2-07-21177
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. mai 2008. a Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-21177
Tsiviilasi
xxx hagi xxx vastu liikluskahju hüvitamiseks • Hageja xxx (registrikood xxx) • Hageja esindaja Kristel Tähhe-Kaljulaid • Kostja xxx (isikukood xxx elukoht xxx Tallinn)
Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
22. aprill 2008. a
xxx xxx vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista liiklusõnnetusega tekitatud kahjuhüvitis 32 526 krooni ja viivised alates 08.11.2005.a 0,027% päevas täitmata rahalise kohustuse summalt kuni kohustuse täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt toimus 23.08.2005.a Tallinnas Tartu mnt 44 juures liiklusõnnetus, milles said kannatada Hansa Liising Eesti AS-ile kuuluv sõiduk ja xxx kuuluv sõiduk. Liiklusõnnetuse
põhjustas xxx, kes esitas väärteoprotokolli koostamisel juhtimisõigust tõendava dokumendina Gruusia juhiloa nr 0048906. xxx juhitud auto kuulub hagejale. Kannatanutele tekitati kokku kahju 29 886 krooni. Kuna hagejaga kui kindlustusandjaga oli õnnetuse hetkel õnnetuse põhjustanud auto suhtes sõlmitud kehtiv liikluskindlustuse leping, hüvitas hageja liikluskahju. Lisaks kandis hageja kahjukäsitluskulud summas 2640 krooni. Hageja nõuab kostjalt nimetatud summade hüvitamist liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKS) § 48 lg 2 p 4 ja § 48 lg 3 alusel. Kuna xxx oli Eesti Vabariigis viibinud rohkem kui 12 kuud, ei andnud tema esitatud juhiluba juhtimisõigust. Hageja palub kostjalt välja mõista võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lg 1 alusel viivised 0,027% põhivõlgnevusest päevas. Hageja palus 26.10.2005.a pretensioonis kostjal teostada tagasimakse hiljemalt 07.11.2005.a ning seega muutus kohustus sissenõutavaks hiljemalt 08.11.2005.a. Seisuga 22.04.2008.a on kostja viivise võlgnevus hageja ees 7798.43 krooni.
Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt andis ta oma sõiduauto Ford xxx 1999.a volituse alusel xxx ega ole sõidukit rohkem näinud. xxx kostja ei tunne ega ole näinud. Kostja viibis liiklusõnnetuse ajal Venemaal. Kaks aastat tagasi võttis kostja ühendust politseiga St. Peterburis ja seletas kõike. Kostjale öeldi, et seda arutatakse õnnetuses süüdi oleva isikuga, aga kostja peab auto ära tooma. Sõiduauto ärandati politseist. Kostja leiab, et kuna tema ei olnud avarii teinud isikule volitust andnud, oli sõiduk faktiliselt ärandatud ning kostja pole liiklusõnnetuses süüdi.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kostja ei ole vaidlustanud järgmiseid hageja esitatud asjaolusid: • 23.08.2005.a toimus Tallinnas xxx juures liiklusõnnetus, milles said kannatada Hansa Liising Eesti AS-ile kuuluv sõiduk ja xxx kuuluv sõiduk. • Liiklusõnnetuse põhjustas sõiduautot Ford Scorpio registreerimismärgiga xxx juhtinud xxx, kes esitas väärteoprotokolli koostamisel juhtimisõigust tõendava dokumendina Gruusia juhiloa nr 0048906. • xxx oli 23.08.2005.a seisuga Eesti Vabariigis viibinud rohkem kui 12 kuud. • Ford Scorpio registreerimismärgiga xxx suhtes oli õnnetuse toimumise ajal sõlmitud kehtiv liikluskindlustuse leping hagejaga. • Kannatanutele tekitati kokku kahju 29 886 krooni, mille hageja on hüvitanud. • Hagejal on tekkinud seoses liiklusõnnetusega kahjukäsitluskulud 2640 krooni. Kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 231 lg 4 alusel nimetatud asjaolud tõendatuks. Hageja esitatud asjaolusid tõendavad lisaks kostja omaksvõtule ka teade liiklusõnnetusest (tl 5, 6), väärteoprotokoll (tl 7), sõiduki registreerimismärgiga xxx ülevaatuse akt (tl 8), maksumuse hinnang (tl 10), müügileping (tl 11), arved (tl 12, 17-18), sõiduki registreerimismärgiga xxx ülevaatuse akt (tl 9), remondikalkulatsioon (tl 13), arve (tl 14, 19), sõiduki registreerimismärgiga xxx kindlustuspoliis (tl 15, 16). Hageja väitel kuulub xxx juhitud sõiduk registreerimismärgiga xxx kostjale. Kostja on omaks võtnud, et sõiduk kuulus temale, kuid ta andis selle volituse alusel kasutada ning ei ole oma sõidukit 7 aastat näinud. Seega ei ole kostja sõnaselgelt väitnud ega tõendanud, et ta oleks vaidlusaluse sõiduki võõrandanud. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole enam sõiduauto omanik. Kostja ei ole selgitanud, kuidas on St. Peterburi politsei seotud Eesti Vabariigiga ning millal ja kuidas sõiduk temalt ärandati. Kohus loeb seega tõendatuks, et vaidlusaluse sõiduauto omanik on ja oli õnnetuse toimumise ajal kostja xxx.
Hageja oli tulenevalt LKS §-st 44 lg 2 kohustatud kannatanutele kahju hüvitama. LKS § 48 lg 2 p 4 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule. Liiklusseaduse § 27 lg 4 järgi kehtib Eestis elamisluba omava isiku Eestisse elama asumisel tema välisriigis väljaantud ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele vastav juhiluba Eestis 12 kuud, arvates juhiloa omaniku Eestisse elama asumisest või elamisloa väljastamisest. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust selles, et xxx oli viibinud liiklusõnnetuse toimumise ajaks Eestis rohkem kui 12 kuud, oli tema juhiluba muutunud kehtetuks ning xxxl ei olnud sõiduki juhtimise õigust. Seega on hagejal õigus esitada kahju hüvitamiseks regressinõue sõiduki omaniku ehk kostja vastu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja liiklusõnnetusega tekitatud kahju 29 886 krooni. LKS § 48 lg 3 järgi on kindlustusandjal õigus sisse nõuda ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Hageja on oma kahjukäsitluskulu suuruseks nimetanud 2640 krooni ning kostja ei ole seda summat vaidlustanud. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõista kostjalt välja kahjukäsitluskulud. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 32 526 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 113 lg 1 alusel viivised 0,027% põhivõlgnevusest päevas. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et kohustus muutus sissenõutavaks hiljemalt 08.11.2005.a (tl 20-21). Kostja ei ole vaidlustanud hageja esitatud viivise määra ega viivise arvestust. Kohus leiab, et kohaldamisele kuulub võlaõigusseaduse kohane viivise määr, mis on otsuse tegemise ajal 11 % aastas. Hageja on palunud viivistena välja mõista 0,027% päevas, s.t 9,8% aastas. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada. Kuna kostja ei ole viiviste arvestust vaidlustanud, loeb kohus seisuga 22.04.2008.a kostja viivise võlgnevuseks 7798.43 krooni ning mõistab välja ka nimetatud summa. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.