Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi K K , I R ja S V vastu solidaarvõlgnevuse 27 038,36 krooni nõudes
Viimane kohtuistung
08.mail 2008 kell 11.00
Menetlusosalised
Hageja:
Eesti Vabariik (Haridus-ja Teadusministeeriumi kaudu) asukoht: xxx)
Hageja esindaja:
M M (volikirja alusel)
Kostja:
K K (IK xxx; viimane teadaolev elukoht: xxx, tegelik elukoht teadmata)
Kostja:
I R (IK xxx; elukoht: xxx)
Kostja:
S V (IK xxx; elukoht: xxx)
Resolutsioon
1.Eesti Vabariigi (Haridus-ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi K K , I R ja S V vastu rahuldada.
2.Välja mõista kostjatelt K K’lt, I R’lt ja S V’lt solidaarselt hageja Eesti Vabariigi (Haridus-ja Teadusministeeriumi kaudu) kasuks 27038 (kakskümmend seitse tuhat kolmkümmend kaheksa) krooni 36 senti.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohtuotsus loetakse kostjale K K’le kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
I Hageja nõue
1.Eesti Vabariik esitas Haridus-ja Teadusministeeriumi kaudu 10.04.2007 Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnike K K , I R ja S V vastu (tl 1-4).
2.Viru Maakohtu 11.05.2007 määrusega anti maksekäsu kiirmenetluse esemeks olev nõue üle kohtunikule hagimenetluse jätkamiseks Tartu Maakohtusse (tl 16).
3.Eesti Vabariik (Haridus-ja Teadusministeeriumi kaudu) esitas 11.06.2007 Tartu Maakohtusse hagiavalduse kostjate K K , I R ja S V vastu solidaar-võlgnevuse 27 038,36 krooni nõudes ( tl 2325).
4.Tartu Maakohtu 13.06.2007 määrusega saadeti asi kohtualluvuse korras läbivaatamiseks Viru Maakohtusse (tl 20.21). Viru Maakohtu 03.08.2007 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse (tl 50).
5.Eesti Vabariigi hagiavalduse kohaselt sõlmis K K 12.10.2000 õppelaenu saamiseks AS-iga Hansapank õppelaenulepingu nr 00-082853-OL. Lepingu alusel laenutas pank laenusaajale 30 000 krooni, mis kanti laenusaaja kontole kahes osas: 13.10.2000.a. 15 000 krooni ja 15.09.2001.a. 15 000 krooni. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagasid käendajatena I R (käendusleping sõlmitud 10.10.2000) ja S V (käendusleping sõlmitud 11.10.2000). K K eksmatrikuleeriti Kohtla-Järve Polütehnikumist 25.02.2002, misjärel tekkis tal kohustus hakata laenusummat pangale tagasi maksma. Kuna ei laenusaaja ega käendajad ei täitnud oma lepingulisi kohustusi panga ees, nõudis pank hagejalt riigitagatise rakendamist. Kuna riik on hagejana eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekkis tal nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 27 038,36 krooni.
II Kostja vastus ja menetluse edasine käik
6.Kostja I R oma 28.08.2007 kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et põhikostja asjas on K K , kes oli laenusaajaks ning kasutas laenuraha oma äranägemise järgi. Samas kostja oli teadlik, et ta on solidaarvõlgnik hageja ees ning solidaarvõlgnevuse väljamõistmisel on tal tagasinõudeõigus K K vastu riigile täidetud nõude ulatuses. Kostja palub võlgnevuse välja mõista K K’lt (tl 58).
7.Kostja S V sai hagiavalduse koos lisadega kätte 11.08.2007 (tl 57). Kostjale K K’le toimetati menetlusdokumendid kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtuteade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 03.04.2008 (tl 96). Kostjad K K ja S V vastust hagile ei esitanud.
III Kohtuistung 08. mail 2008 kell 11.00
8.Hageja esitas 30.04.2008 kohtule kirjaliku taotluse arutada asja ilma hageja esindaja osavõtuta (tl 99).
9.Kostja S V tunnistas kohtuistungil, et hagil on õiguslik alus, kuid leidis, et kuna tegelik võlgnik on siiski K , siis tema eest ta maksta ei soovi.
10.Kostja I R ei vaielnud hagile vastu, selgitades, et usaldas K’d ja kirjutas käenduslepingule alla.
IV Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostja vastuse, tsiviilasjas sisalduvad dokumentaalsed tõendid, kuulanud kohtuistungil kostjate seletused, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
12.Kohus tuvastas, et õppelaenuleping nr 00-082853-OL AS-i Hansapank ja K K vahel on sõlmitud 12.10.2000 (tl 26-27). Õppelaenulepingu alusel kandis AS Hansapank K K arvele 13.10.2000.a. ja 15.09.2001.a. üle 30000 krooni (tl 28).
13.K K ́ga sõlmitud õppelaenulepingust tulenevate kohustuste kohaseks täitmiseks solidaarselt laenusaajaga sõlmis AS Hansapank S V’ga 11.10.2000 ja I R’iga (endine perekonnanimi O ) 10.10.2000 limiteerimata käenduslepingud (tl 29-30).
14.Õppelaenulepingu p 6.1. kohaselt kohustus laenusaaja alustama laenusumma tagastamist pangale hiljemalt 12 kuud pärast õppeasutuse lõpetamist, olles täitnud õppekava täies mahus või hiljemalt kuus kuud pärast õppeasutusest muudel põhjustel lahkumist.
15.K K eksmatrikuleeriti Kohtla-Järve Polütehnikumist 25.02.2002.a. (tl 31-32).
16.Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 30 kohaselt isikud, kes olid seaduse jõustumise ajaks (01.09.2003) sõlminud õppelaenulepingu riigi tagatud õppelaenu saamiseks vastavalt Eesti Vabariigi haridusseadusele, maksavad õppelaenu tagasi enne õppetoetuste ja õppelaenu seaduse jõustumist kehtinud tingimustel ja korras ning õppelaenulepinguga kehtestatud tingimustel ja korras kuni kogu laenusumma tagastamiseni.
17.Kuni 01.01.2004 kehtinud Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) § 361 lg 3 kohaselt riik tagab laenusaaja õppelaenu Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksimaalmäära ulatuses ja sellelt õppelaenusummalt laenusaaja poolt krediidiasutusele tasumisele kuuluva intressi (riigitagatis). Lg 4 kohaselt laenusaaja tasub riigi tagatud õppelaenu summalt krediidiasutusele intressi 5 protsenti aastas. Lg 5 kohaselt õppelaenu andja poolt antud õppelaenu tagab kahe käendaja – Eesti kodaniku või Eestis alalise elamisloa alusel viibiva isiku – käendus või Eestis asuv kinnisvara.
18.HaS § 362 lg 1 kohaselt kui laenusaaja ei ole asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või tema käendaja kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses. Lg 2-3 kohaselt kui riik on täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja suhtes kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja riigile intressi 5 protsenti aastas.
19.AS Hansapank nõudis riigilt K K kohustuse täitmist riigitagatise ulatuses 06.12.2002 ja Rahandusministeerium kandis riigitagatise AS-le Hansapank üle 10.01.2003 (tl 34-36).
20.06.01.2003 pöördus Rahandusministeerium K K poole nõudega õppelaenu-võlgnevuse 26469,77 krooni tasumiseks. 18.05.2005 pöördus Haridus-ja Teadusministeerium K K poole võlgnevuse 29532,16 krooni tasumiseks (tl 37-38).
21.Hagiavalduse kohaselt on ajavahemikus 07.02.2003-09.03.3007 K K laenu-summalt kogunenud intressi 5663,69 krooni, millest on tasutud 3351,36 krooni, jääk 2012,23 krooni. Seisuga 09.03.2007.a. on hageja nõude suuruseks 27038,36 krooni, millest põhivõlg 25026,13 krooni ja intressid 2012,23 krooni.
22.Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhetele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustunumist kehtinud seadust. Seega kuuluvad asjas kohaldamisele tsiviilkoodeksi sätted.
23.Tsiviilkoodeksi (TsK) § 272 lg 1 kohaselt laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teise poole (laenaja) omandisse raha, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha tagastama. TsK § 173 lg 1 kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 206 lg 1 kohaselt käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustuse kas täielikult või osaliselt. TsK § 207 lg 1 kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti.
24.Laenusaajast kostja K K ei ole hagile vastanud. K K käendajatest kostjad I R ja S V ei ole käendusest tekkinud solidaarset vastutust sisuliselt vaidlustanud. Nendega sõlmitud limiteerimata käenduslepingute kohaselt vastutavad nad laenusaaja kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt laenusaajaga. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning seetõttu kuulub hagi rahuldamisele ning kostjatelt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele solidaarselt 27 38,36 krooni.
V Menetluskulud
25.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehakse kostjate kahjuks, peavad kostjad kandma hagimenetluse kulud ja hüvitama hagejale muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.