Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Irma Külavee
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
30.05.2008, Rakvere kohtumaja, Võidu 2, Rakvere
Tsiviilasja number
2-07-51287
Tsiviilasi
AS SEB Eesti Ühispank (AS SEB Pank) hagi KALEV RANNU vastu võlgnevuse 8 393.11 krooni nõudes.
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA: AS SEB Eesti Ühispank, reg.kood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn, volitatud esindaja Hedi Arukaevu – Turuplats 2, 44308 Rakvere. KOSTJA: Kalev Rannu (isikukood xxxx), elukoht: xxxx.
Kirjalik menetlus
Hagi rahuldada tervikuna tagaseljaotsusega.
Välja mõista Kalev Rannu `lt ((isikukood xxxx), xxxx), elukoht: xxxx) xxxx) ASAS-i SEB Eesti Ühispank (reg.kood 10004252) 10004252) kasuks ja võlgnevuse katteks 8 393.11 (kaheksa tuhat kolmsada kolmsada üheksakümmend üheksakümmend kolm) kolm) krooni 11 senti (sellest põhivõlgnevus 7 734.05 krooni, intress 417.39 krooni ja viivisvõlgnevus viivisvõlgnevus 241.67 krooni). krooni). Jätta hageja menetluskulud (riigilõiv summas 650 650 krooni) kostja kanda. Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7).
Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hageja esindajale ning kostjale. kostjale. I. Asjaolud ja hageja nõue. 23.02.2007 sõlmisid Kalev Rannu ja AS SEB Pank (ednise ärinimega AS Eesti Ühispank) Magnet krediitkaardi lepingu nr A060039040, mille alusel hageja väljastas kostjale Magnet krediitkaardi limiidiga 8 000 krooni, intressimääraga 16%, kohustusliku tagasimakse limiidiga 0 krooni ja kohustusliku tagasimakse summaga 333 krooni, Krediitkaardiga sai kostja kasutada lepingus sätestatud tingimustel arvelduslaenu. Lepingu p 4.1 kohaselt on krediidilimiit lepingus fikseeritud maksimaalne summa, mille ulatuses on lubatud kaardiga tehinguid teha kaardikontol olevate rahaliste vahendite positiivset jääki ületavas osas, s.t. kostja võis sooritada 8000 krooni ulatuses igakuiselt tehinguid ehk hageja võimaldab lepingu alusel kostjale igakuiselt nimetatud limiidi ulatuses laenu. Vastavalt lepingu p 4.3 on kohustusliku tagasimakse limiit lepingus fikseeritud krediidilimiidi kasutatud osa piirmäär, mille ületamisel algavad kohustuslikud tagasimaksed. 0 krooni ületamisel peab kostja hakkama tasuma igakuiselt kohustuslikke tagasimakseid summas 333 krooni. Lepingu p 5.5 järgi, kui laenu summa ületab vastava kuu 01.kuupäeval kohustuslike tagasimaksete limiiti, kannab pank maksepäeval (06.kuupäeval) kostja arvelduskontolt kaardikontole kohustuslike tagasimaksete limiiti ületava laenu osa või kohustusliku tagasimakse summa. Seega võis kostja vastavalt lepingule kasutada kaardikontot krediidilimiidi (8 000 krooni) ulatuses, kuid kostja poolt sooritatud tehingud krediidilimiidi piires ületasid kohustusliku tagasimakse limiiti (0 krooni), oli hagejal õigus kanda kostja arvelduskontolt iga järgneva kuu 06.kuupäeval kaardikontole kohustuslik tagasimakse (333 krooni) või kohustusliku tagasimakse limiiti ületav väiksem summa. Lepingu punkti 5.9 kohaselt kohustus konto omanik (kostja) tagama maksepäeval kohustuslike tagasimaksete ja intresside ning igal ajal lepingu kehtivuse ajahetkel krediitkaardiga seotud teenustasude ulatuses vabade vahendite olemasolu kaardikontol. Vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma pangale intressi (16% aastas vastavalt lepingule), kohustuslikke tagasimakseid, viivist ja muid lepingust ja hinnakirjast tulenevaid summasid ja tasusid, sh teenustasusid. Kostja kasutas krediitkaarti kuni 27.05.2007. Makseviivituste tõttu blokeeris hageja 01.08.2007 krediitkaardi ning vastavalt hinnakirjale võttis hageja pangapoolse pangakaardi blokeerimise eest teenustasu 100 krooni. 06.09.2007 saatis hageja kostjale lepingu erakorralise ülesütlemise teate TVL-65657050 võlgnevuse tasumise tähtpäevaga 20.09.2007. Leping lõpetati 02.10.2007. Viimane laekumine kostja arvelduskontole ja tagasimakse toimus juunis 2007. Viimane laekumine kostja arvelduskontole toimus augustis 2007, kuid kostja arvelduskontole on seatud kohtutäituri poolt inkassokorraldused ning kostjal on õigus miinimumpalga ulatuses võtta raha välja. Hageja nõuded on jäänud rahuldamata. Kostjale on saadetud 08.10.2007 teade võla tasumiseks hiljemalt 23.10.2007, hoiatusega, et võla tasumata jätmisel leping lõpetatakse. 12.10.2007 on võlgnik isiklikult teate vastu võtnud, kuid võlga ei tasunud.
05.12.2007 seisuga võlgneb kostja hagejale 8 393.11 krooni, millest 7 734.05 krooni on laenu põhiosa, 417.39 krooni moodustab intress ning 241.67 krooni viivis Viivis on arvestatud vastavalt lepingule 16% aastas. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 113 lg 1, 94 lg 1 ja 415 lg 1 sätestatule viivise arvestamisel. Lepingu p 9.1 alusel kohustub kostja konto omanikuna lepingu lõppemisel tagastama pangale laenu ja tasuma muud lepingust tulenevad summad. Võla sissenõudmisel tugineb hageja ka VÕS § 8 lg 2, 76 lg 1 ja 401 lg 1 sätestatule. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – pooltevaheline Magnet krediiditkaardi leping nr. A060039040, kaardikonto väljavõte, erakorralise ülesütlemise teade TVL-65657050 arvelduskonto väljavõte, nõuded võla tasumiseks koos koopiatega tagastatud ümbrikutest, rahvastikuregistri väljatrükk, esindaja volitusi tõendav volikiri, riigilõivu summas 650 krooni tasumise kviitung. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hageja poolt hagiavalduses märgitud aadressile (xxxx ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid tagastati kohtule, kuna kostja antud aadressil ei ela. Menetluse käigus tuvastati kostja elukoht, milleks on tema enda poolt teatatuna xxxx. Nimetatud aadressil väljastatud hagimaterjalid on kostja isiklikult vastu võtnud 28.04.2008.. Seega oli kostjal vastuse andmise viimane tähtaeg 12.05.2008. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest, kuid käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kohustus tuleneb Magnet krediitkaardi lepingust. VÕS §§ 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad täielikult tasumisele kostja poolt. Eelnevast tulenevalt on hagi rahuldamisel kostja kohustatud hüvitama hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 650 krooni. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS 173; 174; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik:
/allkiri/
I. Külavee
Ärakiri õige Nooremreferent
L. Herne
Kohtuotsus jõustus 3. juulil 2008. a. Nooremreferent
L. Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.