Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
03. juuni 2008.a. kell 10.00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-08-1632
Tsiviilasi
SFSfiliaali hagi OÜHvastu 132 753,74 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: SFSfiliaal (registrikood XXX) Hageja esindaja: Eva Laks (Intrum Justitia AS; XXX) Kostja: OÜH(registrikood XXX asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Siim Roode (AB MAQS Law Firm; XXX)
Menetlusviis
Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
17.01.2008.a. saabus Harju Maakohtule SFSfiliaali hagi OÜHvastu 132 753,74 krooni saamiseks. Hagiavalduse ja 27.03.2008 kirjalike seisukohtade kohaselt hageja ja kostja sõlmisid lepingu nr 666982, mille alusel väljastas kostja 04.10.2006.a. hagejale arve nr 121310 ning 09.10.2006.a. arve nr 121341, mõlemad summas 125 779,74 krooni. Hageja tasus mõlemad arved, kokku summas 251 559,48 krooni. Hageja väitel sõlmisid hageja (liisinguandjana), kostja (müüjana) ja VIK AV OÜ (liisinguvõtjana) lepingu nr 666982, mille alusel kostja müüs hagejale tooteid ning hageja andis need kolmanda isiku kasutusse. Müüdud kauba eest esitas kostja hagejale arve nr 121310, mille hageja tasus. Hageja
väitel esitas kostja uue arve nr 121341 samade toodete eest, mille eest hageja oli juba eelneva arve alusel tasunud. Hageja väidetel ei saanud liisinguandja ega liisinguvõtja tooteid rohkem kui ühel korral vastavalt lepingule nr 666982. Hageja leiab, et teise arve tasumise puhul on tegemist lepinguvälise võlasuhtega võlaõigusseaduse tähenduses. Hageja nõudis korduvalt kostjalt alusetult tasutud summa tagastamist, kuid tulutult. Hageja volitas võlgnevust sisse nõudma Intrum Justitia AS-i, kes määras kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu nõuab hageja kostjalt välja mõista viiviseid.
05.03.2008.a. kirjalikus vastuses ja 16.04.2008.a.vastuses hageja täiendavatele selgitustele vaidleb kostja hagile täies ulatuses vastu. Kostja väitel ei saa hageja tugineda alusetu rikastumise sätetele, kuna poolte vahel puuduvad lepinguvälised kohustused. Liisinguleping ei ole sõlmitud mitte hageja ja kostja vahel, vaid hageja ja kolmanda isiku vahel. Kostja väitel sõlmis ta hagejaga suulise müügilepingu liisingueseme omandamiseks. Esimese suulise müügilepingu alusel väljastati arve nr 121310 ja teise alusel arve nr 121341. Kostja väitel oli pooltevaheline väljakujunenud praktika selline, et kostja andis müügilepingu alusel müüdud liisinguesemed kolmandale isikule üle pärast hageja poolt arve tasumist. Kostja rõhutab, et kauba omandamine kostjalt ei toimunud mitte liisingulepingu vaid hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingu alusel ning selle alusel esitas kostja hagejale arve nr 121310. Kostja väitel sõlmisid hageja ja kostja kaks erinevat müügilepingut ning teist arvet (nr 121341) ei esitatud samade toodete eest, vaid teise müügilepingu alusel. Kostja vaidleb täies ulatuses vastu viivise nõudele, kuna leiab, et puudub rahaline kohustus, mille täitmisega viivitamise eest on hagejal õigus viivist nõuda. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et on kostjale kohustuse täitmiseks tähtaja andnud, mistõttu ei ole kohustus sissenõutavaks muutunud ning sellest tulenevalt puudub hagejal õigus nõuda viivist.
kasutusõigus alates rendieseme üleandmisest rentnikule kuni lepingu tähtaja lõppemiseni. Rendileandja tegutseb lepingus finantseerijana. Üldtingimuste punkti 2.1.järgi pidi rendile andja omandama rendi eseme vastavalt müüja ja rendile andja vahel sõlmitud suulisele või kirjalikule võõrandamislepingule. Üldtingimuste punkti 2.4 kohaselt läheb rendi eseme omandiõigus rendile andjalt üle rentnikule pärast kõigi rendimaksete ja väljaostumakse tasumist rendile andjale. Samuti pooled leppisid kokku, et rendi eseme valduse võtab rendile andja vastu müüjalt vastavalt müügilepingule, rendi eseme vastuvõtmisel esindab rendile andjat rentnik ning pooled ei kohalda lepingule võlaõigusseaduse (VÕS) § 362 lg – t 1, mis sätestab liisinguandja kohustuse tagada liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmine. Eeltoodust järelduvalt oli hageja ja VIK AV OÜ vahel tegemist nn kapitalirendi tüüpi liisingulepinguga.
VÕS § 1028 lg-le 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna kohus eespool tuvastas, et kaup anti üle ainult ühel korral, on hageja kostjale alusetult maksnud 125 779,74 krooni ning kostjal tuleb see tagastada.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.