Tsiviilasi nr.2-07-51825/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 27.mai 2008 Kentmanni kohtumaja
tsiviilasi AL’i hagi MTÜ vastu kahju hüvitamises ning menetluskulude jaotuse määramises hageja AL, i.k. XXX elab XXX, menetluses osales isiklikult kostja MTÜ, reg. XXX, asub XXX, menetluses osales seadusjärgne esindaja, Mare Raidla ja volitatud esindaja, Maarika Pähklemäe asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 12.detsembril 2007 Harju Maakohtule hagi kostjalt kahju hüvitamiseks 5 000 krooni saamiseks. Hageja väidab, et osales 2005 aastal kostja korraldatud kursustel eesmärgiga asuda tööle kostja usaldustelefoni kaudu vabatahtliku nõustajana. Vaatamata kursuste läbimisele, ei saanud ta kostja juures lubatud töökohta. Kostja valiku kriteeriumid ei ole mõistetavad; vabatahtlike nõustajatena leidsid rakendust inimesed, kellel ei ole hagejaga võrreldes samaväärseid teadmisi ja praktilisi oskusi. Hageja väidab, et on pikema perioodi kestel puutunud kokku nõustamise ja psühhoteraapiaga ning omab märgitud eluvaldkonnas piisavalt teadmisi. Kostja ei ole käitunud hageja suhtes ausalt; kostja pidanuks võimaldama hagejale lubatud tööd usaldustelefonile vastajana ja nõustajana. Kostja esindaja, O.P andis hagejale eitava hinnangu ilma igasuguse põhjenduseta. Kostja on hageja suhtes käitunud vastuolus heade kommete ja üldtunnustatud tavadega. Vaatamata pöördumistele ei ole kostja andnud selgelt vastust, miks ei saad hagejat kooskõlas kursuste eesmärgiga rakendada. Hageja väidab, et läbis edukalt sarnase kursuse H A U juures ning töötab seal usaldustelefoni nõustajana.
Hageja väidab hagiavalduses, et kostja põhjustas hagejale varalist ja mittevaralist kahju kogusummas 5 000 krooni; varakahju seisnes kursustel osalemise tasus ja asjatult kulutatud ajas; samuti saamata jäänud tulus, mida hageja lootis nõustajana teenida. Mittevaraline kahju seisnes hagiavalduse kohaselt kostja solvava käitumise mõjus. Menetluse kestel täpsustas hageja kahju hüvitamise nõuet ning väitis, et kostja põhjustatud kahju on üksnes moraalne/mittevaraline. Kahju suurust hageja ei põhistanud. Kahju tekkis põhjusel, et hagejale ei selgitatud, miks ta loeti hageja kursuse mittesooritanuks. Vaatamata hageja teadmistele ja oskustele hinnati hagejat nii madalalt, et ei leitud võimalust leida talle rakendust. Hageja hinnati nõrgemaks kuulajaist, kes hageja professionaalse nägemuse kohaselt ei omanud mingit varasemat psühhoteraapilist ettevalmistust ja kogemust. Teda solvab kostja esindaja O.P ignoreeriv suhtumine. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et hageja ei ole mõistnud kostja tegevuses seisnevat vabatahtlikku missiooni, mis ei toimu tööseadusandluses ettenähtud alustel. Kostja möönab, et hageja võis osaleda hageja korraldatud kursustel. Hageja ei pea avalikkusele suunatud koolitustel osalenute arvestust; kursustel osavõtjaid ei registreerita. Kursused läbinud isikule antakse vastav tunnistus, mida hageja ei ole esitanud. Kostja juhatusele on hageja tundmatu; temaga väidetavalt juhtunud intsident ei ole kostjale teada. Kostja väidab, et hageja poolt korraldatud kursuste eesmärgiks ei ole vabatahtlike värbamine ja tööle rakendamine. Seminaride korraldajatel puuduvad sellekohased volitused. Kostja ei ole kunagi reklaaminud ega lubanud kursustel osalejatele tööd usaldustelefoni nõustajana. Hageja esitatud kostja tegevust tutvustav väljatrükk ei pärine vaidlusalusest ajast, vaid on 2008 reklaamkuulutus. Nõustamine on lubatud üksnes vastavat kvalifikatsiooni omavatel spetsialistidel. Selleks kvalifikatsiooni saamiseks tuleb läbida riiklikult aktsepteeritud koolitusprogramm vastavat koolitusluba omavate isikute juures. Kostja väidab, et ei ole põhjustanud hagejale kahju. Vabatahtlikele suunatud koolitused on toimunud tasuta ning töövälistel aegadel. Kursuste eesmärgiks on vabatahtlike koolitamine vajaduse olemasolul kellegi abistamiseks või ärakuulamiseks. Vabatahtlike tegevus ei ole töö ega teenuse osutamine. Kostja väidab ka, et ei vastuta O.P tegevuse eest. O.P ei ole hageja töötaja ega esindaja. Kostja organisatsiooniga ühinemise otsuseid teeb juhatus, mille koosseisu O.P ei kuulu. 2005 aasta kevadel ei olnud O.P kostja kursuste koordinaator. Hageja nimetatud V nimeline psühholoog on hagejale teadmata. Hageja ei ole kostja juhatusse väidetaval kursustel osalemise ajal või sellele lähedasel ajal pöördunud. Kostja väidab, et hageja on andnud eksitavaid andmeid MTÜ-s Usaldus telfori kutse omamise kohta. Hageja läbitud baaskoolitus ei anna sellist õigust. Kursustele järgnenud praktika hagejaga peatati. Esitatud sertifikaadid ja tunnistused ei ole arvestatavad kostja organisatsioonis valikute tegemisel. Hageja ei ole esitanud ka tunnistuste väljaandjate koolituslubasid. Kostjal ei lasu kohustust kommenteerida hagejale oma valikuid. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. kohtu hinnang Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti
õigusvastastest tegudest. Hageja väidab, et kostja on talle tekitanud mittevaralist kahju oma koosseisus vabatahtliku nõustajana tegutsemise/töötamise mitte võimaldamisega. Vaidlust ei ole selles, et pooltel puudub lepingul põhinev võlasuhe. Hageja ei kuulu kostja liikmeskonda. Seega tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda lepinguväliseid suhteid reguleerivatest sätetest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja väidab, et kahju on mittevaraline ja seotud isiklike õiguste rikkumisega. VÕS 1045 lg. 1 p. 4 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse või hüve rikkumisega. VÕS § 1046 järgi on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Hageja väidab, et kostja on solvanud teda ebakohase väärtushinnangu andmisega. Kostja väidab, et ei ole hagejat solvanud ega tema võimeid hinnanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kahju hüvitamise nõuetes tuleb hagejal tõendada kostja käitumise õigusvastasus, hagejal kahju olemasolu ning nende vahel esineva põhjusliku seoses olemasolu. Kostja tõendamise koormusesse kuulub teo tõrjumine või süü puudumise tõendamine. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hageja ei ole kohtule esitanud mingeid tõendeid, mis kinnitaks hageja väidet selles, et hageja oleks tema suhtes õigusvastaselt käitunud. Millegagi ei ole tõendatud, et kostja oleks hageja isikuomadusi ja psühhiaatriaalaseid teadmisi ning oskusi 2005 aastal hinnanud ning neile ebakohase väärtushinnangu andnud. Hageja selgitused kostja korraldatud kursustel osalemise kohta on umbmäärased ning konkretiseerimata, samuti vastuolulised. Hagiavalduses märgib hageja, et tegi kostja korraldatud kursustel osalemiseks kulutusi, edasises avalduses väidab hageja aga, et kursustel osalemisega temal kulusid ei kaasnenud. Seega ei ole hageja enese selgitused usaldusväärsed. Kostja on selgitanud, et ei pea vabatahtlikele korraldatud kursustel osalejate arvestust. Hagi on esitanud ebamõistliku hilinemisega, mis märkimisväärselt raskendab asjaolude selgitamist ja tõendite kogumist. Üksnes hageja antud selgitused ei ole tema kursustel osalemise tuvastamiseks piisavad. Ühtegi tõendit, mis kinnitaks hageja osalust kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et ka juhul, kui hageja kursustel osalemine leidnuks tuvastamist, puuduks hageja nõude rahuldamiseks alus. Hageja ei ole tõendanud kostja poolt tema isikule või oskustele väärtushinnangu andmist. Hageja taotlusel kohtus ülekuulatud tunnistaja, OP ütluste kohaselt on hageja isik temale tundmatu. Mingeid kohtumisi või konflikte hagejaga ta ei mäletanud.
Kohus märgib, et kostja ei vastuta mittetulundusühinguna OP poolt väidetava hagejat solvava käitumise eest. Mingeid tõendeid, millest saaks järeldada kostja vastutust OPkäitumise eest kohtule esitatud ei ole. OP on esitanud kostjale 2.mail 2005 arve (tl. 71) projektis „Uimasti ja HIV/AIDS’i info ja nõustamistelefon,” telefonil nõustamise teenuse osutamise eest. ja Kostja raamatupidamise 1.aprilli 2008 õiendiga ja OP tunnistusega on tõendatud kostja väide selles, et viimane ei kuulu kostja liikmeskonda, ega ole kostja töötaja või esindaja. Kursustel loengu pidamine ei ole hinnatav majandus- või kutsetegevuses teise isiku pideva kasutamisena. OP ei ole kostja esindaja ega ole täitnud kostja käsundit. Seega puudub alus kohaldada kostja suhtes VÕS §-s 1054 ettenähtud vastutust teise isiku eest; väidetavalt hageja ja OP vahel juhtunust ei teki õigusi ega kohustusi kostjale. Seega puudub esitatud tõendite alusel võimalus tõsikindlalt väita, et pooltel vahel esineb õiguslik puutumus. Kostja ei ole hageja suhtes toime pannud mingisugust tegu, millega saanuks hageja isiklike õigusi riivata. VÕS § 127 lg. 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja ei ole esile toonud, kuidas tema esile toodud sündmus tema elu kvaliteeti oleks mõjutanud. Hageja seletuse kohaselt on ta saanud temal psühhiaatriliste oskuste ja teadmiste kohta erinevatelt koolitajatelt tunnustavaid sertifikaate ning tunnistusi nii enne kui ka pärast hagis esile toodud sündmust. Hageja on esitanud Hingeabi Assotsiatsiooni Usaldus 31.juuli 2007 tunnistuse, millega on tõendatud, et hageja läbis telforite baaskoolituse mahus 45 tundi (tl. 8). Oma oskusi ja psühhoteraapilist kompetentsi tõendab hageja erinevate sertifikaatide ja tunnistustega, mis on hagejale väljastatud aastatel 2002 kuni 2005 aastal (tl. 41-47). Mingeid asjaolusid, mis viitaksid temal negatiivsete tagajärgede tekkimisele, ei ole esile toodud. Seega ei ole hageja olukord 2005 aastal väidetavalt juhtunu tõttu muutunud; hagejal puuduvad mistahes kahjustused, mida saaks kahju hüvitisega heastada. Isiklik solvumine või halb meeleolu ei ole hinnatav rahas hüvitatava mittevaralise kahjuna. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja nõue on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. menetluskulud Hageja on 12.detsembril 2007 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 250.00 krooni. Kostja on tasunud õigusabi eest 23.jaanuari 2008 maksekorraldusega nr. 32 OÜP 4 720 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-ga 162 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 1; 230; 436 ja 442; TsÜS §-st 5 ja VÕS §-st 3; 127 lg. 1; 1043; 1045 lg.1 p. 4; 1046 kohus o t s u s t a s: jätta rahuldamata väljamõistmises.
AL
hagi
MTÜ vastu
kahju
hüvitamiseks
5 000
krooni
Jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.