenevalt 04.07.2003. a. volikirjast pidi hageja ise kandma ehituseks vajalike eeltoimingute kulud. Selline kosta seisukoht on otseses vastuolus nimetatud volikirja sisuga. Volikirja kohaselt volitab kostja hagejat (ref.) „[...] tasuma muud pööningukorruse

väljaehitamisega seotud kulud.“ Tehingulise esindusõiguse korral tekitavad esindaja poolt volitaja nimel teostatud tehingud tsiviilõigusi ja kohustusi otse volitajale, mitte esindajale (TsÜS § 115 lg 1). Seega tulenes 04.07.2003. a. volikirjast vastavalt TsÜS § 115 lg-le 1, et kulud kohustus kandma kostja, mitte hageja. Vastupidine kostja seisukoht on väär. Isegi juhul, mil hageja oleks pidanud jätma ehitustööde ettevalmistamisega seotud kulud enda kanda, oleks selliste kulude hageja kanda jätmine mõistlik vaid olukorras, kus hageja saab selliste kulude katteks töövõtulepingu alusel tasu. Olukorras, kus hageja kandis kostja huvides ulatuslikult kulutusi, kuid ei saanud mittemingisugust tasu, on ebamõistlik ja vastuolus VÕS §-ga 7 eeldada, justkui peakski sellised kulutused hageja kanda jääma. Võlaõigusseaduse § 628 lõike 2 kohaselt peab käsundiandja käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Käesoleval juhul ei ole poolte ühist lõppeesmärki – s.o hoone renoveerimine, uute katusekorterite ehitamine ja uute korterite omandi tasuna hagejale üleandmine – saavutatud, sest poolte vahel on jäänud sõlmimata vastav leping (vt. lisatud projekti). Seega ei ole hagejale tema poolt teostatud tööde eest mittemingisugust tasu makstud. Asjaolu tõttu, et hageja ei ole saanud mittemingisugust tasu, ei ole võimalik hageja poolt lepingu täitmise käigus kantud kulude katmine ka tasu arvel. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt kantud kulud VÕS § 628 lõike 2 alusel. Hageja poolt kantud kulude hüvitamine käsundita asjaajamise sätete alusel Hageja on seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping ja selle täitmiseks kantud kulutused kuuluvad kostja poolt hüvitamisele käsunduslepingu sätete alusel. Kostja on samas seisukohal, et poolte vahel ei ole lepingut sõlmitud. Kuigi hageja põhistas eelnevalt, et kostja vastav seisukoht on väär, esitab hageja alljärgnevaga juhuks, mil kohus asub seisukohale, et hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud töövõtulepingut, täiendava õigusliku aluse kantud kulutuste kostjalt väljamõistmiseks. Võlaõigusseaduse § 1018 lg 1 p 2 kohaselt, kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele.Käesoleval juhul (eeldusel kui poolte vahel ei olnud töövõtulepingut sõlmitud) on hageja teinud kostja kasuks mitmeid hoone renoveerimiseks ja katusekorterite väljaehitamiseks vajalikke eeltoiminguid (vt. käesoleva dokumendi p 3.4 ülal) ilma, et kostja oleks kohustanud hagejat selliseid toiminguid teostama. Kuna vastavalt kostja üldkoosoleku 27.06.2003. a. otsusele tuli hoone renoveerida ja katusekorterid välja ehitada, siis vastas selliste toimingute hageja poolt teostamine kostja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Samuti on kostja sisuliselt kiitnud hageja poolt vastavate eeltoimingute teostamise heaks. Seega on poolte vahel vastavalt VÕS § 1018 lg 1 p 1 ja p 2 käsundita asjaajamise suhe. Võlaõigusseaduse § 1023 lg 1 kohaselt võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kuna hageja on asjaajamisel kandnud kulutusi summas 284 275.72 krooni ja hageja kohustuste kogusumma on 319,275.72 krooni, siis on kostja vastavalt VÕS § 1023 lg-le 1 kohustatud sellised kulutused ka hüvitama. Hageja rõhutab, et käsundita asjaajamise sätetele tuginedes ei võta hageja omaks, justkui ei oleks poolte vahel töövõtulepingut sõlmitud. Hageja on esitanud käsundita asjaajamise sätete alusel kantud kulutuste kostjalt väljamõistmise põhjenduse vaid juhuks, mil kostja vastuväited oleksid õiged, mida need ei ole. Hageja oma 29.juuni 2007 vastuses kostja täiendavatele seisukohtadele on asunud seisukohale, et Hageja ja kostja on sõlminud töövõtulepingu renoveerimistöödeks vajalike ettevalmistustööde teostamiseks Kostja eitab töövõtulepingu olemasolu, väites, et hageja tegi kõik tööd enda huvides ja enda arvel. Hageja on seisukohal, et pooled sõlmisid töövõtulepingu. Töövõtulepingu sõlmimist tõendavad järgmised tõendid ja asjaolud:

a) Kostja 27.06.2003. a. üldkoosoleku protokoll, millest nähtub, et kostja otsustas: 1. alustada hoone renoveerimistööde jaoks vajalike eeltöödega ja sõlmida eelleping BB, kes tellib ja finantseerib maja katuse, välisfassaadi renoveerimistööd ja III korruse projekti alusel 4 korteri väljaehitamistööd ning saab tasuna nelja korteri omanikuks koos mõtteliste osadega; 2. et kõik korteriomanikud annavad korteriühistu esimehele AŠ volituse kõikideks teostatavateks juurdeehitusteks ja mõtteliste osade muutmiseks. b) Kostja poolt 04.07.2003. a. hagejale antud volikiri (hagiavalduse lisa nr. 1), millega volitatakse hagejat tellima A lt M Š OÜ ehitusprojekti, palkama pööningukorruse väljaehitamiseks vajalikke spetsialiste, sõlmima vajalikke lepinguid ja tegema muid õigustoiminguid, esitama taotlusi ja avaldusi jms. c) Korruselamu katusekorruse väljaehitamise eelprojekt, mille on tellinud hageja ja mille on kooskõlastanud kostja (I kd tl 134). d) Kostja omaksvõtt (vt. kostja poolt 12.09.2006. a. esitatud vastust hagile) selle kohta, et alustatakse renoveerimiseks vajalike eeltöödega ja sõlmitakse eelleping BB, kes tellib ja finantseerib maja katuse, välisfassaadi renoveerimistööd ja 4 korteri väljaehitamistööd. e) Kostja omaksvõtt selle kohta, et hoone omanikud olid väljendanud nõusolekut, et juhul, kui BB teostab elamu renoveerimistööd, siis võib ta vastutasuna saada õiguse ehitada välja pööningukorrus neljaks korteriks ning saada hiljem kinnistust nende korteritele vastava suurusega mõttelise osa omanikuks. f) Ehitusekspertiisibüroo OÜ ekspertiisiaruanne (I kd tl 60-85), mis tõendab, et hageja on töövõtulepingut täitnud vastavalt 04.07.2003. a. hagejale antud volikirja sisule; g) AS S elektriprojekt (tl 86 -103), mis tõendab, et hageja on töövõtulepingut täitnud vastavalt 04.07.2003. a. hagejale antud volikirja sisule ; h) OÜ VI veevarustuse ja kanalisatsiooni tööprojekt (tl 104 -116), mis tõendab, et hageja on töövõtulepingut täitnud vastavalt 04.07.2003. a. hagejale antud volikirja sisule; i) Kostja 18.11.2004. a. üldkoosoleku protokoll ( I kd tl 58-59), mis tõendab, et kostja on rääkinud pärast ehitustöödeks vajalike eeltööde teostamist läbi ehitustööde teostamiseks vajaliku ja korteriomandite võõrandamiseks vajaliku lepingu tingimused. Samas on tõendab nimetatud protokoll kostja poolt nõustumust kuue korteri väljaehitamisega algse nelja korteri asemele (vt. protokollis otsust nr. 2.1.4); j) Ehitusluba nr. 3922, mis tõendab, et hageja on töövõtulepingu täitnud; k) Eluruumide väljaehitamise ja moodustatavate korteriomandite omandamise lepingu, asjaõiguslepingute ja kinnistamisavalduste projekt, mis tõendab, et kostja on rääkinud pärast ehitustöödeks vajalike eeltööde teostamist läbi ehitustööde teostamiseks vajaliku ja korteriomandite võõrandamiseks vajaliku lepingu tingimusi (tl 170- 179). Töövõtulepingust tulenevad hageja õigused ja kohustused on hagejale üle läinud, mida tõendab poolte käitumine ja vastavat käitumist tõendavad tõendid. Renoveerimistöödeks vajalike ettevalmistustööde teostamine oli kostja huvides. Kostja on seisukohal, et tema huviks oli remonti vajava hoone korrastamiseks vajalike renoveerimistööde läbiviimine, mitte juurdeehituse teostamine. Hageja on seisukohal, et kostja huviks oli lisaks hoone renoveerimisele ka pööningukorrusele korterite väljaehitamine. Vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust see, milline on kostja huvi hetkel, vaid milline oli kostja huvi töövõtulepingu sõlmimisel. Asjaolu, et kostja huvi oli hoone renoveerida ja ehitada juurde pööningukorruse korterid, tõendavad järgmised asjaolud ja tõendid: l) Kostja 27.06.2037. a. üldkoosoleku protokoll, millest nähtub, et kostja otsustas: 1. alustada hoone renoveerimistööde jaoks vajalike eeltöödega ja sõlmida eelleping BB, kes tellib ja finantseerib maja katuse, välisfassaadi renoveerimistööd ja III korruse projekti alusel 4 korteri väljaehitamistööd ning saab tasuna nelja korteri omanikuks koos mõtteliste osadega; 2. et kõik korteriomanikud annavad korteriühistu esimehele AŠ volituse kõikideks teostatavateks juurdeehitusteks ja mõtteliste osade muutmiseks; m) Kostja poolt 04.07.2003. a. hagejale antud volikiri, millega volitatakse hagejat tellima A lt M Š OÜ ehitusprojekti, palkama pööningukorruse väljaehitamiseks vajalikke spetsialiste, sõlmima vajalikke lepinguid ja tegema muid õigustoiminguid, esitama taotlusi ja avaldusi jms. n) Korruselamu katusekorruse väljaehitamise eelprojekt, mille on tellinud hageja ja mille on kooskõlastanud kostja.

o) Eelnimetatud kostja omaksvõtud (vt. käesoleva dokumendi punkte d ja e). p) Kostja ja AS-i TV vahel sõlmitud liitumisleping nr. 3682, mille on kostja juhatuse esimees allkirjastanud. Juhul, kui kostja huvides ei oleks olnud vastavate tööde teostamine, puuduks kostjal ka huvi nimetatud töid saada. q) Kostja 18.11.2004. a. üldkoosoleku protokoll, mis tõendab, et kostja on rääkinud pärast ehitustöödeks vajalike eeltööde teostamist läbi ehitustööde teostamiseks vajaliku ja korteriomandite võõrandamiseks vajaliku lepingu tingimused. Samas on tõendab nimetatud protokoll kostja poolt nõustumust kuue korteri väljaehitamisega algse nelja korteri asemele (vt. protokollis otsust nr. 2.1.4); r) Eluruumide väljaehitamise ja moodustatavate korteriomandite omandamise leping, asjaõiguslepingute ja kinnistamisavalduste projekt, mis tõendab, et kostja on rääkinud pärast ehitustöödeks vajalike eeltööde teostamist läbi ehitustööde teostamiseks vajaliku ja korteriomandite võõrandamiseks vajaliku lepingu tingimusi ja soostunud muuhulgas ka kuue väljaehitatava korteriga, vt. lepingu punkti 9.1.2 . Hageja on kandnud töövõtulepingu täitmise tõttu kulutusi summas 242,875.72EEK Kostja on seisukohal, et hageja poolt nimetatud kulutuste kandmine ei ole tõendatud. Hageja on seisukohal, et kulutusi on kantud ning on esitanud selle tõendamiseks lisaks eelnimetatud tõenditele ka oma pangakonto väljavõtte ning nõude suurendamise avalduse lisana nr. 7 ka kokkuvõtte kulutuste kohta (nimetatud tabeli real nr. 2 on trükiviga seoses MŠ A arvega nr. 199, mida on selgitatud hageja poolt esitatud nõude vähendamise avalduses). OÜ-ga T TIB seotud kulutused olid vajalikud selleks, et valmistada ette eksplikatsioon, mis on kajastatud ka poolte vahel läbi räägitud lepingu projektis (vt. 24.05.2007. a. nõude suurendamise avalduse lisa nr. 6). Ilma eksplikatsioonita ei oleks notariaalse lepingu sõlmimine ja ehitustööde alustamine võimalik, mistõttu on ilmselge, et vastav kulu oli ehitustööde ettevalmistamiseks vajalik ja tellitud kostja huvides. Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid kulutused on seotud kostja liikme, M L , abielu lahutamise ja ühisvara jagamisega seotud probleemide lahendamisega. Vastavad probleemid tuli lahendada, vastasel juhul ei oleks notariaalse lepingu sõlmimine ja ehitustööde alustamine võimalik. Seega on kõik nimetatud advokaadibürooga seotud kulud kantud töövõtulepingu täitmise huvides. Kostja väidab, et kostja ei ole volitanud hagejat sõlmima OÜ-ga VE kokkuleppeid. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et hageja oli kohustatud vastavalt töövõtulepingule teostama ehitustööde ettevalmistamiseks vajalikud tööd. OÜ-ga VE sõlmitud lepingu alusel sai hageja täita enda töövõtulepingust tulenevad kohustused kostja ees (vt. nõude suurendamise avalduse p 3.4). Hagejal on jätkuv kohustus OÜ VE ees ja vastav kulu tuleb kostjal hüvitada. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et hagejale ei ole antud tasuma teostatud tööde eest korterite omandit. Seega ei ole hagejal võimalik kulutusi kanda ka tasu arvel. Hageja on täitnud töövõtulepingu vastavalt kostja huvidele Kostja on seisukohal, et hageja kaldus kõrvale 04.07.2003. a. väljastatud volikirja ja hagejale teada olnud kostja üldkoosoleku 27.06.2003. a. otsuses sätestatust. Nimetatud väite esitamisega kostja sisuliselt tunnistab poolte vastastikuste kohustuste olemasolu, mis tulenevad eelnimetatud volikirjast ja üldkoosoleku otsusest. Seega puudub kahtlus asjaolu suhtes, et poolte vahel oli töövõtuleping sõlmitud. Kostja väide, justkui kuue korteri väljaehitamiseks tehtud kulutused oleks kantud vastusolus kostja huvidega, on otsitud ja väär. Nimelt – kostja on aktsepteerinud hageja poolt tehtud töid ka kuue korteri väljaehitamiseks. Kostja nõustumust kuue korteri väljaehitamisega väljendab kostja 18.11.2004. a. üldkoosoleku protokolli punkt 2.1.4. Kulutuste hüvitamise õiguslik alus Kostja on seisukohal, et tulenevalt 04.07.2003. a. volikirjast pidi hageja ise kandma ehituseks vajalike eeltoimingute kulud. Selline kosta seisukoht on otseses vastuolus nimetatud volikirja sisuga. Volikirja kohaselt volitab kostja hagejat (ref.) „[...] tasuma muud pööningukorruse väljaehitamisega seotud kulud.“ Tehingulise esindusõiguse korral tekitavad esindaja poolt volitaja nimel teostatud tehingud tsiviilõigusi ja kohustusi otse volitajale, mitte esindajale (TsÜS § 115 lg 1). Seega tulenes 04.07.2003. a. volikirjast vastavalt TsÜS § 115 lg-le 1, et kulud kohustus kandma kostja, mitte hageja. Vastupidine kostja seisukoht on väär.

Isegi juhul, mil hageja oleks pidanud jätma ehitustööde ettevalmistamisega seotud kulud enda kanda, oleks selliste kulude hageja kanda jätmine mõistlik vaid olukorras, kus hageja saab selliste kulude katteks töövõtulepingu alusel tasu. Olukorras, kus hageja kandis kostja huvides ulatuslikult kulutusi, kuid ei saanud mittemingisugust tasu, on ebamõistlik ja vastuolus VÕS §-ga 7 eeldada, justkui peakski sellised kulutused hageja kanda jääma. Võlaõigusseaduse § 628 lõike 2 kohaselt peab käsundiandja käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Käesoleval juhul ei ole poolte ühist lõppeesmärki – s.o hoone renoveerimine, uute katusekorterite ehitamine ja uute korterite omandi tasuna hagejale üleandmine – saavutatud, sest poolte vahel on jäänud sõlmimata vastav leping (vt. lisatud projekti). Seega ei ole hagejale tema poolt teostatud tööde eest mittemingisugust tasu makstud. Asjaolu tõttu, et hageja ei ole saanud mittemingisugust tasu, ei ole võimalik hageja poolt lepingu täitmise käigus kantud kulude katmine ka tasu arvel. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt kantud kulud VÕS § 628 lõike 2 alusel. 29.06.2007. esitas hageja nõude vähendamise avalduse. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping, mille alusel kandis hageja kostja huvides kulutusi. Nimetatud kulutused koosnevad muuhulgas MŠ A OÜ-lt tellitud eelprojekti koostamise kuludest, mille tasumise kohta on esitatud arved nr. 197, nr. 199 ja nr. 224/1 (I kd tl 183-185). Hageja on ekslikult kulude kohta toodud tabelis märkinud, et arve nr. 199 alusel oli kulu summa 84 896.00 (krooni, kui tegelikkuses oli arve nr. 199 summa 8 496 (kaheksa tuhat nelisada üheksakümmend kuus) krooni. Tegelik MŠ A OÜ-ga seotud kulude summa on 76 400 krooni võrra väiksem (84 896 – 8 496 = 76 400). Samale asjaolule on juhtinud tähelepanu ka kostja 13.06.2007. a. esitatud täiendavas seisukohas. Seega on ka hageja tegelik nõue 76,400 krooni võrra väiksem, millise summa võrra kuulub ka hageja nõue vähendamisele. Lähtudes eeltoodust ning asjaolust, et käesoleval hetkel on tsiviilasi eelmenetluse staadiumis, vähendab hageja on nõuet 76,400 krooni võrra. Pärast nõude vähendamist on hageja nõude suuruseks 319 275.72 – 76 400 = 242 875, 72 krooni.

Siinkohal on oluline lisada, et BB ega ükski muu isik ei ole ka faktiliselt teinud Tallinnas, asuvas elamus mitte mingisuguseid ehitus- ega remonttöid. KÜ ei ole renoveerimistööde teostamist kelleltki tellinud ning keegi ei ole faktiliselt mingeid kulutusi elamu parendamiseks ka teinud. Läbirääkimised käisid selle üle, milliseid töid tuleks teha. Kuna adekvaatset informatsiooni pakutavate tööde ja teostamise tähtaegade kohta ei esitatud, ei saavutatud ka kokkulepet (ei sõlmitud töövõtulepingut). Küll aga teatas BB KÜ-le Ristiku 89, et ta soovib enne renoveerimistööde tegemiseks töövõtulepingu sõlmimist välja selgitada, kas on lubatav elamule juurdeehituse ehitamine (4 uut korterit pööningukorrusele). Nimelt olid elamu omanikud väljendanud põhimõttelist nõusolekut, et juhul kui BB`ile teostab elamu renoveerimistööd, siis võib ta vastutasuna saada õiguse ehitada välja elamu pööningukorrus 4-ks korteriks ning saada hiljem ka kinnistust nendele korteritele vastava suurusega mõttelise osa omanikuks. BB selgitas, et vastavad toimingud teeks OÜ PI ning seetõttu andis KÜ juhatuse liige AŠ 04. juulil 2003.a. hageja poolt kohtule esitatud volikirja. Kõnealusest volikirjast nähtub, et sellega volitatakse tellima a lt MŠOÜ pööningukorruse ehitusprojekti, palkama pööningukorruse välja ehitamiseks nõutavate eriteadmistega spetsialiste, sõlmima vajalikke lepinguid ja tegema muid õigustoiminguid, esitama taotlusi ja avaldusi, taotlema vajalikke kooskõlastusi vastavatelt avalik-õiguslikelt ja eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, sealhulgas ehitusluba kohalikust omavalitsusasutusest, lubasid AS-lt EE ja AS TV, saama vajalikke andmeid ja dokumente, esitama ja vastu võtma informatiivse ja õigusliku sisuga dokumentatsiooni, akte, jooniseid, lubasid, tasuma XXX, Tallinn pööningukorruse väljaehitamisega seonduvatelt õigustoimingutelt nõutavat riigilõivu, tasuma muud pööningukorruse väljaehitamisega seonduvad kulud. Kostja on seisukohal, et volikirja alusel ei saa olla vaidlust selles, et kõikide pööningukorruse väljaehitamiseks, samuti selle ettevalmistamiseks tehtavad kulutused pidid jääma volitatud isiku OÜ PI enda kanda. Seetõttu ei oma mingit tähtsust, kas ja milliseid toiminguid OÜ PI volikirjaga antud õiguste realiseerimiseks tegi. Projekteerimistingimused ja ehitusluba taotleti ning uus liitumisleping AS-ga TV sõlmiti üksnes selleks, et oleks võimalik ehitada välja elamu pööningukorrus. Õigus selliseid toiminguid teha aga anti üksnes tingimusel, et kõik nendest tulenevad ja nendega kaasnevad kulud jäävad volitatu kanda. KÜ leiab, et pärast seda, kui BB`ile oli selge, et elamu pööningukorruse väljaehitamine on võimalik (ehitusluba väljastati juba 14. mail 2004.a), oleks olnud viimane mõistlik hetk, millal BB oleks veel võinud pöörduda KÜ poole taotlusega sõlmida töövõtuleping elamu renoveerimistööde teostamiseks, mille eest tasumiseks oleksid korteriühistu liikmed loovutanud töövõtjale mõttelise osa kinnistust. Kuivõrd renoveerimistööde tegemises kokku aga ei lepitud (jätkuvalt ei esitatud konkreetsete renoveerimistööde nimekirja, kuid samas sooviti mitte enam 4 vaid juba 6 korteri väljaehitamise õigust), siis mingit töövõtulepingut ei sõlmitud. KÜ huviks oli elamu renoveerimine, mitte pööningukorruse väljaehitamine. Ei BB ega OÜ PI ei soovinud võtta endale siduvat kohustust teha elamus renoveerimistöid ning seetõttu puudus ka vajadus või kohustus maksta selle eest tasu (anda õigus ehitada välja elamu pööningukorrus). Seega isegi juhul kui OÜ PI tegi mingeid kulutusi talle tulevikus eeldatavalt antava õiguse realiseerimise võimalikkuse väljaselgitamiseks (kas elamu pööningukorruse väljaehitamine on võimalik või mitte), siis on ta kandnud neid üksnes enda huvides. KÜ ei ole saanud mingit kasu ega tulu OÜ PI poolt tehtud toimingutest. Vastupidi. KÜ ootas mitu aastat, et BB esitaks lubatud renoveerimistööde nimekirja (maht ja maksumus) ning sõlmiks töövõtulepingu nende teostamiseks konkreetse tähtaja jooksul. Käesoleva ajani ehk rohkem kui 3 aasta jooksul ei ole BB ega ükski muu isik aga sõlminud KÜ-ga lepingut elamu renoveerimistööde teostamiseks ning reaalselt ei ole mingeid ehitustöid ka tehtud.

OÜ PI ei ole mingite kulutuste tegemist tõendanud. Tuginedes väidetavalt sõlmitud töövõtulepingule soovib OÜ PI, et kostja hüvitaks talle töövõtulepingu täitmiseks tehtud vajalikud kulutused “OÜ-ga VEsõlmitud kokkuleppe alusel summas 150 000.- krooni”. Hageja on seisukohal, et temaga sõlmitud töövõtulepingu esemeks oli ka tehingu tegemine, mistõttu tuleb taotletud hüvitis mõista välja Võlaõigusseaduse (edaspidi nimetatud VÕS) § 628 lg 2 alusel. KÜ hageja poolt esitatud nõuet ei tunnista. Esiteks ei ole KÜ mingit töövõtulepingut OÜ-ga PI sõlminud. Teiseks tuli vastavalt 04. juuli 2003.a. volikirjale kanda OÜ-l PI kõik pööningukorruse väljaehitamisega seonduvad kulud. Kolmandaks peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Nähtuvalt hagiavaldusele lisatud materjalidest tuleneb 150 000.- krooni tasumise nõue 05. jaanuaril 2004. a. OÜ VEja OÜ PI vahel sõlmitud kokkuleppest, mille kohaselt “OÜ PI hüvitab projektidele ja projektijuhtimisele tehtud kulutused summas 150 000.- krooni juhul, kui ei sõlmi tööettevõtu lepingut OÜ VEega pööningu väljaehitamiseks hiljemalt 01.04.2006.” Ei ole arusaadav, millistel kaalutlustel mõistlik ja käsundiandja huvides tegutsev käsundisaaja sellise lepingu sõlmiks. Ilmselgelt on tegemist teeseldud tehinguga, mille on allkirjastanud OÜ VEnimel Riho Kauksi, kelle vend Indrek Kauksi on OÜ PI üheks osanikuks. Samas isegi juhul, kui selline tehing tõesti sõlmiti, siis on tegemist OÜ PI poolt vabatahtlikult endale võetud kohustusega. Hageja ei ole selgitanud, miks ta töövõtulepingut OÜ-ga VEei sõlminud. Mitte ühtegi TsMS § 229 kohast tõendit 150 000.- krooni tasumise kohta ei ole esitatud. Kostja rõhutab veel kord, et KÜ XXXei ole saanud hageja poolt väidetava töövõtulepingu alusel mitte ühtegi hüve – ei ühtegi renoveerimistööd vmt, seega puudub tulemus (-ed), mille eest kellegile midagi tasuda. Töövõtulepingu olemasolu korral tuleb tasuda kokkulepitud tulemuse eest (VÕS § 635 lg 1). Volitus pööningukorruse väljaehitamiseks vajalike toimingute tegemiseks oli antud üheselt mõistetavalt tingimusega, et OÜ PI kannab kõik väljaehitamisega seonduvad kulud. KÜ on seisukohal, et esitatud hagi on täielikult tõendamata. Täiendavaid tõendeid kostja esitada ei soovi. Hageja palub jätta OÜ PI hagi KÜ vastu 150 000.- krooni nõudes täielikult rahuldamata ja tsiviilasja menetluskulud täielikult OÜ PI kanda. Kostja oma vastuses nõude suurendamise avaldusele leiab, et hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud töövõtulepingut OÜ PI väidab oma 24.05.2007.a. avalduses, et KÜ 27.06.2003.a. üldkoosoleku otsusega sõlmiti kostja ja BB vahel töövõtuleping, mille esemeks oli elamu renoveerimistööde ja juurdeehitustööde teostamiseks vajalike eeltoimingute sooritamine ning vastavad töövõtja õigused ja kohustused läksid kostja nõusolekul üle hagejale. KÜ on jätkuvalt seisukohal, et ei ole sõlminud BB mingit töövõtulepingut (ega ka muud lepingut). Kõnealusest protokollist nähtub sõnaselgelt, et vastav eelleping tuleb BB alles sõlmida. BB jäi vastav eelleping objektiivsetel asjaoludel aga sõlmimata (BB ei esitanud lepingu sõlmimiseks vajalikku informatsiooni s.o pakutavate renoveerimistööde täpset nimekirja, pakutavate tööde maksumust ja tööde valmimise tähtaegu). Kuivõrd hageja poolt väidetavat lepingulist võlasuhet kostja ja BB vahel reaalsuses ei tekkinud (lepingut ei sõlmitud), siis on ka ebaõige ja sisutu hageja väide, mille kohaselt väljendati KÜ juhatuse poolt 04.07.2003.a. hagejale antud volikirjaga nõusolekut anda BB töövõtulepingust tulenevad õigused ja kohustused üle OÜ-le PI. Kostjal ei olnud võimalik avaldada otsest ega kaudset nõusolekut olematust võlasuhtest tulenevate õiguste ja kohustuste ülekandmiseks. Lisaks isegi siis kui eeldada hageja poolt väidetud õiguste ja kohustuste olemasolu (mille olemasolu kostja ei tunnista), siis puudub volikirjas mistahes teave, mida saaks tõlgendada ja käsitleda kui väidetavate lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmisega nõustumust. Samuti ei ole OÜ PI ka tõendanud, et väidetav kokkulepe lepinguliste õiguste ja kohustuste üleandmise kohta sõlmiti ka hageja ja BB vahel (kooskõlas VÕS § 179 lg-ga 1).

KÜ selgitab veelkord, et väljastas 04.07.2003.a. hagejale volikirja vaid ja ainult seetõttu, et konkreetse eellepingu sõlmimisest kõrvalehoidev BB soovis enne lepingu sõlmimist veenduda, kas on lubatav elamule juurdeehituse ehitamine. BB lubas vastavad toimingud läbi viia omal kulul, paludes asjaajamiseks vastavad volitused väljastada hagejale s.t äriühingule, mille omanik ja juhatuse liige BB oli. Kostjal puudusid vastuväited, et BB`i huvides ja finantseerimisel läbiviidavat asjaajamist teostab BB vahetu kontrolli all tegutsev juriidiline isik (OÜ PI). VÕS § 78 lg 1 kohaselt võib võetud kohustusi täita ja kulusid kanda ka kolmas isik. Kostja huviks ei ole kunagi olnud juurdeehituse teostamine või selle võimaluste selgitamine vaid remonti vajava hoone korrastamiseks vajalike renoveerimistööde läbiviimine. KÜ huvi esemeks olevaid elamu renoveerimistöid ei ole aga reaalsuses mitte keegi teostanud, ei BB ega ka hageja. Seega ei ole kostja saanud reaalsuses ka mingeid hüvesid. OÜ PI täiendav rahaline nõue kostja vastu on alusetu ja tõendamata

KÜ ei ole seda ka teinud, mida kinnitab fakt, et läbirääkimiste objektiks olnud lepingut ei sõlmitud. OÜ PI 24. mai 2007.a. avalduses toodud hinnangul on MŠA OÜ poolt teostatud töö (katusekorruse väljaehitamise projekt nr. 98-03) maksumus kokku 146 256.- krooni, milline summa on hageja enda väidete kohaselt ka tasunud. Kohtule edastatud dokumentide kohaselt on MŠA OÜ poolt hagejale esitatud arvete kogumaksumus ja hageja poolt tasutud summa siiski kokku 69 865.- krooni ehk 76 400.- krooni võrra vähem, kui seda väidab OÜ PI (vt hageja poolt lisatud kuluarved ja hageja pangakonto väljatrükk). Seega on vastavas osas OÜ PI nõue kulutustele summas 76 400.- ilmselgelt ekslik ja alusetu. Hageja ei ole oma avalduses kuidagi põhistanud, milles seisneb vajadus soetada OÜ-lt Tallinna TIB kokku 1230.- krooni eest Tallinnas, Ristiku tn. 89 asuva hoone plaanid ja milles seisnes seoses eeltooduga kostja hüve. Kostjale jääb arusaamatuks, milline seos on väidetavate Tallinnas, XXXhoone renoveerimistööde ettevalmistamise ja hageja poolt 24. mai 2007.a. avaldusele lisatud Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid OÜ-le PI esitatud õigusabitasu arvete summas 7999,22 krooni vahel. KÜ rõhutab, et hagejal puudusid mistahes volitused ja kostja poolne tahe vastava õigusabiteenuse tellimiseks. Advokaadibürooga sõlmitud kliendilepingu esitamata jätmise tõttu jääb segaseks ka väidetava õigusteenuse reaalne sisu ja olemus. Kostja ei mõista, mis on olnud tema kasu või hüve tulenevalt asjaolust, et 14.05.2004.a. väljastati ehitusluba (hageja poolt väidetava maksumusega summas 3773,50 krooni). KÜ-l puudus ja puudub huvi hageja poolt tellitud ehitusprojektist tulenevas mahus juurdeehituse teostamiseks. Lisaks puudub tänaseks kõnealusel ehitusloal üldse igasugune õiguslik tähendus. Nimelt kaotab Ehitusseaduse § 25 lg 2 kohaselt ehitusluba kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Uus liitumine AS-ga TV(maksumusega kokku 10 017.- krooni) tulenes samuti ainuüksi asjaolust, et OÜ PI soovis ehitada Tallinnas, XXXhoone pööningukorrusele 6 uut eluruumi (kostja ei korda siinkohal juba p-s 1.2.2.2) avaldatud seisukohti. Täielikult tõendamata on ka hageja väitetavad kulutused summas 150 000 krooni ehk kohustused OÜ VEees. KÜ ei ole hagejat volitanud sõlmima mistahes rahalise sisuga kokkuleppeid OÜ-ga VE(rääkimata hagejat ebamõistlikult kahjustavatest kokkulepetest). Samuti ei ole OÜ PI esitanud kohtule 24. mai 2007.a. avalduse lisas nr. 10 fikseeritud väidetavad arved, millest nähtuksid väidetavate teenuste olemus, sisu ja maht. Seega on väidetavate kulutuste vajalikkus ja nende reaalne teostamine täies mahus tõendamata. Arusaamatuks jääb ka see, mis alusel nõuab hageja hüvitist nende väidetavate kulutuste eest, mida OÜ PI ei ole reaalsuses veel kandnud. Kostja peab siinkohal silmas hüvitist summas 35 000.krooni, mille osas ei ole OÜ VE hagejale isegi veel arvet väljastanud).

hageja seaduslik esindaja) ja kostja vahel pole tööettevõtulepingut sõlmitud. 27.juuni 2003 protokollist nähtuvalt andis koosolek nõusoleku sellise eellepingu sõlmimiseks. Kohus on seisukohal, et selline korteriühistu protokoll on korteriühistu sisesuhet kajastav dokument, millest ei tulene kolmandatele isikutele õigusi ja kohustusi. Küll on aga kostja 4.juuli 2007 väljastanud volikirja hagejale. Kohus on seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping ja väljastatud selle alusel volikiri. VÕS §619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Iseenesest õige on siinkohal hageja viide TsÜS §115 lg1, mille kohaselt tehingulise esindusõiguse korral tekitavad esindaja poolt volitaja nimel teostatud tehingud tsiviilõigusi ja kohustusi otse volitajale, mitte esindajale. Samas juhib aga kohus tähelepanu asjaolule, et volitus pööningukorruse väljaehitamiseks vajalike toimingute tegemiseks oli antud tingimusega, et OÜ PI kannab kõik väljaehitamisega seonduvad kulud. Seega on välistatud ka VÕS § 628 lg 2 rakendamine. Kohus peab vajalikuks märkida veel täiendavalt järgmist. Hageja ei ole tõendanud kulutusi, millised on seotud projektijuhtimisega OÜ VE poolt . Esitatud tabel on üldsõnaline, sellest ei nähtu summad, mida on hageja konkreetsete arvete alusel tasunud. Kohus on teinud hagejale esitada selle kohta tõendid, kuid viidates OÜ VE ärisaladusele, pole neid esitatud, ega ka mitte taotletud nende väljanõudmiseks kohtu abi. Kohus nõustub siinjuures kostjaga, ka selles, et käsuindisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Nähtuvalt hagiavaldusele lisatud materjalidest tuleneb 150 000.- krooni tasumise nõue 05. jaanuaril 2004. a. OÜ VE ja OÜ PI vahel sõlmitud kokkuleppest. Ei ole arusaadav, millistel kaalutlustel mõistlik ja käsundiandja huvides tegutsev käsundisaaja sellise lepingu sõlmiks. Kohus on seisukohal, et siis on tegemist OÜ PI poolt vabatahtlikult endale võetud kohustusega. Kohus on seisukohal, et asjassepuutumatud on ka hageja tehtud kulutused õigusabile. Asjaolu, et sellised kulutused tehti seoses kostja liikme, ML, abielu lahutamise ja ühisvara jagamisega seotud probleemide lahendamisega, ei ole seotud käsundiga. Kohus on seisukohal, et hageja poolt väljatoodud asjaolud ei tõenda poolte vahel tööettevõtulepingu sõlmimist ja asjaolu, et kostja oleks olnud huvitatud katusekorterite väljaehitamisest ilma renoveerimistöödeta. Kohus on seisukohal, et hageja poolt tehtud kulutused ei ole tehtud käsundiandja huvides, vaid käsundisaaja on lähtunud enda huvidest. Tellitud projektid käsitlevad kas katusekorterite ehitamise võimalikkust, või on projektid koostatud nende ehitamiseks. Nimetatud projektid on ka üle andmata. Sõlmitud on liitumine AS TV, milline on kohtu hinnangul kostja huvides. Kuivõrd aga kulud on jäetud OÜ PI kanda, jääb hagi ka selles osas rahuldamata.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.