lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-48952/9

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 03.06.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-48952/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.06.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2245
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-07-48952

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohtu nimi

Harju Maakohus

Otsuse kuupäev

Tallinn, 03.juunil 2008

Kohtukoosseis

kohtunik Imbi Sidok

Kohtuasi

AS M(registrikood xxx, asukoht: xxx) hagi OÜ P(registrikood xxx asukoht: xxx) vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.

Asja läbivaatamise kuupäev

30.aprilli 2008 ja 14.mai 2008 avalikul sisulisel kohtuistungil

Istungil osalenud menetlusosalised

hageja juhatuse liige V O hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi kostja juhatuse liige V K kostja lepinguline esindaja Riho Viik

Kohtuotsuse resolutsioon •

Jätta hagi rahuldamata mõlema nõude osas.

•

Menetluskulud jäävad hageja kanda.

Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633).

I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt osutas AS M(edaspidi hageja) paljudele ettevõtetele turvateenust. Teenuse osutamiseks ostis ja paigaldas hageja valvurite tarbeks objektidele ehitussoojakud. 2005.aastal kuulus hagejale 14 ehitussoojakut. Hageja omandiõigust ehitussoojakutele tõendab

15.12.2004 ostu-müügileping ja vara üleandmise akt, millede kohaselt hageja ostis SŠ ́ilt neli ehitussoojakut. Ülejäänud kümne ehitussoojaku omandamiseks kirjalikke müügilepinguid ei sõlmitud. Hagiavalduse kohaselt oli OÜ P(edaspidi kostja) juhatuse liige VK 25.märtsist 2003 – 22.augustini 2005 hageja juhatuse liige ning alates 22.augustist 2005 hageja tegevdirektor. 01.09.2005 asutas VK hagejaga konkureeriva äriühingu OÜ P. V K ́i algatusel lõpetati OÜ S , PIG OÜ, KT AS-i, IK OÜ ja AS-i EE poolt hagejaga sõlmitud turvateenuste osutamise lepingud. Hagejale teadaolevalt sõlmis kostja koheselt samadele objektidele uued samalaadsed lepingud, kuid hagejaga lõpetatud lepingute järgselt ei tagastatud hagejale objektidel olnud ehitussoojakuid. Hageja ehitussoojakud võttis kostja koos seadmetega omavoliliselt enda valdusesse. Algselt lubas kostja hageja soojakud ära osta, kuid siis muutis meelt ja hakkas üldse eitama oma kohustust nende soojakutega seoses. Hageja on kostja valduses oleva seitsme ehitussoojaku omanik. Nimetatud asjaolu kinnitavad 15.12.2004 ostu-müügileping, ehitusobjektidel asuvate vara arvestamise kaardid, 09.02.2006 raamatupidaja ettekanded ja 08.11.2002 ostu-müügilepingu lisa 1. Kaudselt tõendavad nimetatud asjaolu mehitatud valve lepingud ja valveteenuse osutamise lepingud. Nimetatud tõendid kinnitavad vara ostmist ja raamatupidamises arvele võtmist ning näitavad ära, millisel objektil hagejale kuuluvad soojakud hetkel asuvad. Valveteenust ei ole võimalik ilma ehitussoojakuteta osutada. Seda asjaolu kinnitavad ka AS-ga EE ja PIG OÜ-ga sõlmitud mehitatud valve lepingud nr 28/05 lisa 1 p 1.10 ja nr 23/05 lisa 1 p 11, millede kohaselt valveobjekti valvežurnaali asukohaks on soojak. Eeltoodu alusel palub hageja tunnustada hageja omandiõigust kostja valduses olevale seitsmele ehitussoojakule ning need kostja ebaseaduslikust valdusest välja mõista. Vara üleandmise võimatuse korral palub hageja kostjalt välja mõista vara väärtus summas 56 000.00 krooni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Vastuses kostja kirjalikule seisukohale lisas hageja, et vaidleb vastu kostja väitele, mille kohaselt hageja ehitussoojakud ei ole ega ole olnud kostja ebaseaduslikus valduses. Kuna hagejaga sõlmitud valveteenuse osutamise lepingud öeldi üles ning uued valveteenuse osutamise lepingud sõlmiti koheselt pärast seda kostjaga, siis jäid hagejale kuuluvad ehitussoojakud samadele objektidele. Kostja keeldub tagastamast seitset hagejale kuuluvat ehitussoojakut, kuna väidetavalt kuuluvad need talle 01.12.2005 ostu-müügilepingu alusel. Nimetatud lepingu kohaselt omandas kostja eraisik NM ́ilt kaheksa ehitussoojakut ja kümme elektriradiaatorit. Kostja esitatud ostu-müügileping ei tõenda asjaolu, et kostja ei ole hagejale kuuluvaid seitset ehitussoojakut ebaseaduslikult omandanud. Kostja esitatud akti hageja raamatupidamisele esitatud ei ole. Samuti puuduvad hageja raamatupidamises arved ja renditasu tasumise kviitungid. Nimetatud akti puudumist hageja raamatupidamises tõendab raamatupidaja 07.03.2008 selgitus. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja lepinguline esindaja esitatud nõude ja põhjenduste juurde ja lisas, et NM kui eraisik ei saanud olla juriidilise isiku vara omanik, seega ostu-müügileping tühine. Samuti lisas hageja esindaja, et kostja esitatud akt ja 01.12.2005 ostu-müügileping, on hageja hinnangul tagantjärgi vormistatud selleks, et esitada vastuväiteid hageja nõuetele ja keelduda tagastamast ehitussoojakuid. Kuna kostja ei esitanud eelmenetluses vastuväiteid hageja alternatiivnõudele, siis ei pidanud hageja vajalikuks seda tõendada. Oleme seisukohal, et kostja esitatud tõendid ei lükka ümber hageja otseseid ega ka kaudseid tõendeid. II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista, kuna see on alusetu ning tõendamata. Hageja klientidega turvateenuse osutamise lepingute lõpetamine toimus klientide algatusel, mitte VKi algatusel. Nimetatud asjaolusid kinnitavad hageja esitatud tõendid. 15.12.2004 ostu-müügilepingu alusel hageja poolt omandatud neli ehitussoojakut ei ole kunagi kostja valduses olnud. Kostja ei ole hageja soojakuid üle võtnud. Kostja osutab teenust talle omandiõiguse alusel kuuluvates ehitussoojakutes. Kostja on ostnud kaheksa ehitussoojakut ja kümme elektriradiaatorit.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Nimetatud asjaolu kinnitab 01.12.2005 ostu-müügileping. Hageja ei ole tõendanud ehitussoojakute omandiõigust. Aktiga on tõendatud, et tegelikkuses hageja rentis soojakuid OÜlt NN. Nimetatud soojakud võttis hageja nimel vastu VK. Hiljem ostis kostja need soojakud ära OÜ-lt NN. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja lepinguline esindaja esitatud seisukohtade juurde ja lisas, et M müüs ehitussoojakud kostjale eraisikuna, sest sel ajal OÜ NN ei tegutsenud enam äriühinguna. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja objektidel olevate soojakute näol oleks tegemist nende samade soojakutega, mida hageja nõuab. Kostja juhatuse liige VK lisas, et nad on soojakute eest tasunud nende tegelikule omanikule ega soovi uuesti maksta ning et hageja alternatiivnõude maksumus on ilmselgelt üle hinnatud. IV Kohtu seisukohad Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ning tunnistajate L G ́i ja J R ütlused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole tõendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

1.Hageja on esitanud nõuded talle väidetavalt omandiõiguse alusel kuuluvate vallasasjade omandiõiguse tunnustamiseks ja nende välja nõudmiseks kostja kui väidetava mitteomaniku ebaseaduslikust valdusest (vindikatsioonihagi). Seega tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda asjaõigusseaduse (AÕS) sätetest ja tuvastada: 1) kas ja kui, siis millisel seaduslikul alusel, kuuluvad vaidlusalused vallasasjad (ehitussoojakud) hagejale; 2) kas ja kui, siis millisel seaduslikul alusel, on kostjal õigus neid vallata. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et kuni jaanuarini 2006 osutas OÜ S , PI G OÜ, KT ASi, OÜ IK ja AS-i EE objektidel valveteenust hageja ning et selleks kasutas ta ehitussoojakuid. Samuti puudub vaidlus, et nimetatud ajast edasi osutab samadele äriühingutele sama teenust kostja ning et teenuse osutaja vahetumisel objektidel olnud soojakuid hageja ära ei viinud ning neid kasutab kostja. Nimetatud asjaolusid tõendavad ka nimetatud äriühingutega hageja poolt sõlmitud mehitatud valve lepingud aastatel 2004-2005 (t lk 15-25, lisad ka lk 81, 82), hageja raamatupidaja poolt koostatud kaardid materjalide jm arvestamiseks (t lk 12-14), OÜ Sirgjoon ja OÜ IK lepinguid ülesütlevad teatised hagejale detsembrist 2005 ja jaanuarist 2006 (t lk 26, 27), hageja tolleaegse töötaja L.Gil ́i ettekanded 09.02.2006 (koos tõlgetega t lk 51-62). Samuti puudub poolte vahel vaidlus, et nende poolt osutatava teenuse pakkumiseks on vajalik (ehitus)soojakute olemasolu valvataval objektil.
2.Hageja esitas enda omandiõiguse tõendamiseks otsuse punktis 1 viidatud, seega hagetavatele, ehitussoojakutele järgmised dokumentaalsed tõendid: 1) ostu-müügileping 15.12.2004 (t lk 10) ja selle lisa nr 1 (t lk 11), millest nähtub, et müüjana füüsiline isik S.Š ja ostja esindajana hageja tolleaegne juhatuse liige V.K (nüüdne kostja juhatuse liige) sõlmisid tehingu, mille alusel müüja andis üle ja ostja võttis vastu neli ehitussoojakut hinnaga kokku 8000.00 krooni; 2) ostumüügileping 08.11.2002 ja selle lisa nr 1 (t lk 105-106), millest nähtub, et müüjana OÜ CBR S ja ostja esindaja hageja tolleaegne arendusdirektor sõlmisid tehingu, mille alusel müüja andis muuhulgas ostjale üle kaks valvuri putkat; 3) otsuse punktis 1 nimetatud raamatupidaja poolt koostatud kaardid ja L.G ́i ettekanded. Lisaks kuulati hageja taotlusel üle tunnistajana J. R (t lk 127), kes töötas raamatupidajana hageja äriühingus perioodil märtsist 2005 kuni aprillini 2006 ning osutab alates veebruarist 2007 hagejale raamatupidamisteenust. Samuti osutab ta alates septembrist 2006 raamatupidamisteenust kostjale. Kostja esitas hageja omandiõiguse ümberlükkamiseks järgmised dokumentaalsed tõendid: 1) akti

06.10.2004 (t lk 89), millest nähtub, et OÜ NN juhatuse liige N.M andis hageja tolleaegsele juhatuse liikmele V.K üle ajutiseks kasutamiseks üheksa täieliku varustusega soojakut ning et lepiti kokku, et AS M võtab need kasutusele üheks aastaks, tasumine arvega, hind kokkuleppel + 18% käibemaks; 2) ostu-müügileping 01.12.2005 (t lk 67, 68), millest nähtub, et kostja juhatuse liikme V.K isikus ostjana ja füüsiline isik N.M müüjana võttis vastu ja andis üle ostja omandisse muuhulgas kaheksa ehitussoojakut hinnaga kokku 5600.00 krooni. Lisaks kuulati kostja taotlusel tunnistajana üle L.G (t lk 114-116), kes töötas kuni 01.03.2006 hageja äriühingus brigadirini ja alates nimetatud ajast kostja äriühingus direktorina.

3.Kohus lähtub otsuse punktides 1 ja 2 nimetatud poolte esitatud tõendite hindamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-dest 1 ja 2, mille kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta ning et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Antud asjas pooled seonduvalt tõendamise ja tõenditega kokkuleppeid ei sõlminud. Kohus on sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et hageja ei suutnud veenvalt tõendada enda omandiõiguse tekkimist nimelt hagetavatele soojakutele. Ostu-müügilepingutega on tõepoolest tõendatud, et hageja omandas novembris 2002 kaks ja detsembris 2004 neli soojakut, seega kokku kuus soojakut. Küll aga ei tõenda ükski kohtule esitatud tõend veenvalt, et tegemist oleks nimelt nende samade soojakutega, millised jäid peale valveteenuse osutamise lõpetamist hagiavalduses ja otsuse punktis 1 nimetatud äriühingute objektidele. Tunnistaja L.G ütluste kohaselt, kui tema läks hageja äriühingusse tööle oktoobris 2004, oli seal umbes 6-8 valveobjekti ja neil kõigil asusid valvuriputkad, mõnel kaks; mais 2005 oli hagejal veelgi rohkem valveobjekte ja kõigil neist asusid valvuriputkad. Seega on tunnistaja ütlustega tõendatud, et juba oktoobris 2004, rääkimata maikuust 2005, oli hageja kasutuses (hageja poolt valvatavatel objektidel valvurite kasutuses) tunduvalt rohkem soojakuid, kui nähtub esitatud ostumüügilepingutest, kuid ülejäänute omandamist ja/või muul seaduslikul alusel kasutamist tõendavaid tõendeid hageja kohtule ei esitanud. Küll aga esitas kostja akti, milline oma sisult vastab rendilepingule ning millega on tõendatud, et 06.10.2004 andis OÜ NN hageja kasutusse üheks aastaks üheksa soojakut. Asjaolu, kas selle alusel hageja renti tasus või kas selle olemasolust olid teadlikud hageja tolleaegne teine, see on praegune, juhatuse liige ja/või raamatupidaja, ei avalda mõju sõlmitud tehingu kehtivusele. Poolte vahel puudub vaidlus, et V.K olid täielikud volitused üksinda äriühingut esindada. Ka tunnistaja L.Gil selgitas, et kuulis M saadud soojakutest oktoobris 2004 hageja töötajalt K ́ilt ja mais-juunis 2005 M endalt, kui viimane asus hageja juurde tööle. J.R raamatupidajana selgitas, et temal puudusid varasema perioodi (asus tööle märtsist 2005) raamatupidamisdokumendid ja maikuus inventuuri tehes ei olnud tal andmeid, kas tema ja L.G ́i poolt üles kirjutatavad soojakud olid hageja äriühingus arvel või mitte, tema täitis juhatuse liikme korraldust ja kirjutas kõik soojakud üles. Seega kokkuvõtvalt leidis käesolevas menetluses tõendamist, et vaidlusalusel perioodil sügisest 2004 kuni sügis/talveni 2005 kasutas hageja kuut talle omandiõiguse alusel kuulunud soojakut ja üheksat rendilepingu alusel kasutuses olnud soojakut. Samas ei leidnud tõendamist, et hagetavad soojakud oleksid nimelt need, mida kasutati omandiõiguse alusel. Ükski kohtule esitatud dokument (ei ostu-müügilepingud, rendileping, raamatupidamise kaardid) ei sisalda soojakuid individualiseerivaid ülestähendusi --- näiteks inventarinumbrit, valmistamisaastat, valmistajat, värvust, materjali jmt, millede alusel kogumis saaks konkreetse soojaku osas jõuda järeldusele, kas tegemist oli ostu-müügi- või rendilepingu alusel kasutusel olnud varaga. Selliseid nn eritundemärke ei toonud välja ka hageja. Tunnistaja L.Gil ́i, kelle tööülesandeks hageja juures oli muuhulgas objektidele soojakute viimine ja kes transportis ka M saadud soojakutest viis (5) Suur-Sõjamäelt Tammsaare tee parklasse, ütluste

kohaselt oskab tema võib-olla nimetatud viit teiste hulgast eristada, kuid kindlasti ei oska ta seda teha oktoobris 2004 M saadud soojakute osas. Kuna hageja ei suutnud veenvalt oma omandiõigust hagetavale varale tõendada, siis põhimõtteliselt ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust, millisel seaduslikul alusel kasutab kostja vaidlusalustele objektidele jäänud soojakuid. Samas esitas kostja ostu-müügilepingu 01.12.2005, millest nähtub kaheksa soojaku omandamine endise rendileandja juhatuse liikmelt. Tulenevalt AÕS § 92 lg-st 1 eeldab vallasasja ostja poolt omanikuks saamine lisaks müügilepingule ka asjaõigusliku kokkuleppe sõlmimist. Viidatud tehing sisaldab mõlemat osa, sealhulgas ka kokkulepet vara ostja omandisse üleandmise/vastuvõtmise kohta. Isegi juhul, kui nõustuda hagejaga, et nimetatud lepingu puhul oli müüjaks mitteomanik (kuigi antud asjas see tõendamist ei leidnud ja selle asjaolu tuvastamine oleks väljunud ka antud hagi piiridest), ei muuda ainuüksi asja müümine mitteomaniku poolt veel müügilepingut automaatselt tühiseks ega anna alust lepingu pooleks mitteolevale isikule seda vaidlustada. Ka ostu-müügilepingu kehtetus ei too iseenesest veel kaasa asjaõigusliku omandiõiguse üleandmise kokkuleppe kehtetust. Nimetatud ostu-müügilepinguga on seega tõendatud, et kostja kasutab omandiõiguse alusel kaheksat soojakut. Samas ka nende puhul ei ole teada nn eritundemärke ega ole seega üheseltmõistetavalt tõendatud, kas tegemist on samade soojakutega, millised olid renditud eelnevalt hagejale ja jäid valveteenuse osutaja vahetumisel objektidele. Antud vaidluse lahendamisel see aga tähtsust ei oma, kuna hagetavate soojakute samasuse tõendamise koormus lasus hagejal.

4.Kuna eelpool ei leidnud tõendamist hageja omandiõigus hagetavale varale ning hageja vara valdusest välja nõudmise nõue on esitatud nimelt omaniku täieliku õiguse alusel vallata, kasutada ja käsutada oma vara, siis ei leidnud tõendamist ka alused hageja teise nõude rahuldamiseks.
5.TsMS § 162 lõigete 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt eelpool kajastatud otsustustest ja asjaolust, et lõppkokkuvõttes on kohus seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu, jäävad ka kõik menetluskulud, sealhulgas kostja omad, hageja kanda.

Imbi Sidok (allkiri) kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE:

I.Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja