Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule. Seetõttu tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Hageja nõue ja põhjendused Lehte Kriisa on Tartu notar Tiina Tombergi 23.05.2007 kirjast nr 712 nähtuvalt surnud 10.07.2004. aastal. Lehte Kriisa viimane teadaolev elukoht oli Tartus, XXX XX, kuhu omab sissekirjutust ka Lehte Kriisa poeg Ülo Kriisa. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna elektroonilise registriosa väljavõttest nähtuvalt kuulusid alates aastast 2005 Lehte Kriisale kuni tema surmani XXX korterid nr 5, 7 ja 8. Pärast Lehte Kriisa surma valdasid ja kasutasid Lehte Kriisa ülalnimetatud vara kostjad Lehte Kriisa lapsed Ülo Kriisa (kostja I), Leo Kriisa (kostja II) ja Laine Uibo. Nii elas kostja II faktiliselt emale kuulunud korteris Herne tn 15-9. Kostja I pöördus 06.03.2006 hageja poole ja sõlmis võlatunnistus-kokkuleppe XXX, 7 ja 8 eluruumide hooldus-, haldus- ja kommunaalteenuste võlgnevuse tasumiseks kuni 25.08.2007. Kostja I täitiski võlatunnistusest ja valitsemislepingust tulenevat kohustust ning tasus eelnimetatud korterite eest alates 2006. aasta märtsist kaheksa kuud, kuid lõpetas tasumise sama aasta detsembris. Pärandvara valdamine ning kasutamine toimus kokkuleppel teiste kostjatega. Elamu XXX korteriomanike 05.12.2002 üldkoosoleku protokoll nr 1 p 1.1 kohaselt otsustasid korteriomanikud nimetada elamu valitsejaks alates 01.01.2003 hageja, volituste tähtajaga 5 aastat. Hageja on valitsejana kuni valitsemise lepingu ülesütlemiseni 01.06.2007 nõuetekohaselt täitnud talle korteriomanike üldkoosoleku otsusega pandud kohustusi. Tegemist on käsunduslepinguga, mille kohaselt kohustus hageja vastavalt lepingule osutama teisele isikule teenuseid, käsundiandja aga maksma selle eest tasu. Lisaks eeltoodule kohustusid korteriomanikud korteriomandi valitsemise korra p 3.1.4 kohaselt tasuma kaasomandil lasuvad maksud ja kaasomandi majandamise kulutused ning p 3.2.1 järgi hooldus- ja halduskulude eest vastavalt majanduskavale ja elamu tegelikele kuludele ja jäätmeveo eest vastavalt esitatud arvetele. Elamule XXX kommunaalteenuste osutamiseks sõlmis hageja AS-ga Cleanaway lepingu jäätmeveoks. Hageja tasus kostjate eest maamaksu, korraldas arvlemist, koostas majanduskavad, osutas puhastusteenust, jms. Kostjale esitatud arvete aluseks olid eelnimetatud ettevõtte, samuti tolli- ja maksuameti poolt hagejale igakuiselt esitatud arved. Üldkoosoleku protokolli nr 1 p 3.2.8 järgi on valitsejal majanduskuludega maksmisega viivitamisel õigus nõuda korteriomanikult viivist 0.15% päevas iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest, alates majandamiskuludele maksmise kuule järgneva kuu esimesest päevast. Võlatunnistus- kokkuleppe p 3.5 kohaselt kohustus võlgnik juhul, kui ta ei täida võlatunnistuse p-s 3 nimetatud kohustusi või täidab neid mittenõuetekohaselt, tasuma viivist 0.3% päevas tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Vaatamata hooldus-, haldus- ja kommunaalteenuste tegelikule kasutamisele ja kostjale igakuiselt saadetud arvetele ja meeldetuletustele ei ole kostjad eluruumide valitsemisel osutatud teenuste eest perioodil oktoober 2004 kuni veebruar 2006 ja detsember 2006 kuni käesoleva ajani tasunud. Eelnimetatud ajavahemikul osutas ning vahendas hageja kostjatele hooldus-, haldus- ja kommunaalteenuseid, mille eest ei ole kostjad tasunud järgmiselt: XXXX eest 4399.40 krooni, viivis 2326.20 krooni; XXX eest 4029.40 krooni; ja XXX eest 1646.45 krooni, viivis 1391.35 krooni. Kokku on kostjate poolt perioodil 01.10.2004 kuni 01.08.2007 tasumata 17 078.40 krooni. Hageja esitas 06.03.2007 kostjatele kirjaliku pretensiooni võla tasumiseks, kuid kostjad ei ole sellele vastanud ega asunud võlgnevust likvideerima.

Kuna kostjad ei ole hageja ees vabatahtlikult võlga tasunud ega esitanud vastuväiteid igakuiselt saadetud arvetele ega pretensioonile, seega sisuliselt aktsepteerides neis märgitud andmeid õigetena ning hooldus- ja halduskulude ning kommunaalteenuste eest tasumise kohustust, esitas hageja 07.09.2007 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjatelt solidaarselt välja mõista haldus-, hooldus- ja kommunaalteenuste võlg koos viivistega kokku summas 17 078.40 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. 14.01.2008 on kohus määrusega vastu võtnud hagejapoolse hagist loobumise ning lõpetanud menetluse Laine Uibo vastu käesolevas tsiviilasjas põhjusel, et Laine Uibo on esitanud notarile avalduse Lehte Kriisa pärandist loobumise kohta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. TsMS § 322 lg 1 näeb ette, et kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kostja I on hagimaterjalid – hagiavalduse koos lisade ja kirjaliku vastuse nõudega – 13.02.2008 oma registrisse kantud elukohas isiklikult kätte saanud. Kohus on teinud kindlaks, et kostja II tegelik elukoht asub kostja I elukohaga samal aadressil, kohus on andnud hagimaterjalid kostja II jaoks edasi kostjale I. Kohus loeb hagimaterjalid kostjale II kättetoimetatuks. Kostjaid on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui nad 20 päeva jooksul hagile ei vasta. 03.04.2008 on kohus kostja I taotlusel pikendanud hagiavaldusele vastamise tähtaega kuni

isikute ees vastutavad pärijad solidaarselt. PärS § 134 lg 1 p 1 sätestab, et esimeses järjekorras tasutakse pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandi hoiu ja hooldamise ning inventuuri tegemise kulud. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja hooldus- ja kommunaalteenuste võla koos viivistega kokku summas 17 078.40 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjatel solidaarselt. TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.