Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Asjaolud ja hageja nõue. 06.12.2007 esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Jelena Hartšenko`lt tarbijakrediidilepingu järgi esineva võlgnevuse, kogusummas 88 862.76 krooni nõudes 14.03.2008 esitas võlgnik vastuväite, tunnustades esitatud nõuet osaliselt (48 940.64 krooni). TsMS § 486 lg 1 alusel anti maksekäsukiirmenetluses esitatud avaldus võlgniku vastuväite tõttu üle edasiseks menetlemiseks hagimenetluse korras Viru Maakohtu kohtunikule. TsMS § 487 lg 1 alusel kohustas kohus 16.04.2008 korraldava määruse alusel avaldajat esitama põhjendatud nõudega hagiavaldus, mis laekus kohtule 21.04.2008. Hagiavalduses esitatud asjaolud: Hageja ja kostja sõlmisid 26.04.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0714828/96st, mille alusel anti kostjale 44 675.69 krooni krediiti. Lepingu järgi kohustus kostja maksma hagejale intressi 25,27% krediidisummalt ühe aasta kohta. Kogu lepinguperioodi eest oli kostja kohustatud tasuma intressi summas 78 608.06 krooni. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kuna kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, siis oli hageja sunnitud saatma kostjale 28.08.2007 kirja lepingu ülesütlemishoiatuse, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja välja alustada VÕS § 416 lg 2 alusel läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu 20.09.2007 ütles hageja ülesütlemisavaldusega lepingu üles, nõudes kostjalt 58 638.25 krooni tasumist, millest 44 431.38 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 4509.26 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 8886.28 krooni leppetrahv, 11.33 krooni viivis, 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Lepingu ülesütlemise järgselt ei ole kostja tasunud hagejale mitte ühtegi makset. Hageja poolt esitatud hagiavalduse õiguslik põhjendus tugineb võlaõigusseadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kokkuleppe nr 1 põhitingimuste kohaselt jäi kostja kasutusse 44 675.69 krooni krediiti.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt maksegraafikule. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat lepingu ülesütlemisest, samuti pakkus võimalust alustada läbirääkimisi. Kostja hageja hoiatustele ei reageerinud. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist mitte ühtegi makset tasunud, on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 44 431.38 krooni. Lepingu alusel oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 25,27% krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress on summas 4 509.26 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks 25,27% võlgnetavalt summalt aastas. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist hagejale mitte ühtegi makset tasunud, on hageja viivisenõue suurenenud ja moodustab seisuga 21.04.2008 kokku 8 029.31 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Selle alusel tuleb kostjalt alates 21.04.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 25,27% tagastamata krediidisummalt aastas. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3 alusel on leppetrahvi suuruseks 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on kokkuleppe nr 1 alusel leppetrahvi suuruseks 8 886.28 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulud on vastavalt lepingule ja üldtingimustele hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud vastavalt kehtestatud hinnakirjale, samuti kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud.. Kostja on jätnud tasumata hageja saadetud võla sissenõudmiskirjade (19.07.2007), lepingu ülesütlemishoiatuse ja ülesütlemisavalduse eest (s.o. posti-, töövahendite, töö ja ajakulu), kokku summas 800 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse katteks kokku 66 656.23 krooni, millest 44 431.38 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 4 509.26 krooni sissenõutavaks

muutunud tasumata intress, 8 886.28 krooni leppetrahv, 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja summas 8 029.31 krooni moodustab sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti palub hageja TsMS § 367 tulenevalt alates 21.04.2008 kostjalt välja mõista tagastamata krediidisummalt kuni krediidisumma täieliku tasumiseni viivise 25,27% aastas ning, alates kohtuotsuse tegemise päevast kuni intressi täieliku tasumiseni, viivise 25,27% sissenõutavaks muutunud tasumata intressilt aastas. . Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle tingimused, võla sissenõudmisega seotud kirjad, lepingu ülesütlemine ja hoiatus, laenuteenuste hinnakiri. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on kostja elukoha aadressil vastu võetud 23.04.2008 kostja tütre poolt edasiandmiseks kostjale. Vastuvõtja on materjalide kättesaamisel andnud allkirja. Seega vastuse andmise viimaseks tähtajaks oli kostjal 07.05.2008. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. TsMS § 313 lg 2 kohaselt võib menetlusdokumendi tähitult kättetoimetades anda üle muule isikule kui saajale üksnes seaduses sätestatud juhul (s.o isikuga koos elavale pereliikmele). Muust isikust dokumendi vastuvõtjale selgitatakse kohustust anda dokument esimesel võimalusel üle saajale. Kättetoimetamise kehtivus selgituse andmisest ei sõltu. Käesoleva ajani ei ole kostja kohtule vastanud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Antud asjas puudub avalik huvi, pooltevahelise kokkuleppe sõlmimine on lubatud, mistõttu õiguslikud takistused tagaseljaotsusega asja lahendamiseks puuduvad. Hagi kuulub rahuldamisele põhjendatud nõudega hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid kõiki üle ei korda. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus juhindus TsMS § 173; 367; 407; 442; 444 lg 1 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

I. Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

L. Herne

Kohtuotsus jõustus 3. juulil 2008. a. Nooremreferent

L. Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.