Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 02.06.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-07-60210/13
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 02.06.2008
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1195

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-60210

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Eveli Vavrenjuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. juuni 2008 Tartu Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-60210

Tsiviilasi

K.R. hagi A.N. väljanõudmiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

• • •

vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest

Hageja: K.R. Hageja esindaja: adv Valli Murde (postiaadress OÜ Karl Saavo AB, Riia 4, 51004 Tartu) Kostja: A.N.

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada K.R. hagi A.N. vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks

2.Mõista Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna kinnistusjaoskonna registriossa number 4620403 kantud K.R. kuuluva korteriomandi 422/7905 mõttelise osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 10, üldpinnaga 42,2 m2, asukohaga X 16 Tartus, A.N. ’i valdusest K.R. valdusesse. Kohustada A.N. ’i vabastama nimetatud korteriomandi temale ja kolmandatele isikutele kuuluvast vallasvarast. Mitteeluruumi vabatahtlikult vabastamisest keeldumise korral tõsta A.N. ja temale ning kolmandatele isikutele kuuluv vallasvara nimetatud korteriomandist välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud A.N. ’i kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

Sarnased lahendid

Asjaõigus

28.detsembril 2007.a. esitas hageja Tartu Maakohtule hagi eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale omandiõiguse alusel 422/7905 mõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr 10 majavalduses nr 16 X tn Tartu linnas. Ülalmärgitud eluruum on alates 25.11.1994.a. koormatud üürilepinguga kostja A.N. kasuks. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Alates 25.11.1994.a. kostja ei ole kasutanud vaidlusalust eluruumi elukohana, sest kostja faktiline elukoht oli ja on aadressil Z 18-2 Tartu. Kostjapoolne üürniku kohustuste täitmine piirdub igakuiselt 200 krooni tasumisega üürileandjale. Hagejapoolsed pöördumised kostja poole sooviga lahendada tekkinud probleemi tulemusi ei andnud, sest kostja selgituste kohaselt loodab ta saada Tartu Linnalt uue eluruumi, kasutades sundüürniku staatust. Tekkinud olukorda raskendab veelgi see asjaolu, et vaidlusalune eluruum on mitu aastat kütmata ning eluruumis ei ole kordagi tehtud isegi sanitaarremonti, mille tõttu eluruumi tehniline seisund on oluliselt halvenenud. Hageja ei nõustu oma vara hävimisega ning ei nõustu tekkinud olukorraga, kus eluruum on faktiliselt koormatud üürilepinguga, kuid reaalselt üürnik eluruumi ei kasuta. VÕS § 276 lg 2 kohaselt üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Ülalkirjeldatud asjaoludest nähtub, et kostja tahtlikult ei täida temale seadusega pandud üürniku kohustusi. Hageja arvates selline eluruumi kasutamine on muutunud võimatuks. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ning tuginedes VÕS § 276 lg 2 ja § 313 lg 1 ning § 196 lg 1, 2 hageja ütles üürilepingu üles kostjale 31.10.2007.a. ülesütlemisavalduse tegemisega. Ülesütlemisavalduse kostjale tegemisega lõppes poolte vahel sõlmitud üürileping 15.11.2007.a. Kostja ei ole realiseerinud VÕS § 326 lg 1 ega § 329 lg 1 tulenevat ülesütlemise vaidlustamise õigust. Seega alates 15.11.2007.a. on lõppenud üürileping, milline oli sõlmitud K.R. ja A.N. vahel eluruumi asukohaga X 16-10 Tartu kasutamise kohta. VÕS § 334 lg 1 kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Hageja määras kostjale vaidlusaluse eluruumi tagastamise kuupäevaks 16.11.2007.a. Kostja ei tagastanud hagejale vaidlusalust eluruumi. AÕS § 80 lg 1 kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 kohaselt omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. VÕS § 271 sätestab üürilepingu legaaldefinitsiooni, mille kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hagiavalduse (tl 3) kohaselt on eluruum X 16-10 on alates 25.11.1994.a. koormatud üürilepinguga kostja A.N. kasuks. Alates 25.11.1999.a. on kostja antud aadressile sisse kirjutatud kui endise üürniku Johannes Kirrilandi abikaasa. VÕS § 276 lg 2 järgi peab üürnik asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Eluruumi näol on tegemist elamiseks kasutatava pinnaga, mida kostja aga reaalselt ei kasutanud elamiseks. Eluruumi tehniline seisund on oluliselt halvenenud. Hageja ütles lepingu üles, saates kostjale 31.10.2007.a. ülesütlemisavalduse. VÕS § 315 lg 1 p 2 järgi võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui üürnik rikub VÕS § 276 lg 2 või 3 nimetatud kohustusi olulisel määral või tahtlikult. Antud juhul kostja tahtlikult ei kasutanud üüritud pinda elamiseks. Kostja on põhjendanud eluruumis mittekasutamist sellega, et ta vahetevahel käib oma tütre juures või maal. Samas lisab kostja, et korter on vana, vajab remonti, mida tema ei suuda selles korteris küll teha. Aknad on vanad. Abikaasa sai selle korteri 1958.aastal. Korter on külm. Eeltoodust tulenevalt on üürilepingu ülesütlemine hageja poolt põhjendatud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 järgi on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Antud juhul valdab kostja asja ilma õigusliku aluseta, kuna poolte vahel sõlmitud üürileping lõppes 15.11.2007.a. Järelikult on hagejal õigus X 16-10 kostja valdusest välja nõuda. Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada. Täitemenetluse seadustiku § 180 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Lõige 3 kohaselt kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusesse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud A.N. .