Tsiviilasi nr 2-07-48952
Otsuse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Otsuse kuupäev
Tallinn, 03.juunil 2008
Kohtukoosseis
kohtunik Imbi Sidok
Kohtuasi
AS M(registrikood xxx, asukoht: xxx) hagi OÜ P(registrikood xxx asukoht: xxx) vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.
Asja läbivaatamise kuupäev
30.aprilli 2008 ja 14.mai 2008 avalikul sisulisel kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
hageja juhatuse liige V O hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi kostja juhatuse liige V K kostja lepinguline esindaja Riho Viik
Kohtuotsuse resolutsioon •
Jätta hagi rahuldamata mõlema nõude osas.
•
Menetluskulud jäävad hageja kanda.
Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633).
I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt osutas AS M(edaspidi hageja) paljudele ettevõtetele turvateenust. Teenuse osutamiseks ostis ja paigaldas hageja valvurite tarbeks objektidele ehitussoojakud. 2005.aastal kuulus hagejale 14 ehitussoojakut. Hageja omandiõigust ehitussoojakutele tõendab
15.12.2004 ostu-müügileping ja vara üleandmise akt, millede kohaselt hageja ostis SŠ ́ilt neli ehitussoojakut. Ülejäänud kümne ehitussoojaku omandamiseks kirjalikke müügilepinguid ei sõlmitud. Hagiavalduse kohaselt oli OÜ P(edaspidi kostja) juhatuse liige VK 25.märtsist 2003 – 22.augustini 2005 hageja juhatuse liige ning alates 22.augustist 2005 hageja tegevdirektor. 01.09.2005 asutas VK hagejaga konkureeriva äriühingu OÜ P. V K ́i algatusel lõpetati OÜ S , PIG OÜ, KT AS-i, IK OÜ ja AS-i EE poolt hagejaga sõlmitud turvateenuste osutamise lepingud. Hagejale teadaolevalt sõlmis kostja koheselt samadele objektidele uued samalaadsed lepingud, kuid hagejaga lõpetatud lepingute järgselt ei tagastatud hagejale objektidel olnud ehitussoojakuid. Hageja ehitussoojakud võttis kostja koos seadmetega omavoliliselt enda valdusesse. Algselt lubas kostja hageja soojakud ära osta, kuid siis muutis meelt ja hakkas üldse eitama oma kohustust nende soojakutega seoses. Hageja on kostja valduses oleva seitsme ehitussoojaku omanik. Nimetatud asjaolu kinnitavad 15.12.2004 ostu-müügileping, ehitusobjektidel asuvate vara arvestamise kaardid, 09.02.2006 raamatupidaja ettekanded ja 08.11.2002 ostu-müügilepingu lisa 1. Kaudselt tõendavad nimetatud asjaolu mehitatud valve lepingud ja valveteenuse osutamise lepingud. Nimetatud tõendid kinnitavad vara ostmist ja raamatupidamises arvele võtmist ning näitavad ära, millisel objektil hagejale kuuluvad soojakud hetkel asuvad. Valveteenust ei ole võimalik ilma ehitussoojakuteta osutada. Seda asjaolu kinnitavad ka AS-ga EE ja PIG OÜ-ga sõlmitud mehitatud valve lepingud nr 28/05 lisa 1 p 1.10 ja nr 23/05 lisa 1 p 11, millede kohaselt valveobjekti valvežurnaali asukohaks on soojak. Eeltoodu alusel palub hageja tunnustada hageja omandiõigust kostja valduses olevale seitsmele ehitussoojakule ning need kostja ebaseaduslikust valdusest välja mõista. Vara üleandmise võimatuse korral palub hageja kostjalt välja mõista vara väärtus summas 56 000.00 krooni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Vastuses kostja kirjalikule seisukohale lisas hageja, et vaidleb vastu kostja väitele, mille kohaselt hageja ehitussoojakud ei ole ega ole olnud kostja ebaseaduslikus valduses. Kuna hagejaga sõlmitud valveteenuse osutamise lepingud öeldi üles ning uued valveteenuse osutamise lepingud sõlmiti koheselt pärast seda kostjaga, siis jäid hagejale kuuluvad ehitussoojakud samadele objektidele. Kostja keeldub tagastamast seitset hagejale kuuluvat ehitussoojakut, kuna väidetavalt kuuluvad need talle 01.12.2005 ostu-müügilepingu alusel. Nimetatud lepingu kohaselt omandas kostja eraisik NM ́ilt kaheksa ehitussoojakut ja kümme elektriradiaatorit. Kostja esitatud ostu-müügileping ei tõenda asjaolu, et kostja ei ole hagejale kuuluvaid seitset ehitussoojakut ebaseaduslikult omandanud. Kostja esitatud akti hageja raamatupidamisele esitatud ei ole. Samuti puuduvad hageja raamatupidamises arved ja renditasu tasumise kviitungid. Nimetatud akti puudumist hageja raamatupidamises tõendab raamatupidaja 07.03.2008 selgitus. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja lepinguline esindaja esitatud nõude ja põhjenduste juurde ja lisas, et NM kui eraisik ei saanud olla juriidilise isiku vara omanik, seega ostu-müügileping tühine. Samuti lisas hageja esindaja, et kostja esitatud akt ja 01.12.2005 ostu-müügileping, on hageja hinnangul tagantjärgi vormistatud selleks, et esitada vastuväiteid hageja nõuetele ja keelduda tagastamast ehitussoojakuid. Kuna kostja ei esitanud eelmenetluses vastuväiteid hageja alternatiivnõudele, siis ei pidanud hageja vajalikuks seda tõendada. Oleme seisukohal, et kostja esitatud tõendid ei lükka ümber hageja otseseid ega ka kaudseid tõendeid. II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista, kuna see on alusetu ning tõendamata. Hageja klientidega turvateenuse osutamise lepingute lõpetamine toimus klientide algatusel, mitte VKi algatusel. Nimetatud asjaolusid kinnitavad hageja esitatud tõendid. 15.12.2004 ostu-müügilepingu alusel hageja poolt omandatud neli ehitussoojakut ei ole kunagi kostja valduses olnud. Kostja ei ole hageja soojakuid üle võtnud. Kostja osutab teenust talle omandiõiguse alusel kuuluvates ehitussoojakutes. Kostja on ostnud kaheksa ehitussoojakut ja kümme elektriradiaatorit.
Nimetatud asjaolu kinnitab 01.12.2005 ostu-müügileping. Hageja ei ole tõendanud ehitussoojakute omandiõigust. Aktiga on tõendatud, et tegelikkuses hageja rentis soojakuid OÜlt NN. Nimetatud soojakud võttis hageja nimel vastu VK. Hiljem ostis kostja need soojakud ära OÜ-lt NN. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja lepinguline esindaja esitatud seisukohtade juurde ja lisas, et M müüs ehitussoojakud kostjale eraisikuna, sest sel ajal OÜ NN ei tegutsenud enam äriühinguna. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja objektidel olevate soojakute näol oleks tegemist nende samade soojakutega, mida hageja nõuab. Kostja juhatuse liige VK lisas, et nad on soojakute eest tasunud nende tegelikule omanikule ega soovi uuesti maksta ning et hageja alternatiivnõude maksumus on ilmselgelt üle hinnatud. IV Kohtu seisukohad Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ning tunnistajate L G ́i ja J R ütlused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole tõendatud ja rahuldamisele ei kuulu.
06.10.2004 (t lk 89), millest nähtub, et OÜ NN juhatuse liige N.M andis hageja tolleaegsele juhatuse liikmele V.K üle ajutiseks kasutamiseks üheksa täieliku varustusega soojakut ning et lepiti kokku, et AS M võtab need kasutusele üheks aastaks, tasumine arvega, hind kokkuleppel + 18% käibemaks; 2) ostu-müügileping 01.12.2005 (t lk 67, 68), millest nähtub, et kostja juhatuse liikme V.K isikus ostjana ja füüsiline isik N.M müüjana võttis vastu ja andis üle ostja omandisse muuhulgas kaheksa ehitussoojakut hinnaga kokku 5600.00 krooni. Lisaks kuulati kostja taotlusel tunnistajana üle L.G (t lk 114-116), kes töötas kuni 01.03.2006 hageja äriühingus brigadirini ja alates nimetatud ajast kostja äriühingus direktorina.
kohaselt oskab tema võib-olla nimetatud viit teiste hulgast eristada, kuid kindlasti ei oska ta seda teha oktoobris 2004 M saadud soojakute osas. Kuna hageja ei suutnud veenvalt oma omandiõigust hagetavale varale tõendada, siis põhimõtteliselt ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust, millisel seaduslikul alusel kasutab kostja vaidlusalustele objektidele jäänud soojakuid. Samas esitas kostja ostu-müügilepingu 01.12.2005, millest nähtub kaheksa soojaku omandamine endise rendileandja juhatuse liikmelt. Tulenevalt AÕS § 92 lg-st 1 eeldab vallasasja ostja poolt omanikuks saamine lisaks müügilepingule ka asjaõigusliku kokkuleppe sõlmimist. Viidatud tehing sisaldab mõlemat osa, sealhulgas ka kokkulepet vara ostja omandisse üleandmise/vastuvõtmise kohta. Isegi juhul, kui nõustuda hagejaga, et nimetatud lepingu puhul oli müüjaks mitteomanik (kuigi antud asjas see tõendamist ei leidnud ja selle asjaolu tuvastamine oleks väljunud ka antud hagi piiridest), ei muuda ainuüksi asja müümine mitteomaniku poolt veel müügilepingut automaatselt tühiseks ega anna alust lepingu pooleks mitteolevale isikule seda vaidlustada. Ka ostu-müügilepingu kehtetus ei too iseenesest veel kaasa asjaõigusliku omandiõiguse üleandmise kokkuleppe kehtetust. Nimetatud ostu-müügilepinguga on seega tõendatud, et kostja kasutab omandiõiguse alusel kaheksat soojakut. Samas ka nende puhul ei ole teada nn eritundemärke ega ole seega üheseltmõistetavalt tõendatud, kas tegemist on samade soojakutega, millised olid renditud eelnevalt hagejale ja jäid valveteenuse osutaja vahetumisel objektidele. Antud vaidluse lahendamisel see aga tähtsust ei oma, kuna hagetavate soojakute samasuse tõendamise koormus lasus hagejal.
Imbi Sidok (allkiri) kohtunik
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.