Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Randmaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. juuni 2008.a. Kentmanni 13, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-07-28297
Kohtuasi
SKhagi A OÜ vastu töötasu, puhkusehüvitise, viiviste ja hüvitise TLS § 82 lg 2 alusel väljamõistmiseks kokku summas 121 942,75 krooni.
Menetlusosalised
Hageja SK(i k XXX, elukoht XXX), hageja esindaja advokaat Alan Biin (AB Leino Biin ja Partnerid) Kostja A OÜ (reg kood XXX, asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja P E G (elukoht XXX)
Resolutsioon
Menetluskulude jaotus
SK menetluskulud – esindajatasu ja tõlkekulu jätta A OÜ kanda.
Edasikaebamise kord. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest TsMS § 415 sätestatu alusel ning korras. Kajale esitatavad vorminõuded kehtestab TsMS § 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200.- krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni ( TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas SEB Pangas ( konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), mõlemal viitenumber 3100057358. Asjaolud. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja menetluses on alates 30.07.2007.a. SK hagi A OÜ vastu töötasu, puhkusehüvitise, viiviste ja hüvitise väljamõistmiseks TLS § 82 lg 2 alusel summas 121 942,75 krooni . Kohus väljastas kostjale asja menetlusse võtmise määruse, hagiavalduse ja selle lisade tõlked norra keelde ja kohustas kostjat esitama hagile vastuse. Kostja seaduslik esindaja on talle saadetu kätte saanud nii otse postiasutuse kaudu kui ka keskasutuste kaudu vahendatuna. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Kohtu seisukoht. Kohus on seisukohal, et tsiviilasjas on põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine TsMS § 407 lg 1 alusel kuna hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kostja ei ole hagile vastanud, kuigi kohus andis talle selleks tähtaja. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikeks alusteks on Töölepinguseaduse (TLS) § 49 p 2, mille kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses, Palgaseaduse (PalS) § 35, mis sätestab tööandja kohustuse palga maksmisega või töötaja palgakontole ülekandmisega viivitamise korral maksta viivist 0,5 % maksmisele või ülekandmisele kuuluvast palgast iga viivitatud päeva eest, PalS § 32, mille kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamise päeval töötajale välja maksma lõpparve, mis sisaldab kõiki tööandjalt saadolevaid summasid, kaasaarvatud hüvitis kasutamata puhkuse eest, ja TLS § 82 lg 2, mis sätestab töötaja õiguse saada tööandjalt hüvitist kahe kuu keskmise palga ulatuses kui tööleping lõpetatakse TLS § 82 lg 1 alusel, s.o. tööandjapoolse lepingu tingimuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise tõttu. Hagi rahuldamise õiguslikuks põhjenduseks on kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmine.
Menetluskulud.
Menetluskulude kaotamisel juhindub kohus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad hageja menetluskulud – hageja esindaja kulu ja tõlkekulud kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.