26. mai 2008. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-49640
Tsiviilasi
K OÜ hagi FIE H-A E vastu 17 743.10 krooni võlgnevuse ja viivise nõudes. H-A Ei vastuhagi K OÜ vastu 60 669.70 krooni kahju hüvitamise nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: K OÜ (reg kood xxx, asuk xxx); Hageja esindaja: K Siilak (OÜ Pearu Õigusbüroo, asukoht Endla tn 4, 10142 Tallinn); Kostja: FIE H-A E (IK xxx elukoht xxx); Kostja esindaja: advokaat A Biin (Advokaadibüroo Leino Biin ja Partnerid asukoht Pärnu mnt 48-15 10119 Tallinn).
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
05. mai 2008. a
RESOLUTSIOON
1.K OÜ hagi FIE H-A E vastu 17 743.10 krooni võlgnevuse ja viivise nõudes rahuldada.
2.Välja mõista FIE H-A E’ilt (IK xxx) põhivõlgnevus 17 743 (seitseteist tuhat seitsesada nelikümmend kolm) krooni ja 10 senti K OÜ (reg kood xxx) kasuks.
3.Välja mõista FIE H-A E’ilt viivis protsendina põhinõudest alates 03.10.2007. a kuni põhinõude täitmiseni (0,5% päevas) K OÜ kasuks.
4.H-A Ei vastuhagi K OÜ vastu 60 669.70 krooni kahju hüvitamise nõudes jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
5.Menetluskulud jätta täies ulatuses FIE H-A Ei kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 28.11.2007. a esitatud hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt suulise töövõtulepingu alusel vannitoa ja tualettruumi plaatimistööd Tallinnas aadressil Xxx. Töö tegemise käigus lisandusid kostja täiendaval tellimusel lammutustööd, sanitaartehnilised tööd, betooni läbiviigud, elektrijuhtmete paigaldus ning plaatimine köögis. Tehtud tööd akteeriti osaliselt 02.10.2007. a ja hageja esitas kostjale arve ettemaksu ületavas osas, tuginedes kostja poolt aktsepteeritud tööde üleandmise-vastuvõtu aktile. Vältimaks tööde peatamist, lepiti arve tasumise tähtajana kokku arve esitamise päev. Sellele vaatamata tasus kostja arvest summas 33 743.10 krooni 10 000 krooni 04.10.2007. a ja 6 000 krooni 05.10.2007. a. Ülejäänud 17 743.10 krooni on tänaseni tasumata.
2.25.10.2007. a edastas hageja kostjale meeldetuletuse võla tasumiseks koos viivisega tasumise tähtajaga hiljemalt 31.10.2007. a. Vastavalt kostja poolt aktsepteeritud arvele on viivis 0,5% tasumata summast päevas, mis meeldetuletuse esitamise ajaks oli kasvanud 2 040.10 kroonini. Täiendavaks tähtajaks kostja võlga ei tasunud.
3.VÕS § 635 lg 1, § 76 lg 1 ja 3, § 113 lg 1 alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 17 743.10 krooni ja viivis protsendina põhinõudest alates 03.10.2007. a kuni põhinõude täitmiseni (0,5% päevas). Kostja vastus ja vastuhagi
4.Kohtule 23.01.2008. a ja 10.03.2008. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hagetava summa 17 743.10 krooni jättis kostja tasumata põhjusel, et töö ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 641), millest kostja hagejat seaduses ettenähtud tähtaja kestel (VÕS § 644) ka teavitas.
5.Hageja jättis kööki paigaldatud keraamiliste plaatide vuugivahed täitmata, samuti olid vuugivahed täitmata WC-s, teostamata olid silikoonimistööd, kraanid torude külge ühendamata ja kraanikauss paigaldamata, vannitoas on plaadid osaliselt vuukimata, vann paigaldamata, vannitoa äravool oli negatiivse kaldega, s.t. vesi ei voolanud kanalisatsiooni, kanalisatsioonitorusse oli lastud kahhelkivi tükke, mis tekitasid ummistuse. Töö ei vastanud kokkulepitule, kuna oli teostatud osaliselt ning ebakvaliteetselt. Hageja oma kohustusi tähtaegselt ei täitnud ja ei lõpetanud vannitoa remonti kokkulepitud ajaks, s.o. 06. oktoobriks 2007. a. Kostja keeldus oma võlgnetava kohustuse täitmisest. 12.10.2007. a saatis kostja hagejale e-meili, milles loetles puudused.
6.Kohtule 19.03.2008. a esitatud vastuhagi kohaselt leppisid pooled kokku vannitoa remondi teostamises, töö maksumusega 28 320 krooni, millele lisandus materjalide maksumus. Enne töö teostamise alustamist esitas kostja hagejale 18.09.2007. a arve nr 71024 summas 17 700 krooni, mille hageja tasus.
7.02.10.2007. a (teisipäeval) täpsustasid pooled töö maksumust ja leppisid seejärel kokku, et töö lõpetatakse nädalavahetusel, s.o. 06. ja 07. oktoobril 2007. a. Tööde lõpetamiseks oli vaja lõpetada plaatide vuukimine ja silikoonimine, vannitoa mööbli, kraanide ja vanni paigaldamine ning köögiplaatide vuukimine. Hageja allkirjastas heauskselt nädalavahetuseks ka tööde üleandmisevastuvõtmise akti lootuses, et kostja täidab oma kohustused lubatud ajaks, s.o. nädalavahetuseks.
8.Pärast üleandmise akti allkirjastamist andis kostja hagejale arve nr 71028 summas 33 743.10 krooni. Hageja tasus nimetatud arvest osade kaupa 16 000 krooni. Osade kaupa tasumise põhjseks oli asjaolu, et hageja saab teostada makseid päevas ainult 10 000 krooni eest. Seega ei ole hageja tasunud kostjale esitatud arvest kokku 17 743.10 krooni.
9.Kostja pooleliolevaid töid hiljemalt 07.10.2007. a ei lõpetanud. Pärast kostja poolt paigaldatud vannitoa plaatide kuivamist soovis hageja kasutada dušši, kuid selle kasutamise käigus selgus, et duššialune põrand oli ehitatud vale kaldega, s.t. äravoolutrapp asus ülejäänud põrandast kõrgemal ja vesi ei voolanud kanalisatsiooni. 12.10.2007. a saatis hageja kostjale e-posti teel meeldetuletuse lõpetamata tööde ning pretensiooni valesti tehtud tööde kohta. Kostja e-kirjale ja telefonikõnedele ei reageerinud ja töid ei lõpetanud ning puudusi ei kõrvaldanud. Korduvates telefonikõnedes kostja põhjendusi tööde mittelõpetamise põhjuste kohta hagejale ei andnud, mistõttu keeldus hageja oma võlgnetava kohustuse täitmisest.
10.Hageja on kulutanud ehitusekspertiisile 826 krooni ning puuduste kõrvaldamiseks kulub veel 59 843.70 krooni. Kokku moodustab hageja kahju kostjapoolse lepingurikkumise tõttu 60 669.70 krooni. K OÜ vastus vastuhagile
11.Kostja ei nõustu hageja väitega, et maksumus 24 000 krooni, millele lisandus käibemaks, hõlmas kõiki vannitoa remonditöid. Vastavalt 23.09.2007 tellimuse kohta esitatud hinnapakkumisele on viidatud summa plaatimise tööde kokkuleppeline maksumus (arvestades hagejale tehtud 20%-list soodustust). Nimelt esitati tellimus vannitoa ja tualettruumi plaatimistöödele. Kostja võttiski tellimuse töösse ja tegi hagejale hinnasoodustuse üksnes põhjusel, et see pidi piirnema plaatimisega. On ebareaalne, et sellise mahuga töö, nagu viitab hageja, oleks tehtud märgitud hinnaga. Vannitoa mööbli ja dušinurga paigaldamist ei ole hageja temalt üldse tellinud. Ka hageja poolt esitatud OÜ C hinnapakkumine tööde kohta, mis väidetavalt on vajalikud algselt kostjalt tellitud tööde tegemiseks, summas 59 843,70 kinnitab omakorda kostja väidet, et tema hinnapakkumine oli plaatimistöödele.
12.Hageja väited tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise asjaolude kohta on paljasõnalised, tõendamata ja vastuolulised. Juhul, kui tasumise tingimuseks oli tööde lõpetamine
06.10.ja 07.10.2007, nagu hageja väidab, siis miks tasus hageja akti kohaselt esitatud arve alusel osa juba 04.10. ja 05.10.2007. Tegelik kokkulepe seisnes selles, et kostja lõpetab oluliselt mahukamaks kujunenud tööd siis, kui hageja tasub eelnevalt juba lõpetatud tööde eest. Ka arvel, mida kostja oma allkirjaga kinnitas, oli tasumise tähtaeg vastavalt kokkuleppele 02.10.2007. Seetõttu ei ole veenev kujunenud olukorrale vastuhagis antud uus selgitus. Vastupidine on dokumentaalselt tõendatud. Arvestades, et ka veel kolmandal päeval peale maksetähtaega ei olnud raha laekunud, teatas kostja hagejale tööde peatamisest. Pärast seda, kui töömehed olid jõudnud oma töövahendid kokku korjata ja asusid lahkuma, helistas hageja tagasi, informeerides 10 000 krooni ülekandmisest (kuupäev oli siis 04.10.2007). Tema palve ja lubaduse peale, tasuda igal järgneval päeval panga ülekandelimiiti arvestades 10 000 krooni, jätkati töötamist. Kuna aga järgmisel päeval laekus vaid 6000 krooni, teatas kostja hagejale, et kuni kokkulepet ei täideta, tööd peatuvad.
13.Eelkirjeldatust nähtub, et hageja oli rikkunud vastastikusest lepingust tulenevat omapoolset, s.o tasu maksmise kohustust vastuvõetud tööde osas. Järelikult ei olnud tal ka õigust nõuda kostjalt kohustuste täitmise jätkamist. Hageja tuginemine VÕS § 111 lg-le 1 kohustuse rikkumise õigustusena ei ole tegelikke asjaolusid arvestades põhjendatud. Hageja oli kirjalikult kinnitanud, et ta täidab oma kohustuse 02.10.2007, mida ta aga ei teinud. Seetõttu ei olnud kostjal viidatud sätte
alusel kohustust töid jätkata. Hagile lisatud 12.10.2007 e-kirja kostja paraku saanud ei ole, muidu oleks kostja sellele andnud samasuguse vastuse: kuni hageja ei ole oma kohustusi täitnud, kasutab kostja õigust keelduda oma kohustuste täitmisest.
14.Arvestades, et kostja ei ole oma kohustusi rikkunud, ei teki hagejal ka kahju hüvitamise nõuet kostja vastu. Isegi juhul, kui kostja poolt lõpetatud töödes oli puudusi, mida on võimatu tagantjärgi tuvastada, tulnuks kõigepealt anda kostjale võimalus nende puuduste kõrvaldamiseks vastavalt VÕS § 646 lg-le 1, mida kostja oleks saanud teha pärast hagejapoolsete kohustuste täitmist.
15.Mõistetamatu on väide, et „vannitoa äravool oli negatiivse kaldega s.t vesi ei voolanud kanalisatsiooni“, kui samas väidetakse, et “äravoolutrapp asus ülejäänud põrandast kõrgemal ja vesi ei voolanud kanalisatsiooni”. Järelikult mitte põrand ei ole vale kaldega, nagu samuti antud asjaolu kohta väidetakse, vaid plastmassist trapi kaas tuleks lasta allapoole. Vannitoa kanalisatsiooni toru tuleb alt keldrist otse läbi põranda üles vannituppa. Kui vann ja kraanikauss on ühendamata, siis ongi vannitoas lihtsalt toru ots üleval. Sellise töö tegemiseks kulub maksimaalselt 15 minutit.Juhul, kui hageja tellis vee kanalisatsiooni voolamiseks lahendusena dušinurga ümberehitustööd, maksumusega 7045 krooni, tegi ta seda oma riisikol. Kui arvestada sellega, et vannitoa põrandal on põranda vesiküte, siis põranda lõhkumisel on oht kahjustada põrandakütte torustikku, millise riski võtmist hageja kostja poolt usutavaks ei pea. Kahtlusi tööde teostamise osas süvendab ka asjaolu, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid ümberehitustöid või nende eest tasumist. Silikoonimistööd ei olnud tehtud, kuna need tehakse lõppviimistlusena, milleni kostja hageja objektil ei jõudnud. Nii näiteks silikoonitakse kraanikausi ja seina või vanni ja seina vahele jäävaid pragusid. Vastuhagist aga nähtub, et vanni ei olnud veel paigaldatud, samuti mitte kraanikaussi. Hageja heidab kostjale ette ka asjaolu, et „kraanid on torude külge ühendamata“, andes samas oma duši kasutamisega mõista, et vesi oli olemas. Kui vesi oli olemas, pidid olemas olema ka kraanid/ventiilid. Vastupidisel juhul jookseks neist torudest kogu aeg vett välja. Vastuhagis teatab hageja, et tööde lõpetamiseks oli vaja lõpetada plaatide vuukimine ja silikoonimine, vannitoa mööbli, kraanide ja vanni paigaldamine ning köögiplaatide vuukimine. Millegipärast on aga järgnevas tekstis kostja poolt tegemata jäänud töödena välja toodud ka vanni ja kraanikausi paigaldamata jätmist. Kohtuistung
16.Kohtuistungil 05.05.2008. a hageja jääb esitatud nõude juurde. Põhiprobleem on selles, et kõige esimese asjana valitakse põrandaplaadid, põrandale valiti suured plaadid. Kui hiljem see trapp sinna tuli, siis sai see tehtud sellise arvestusega, et sinna tuleb valmis duššinurk. Kalded tulevad igast neljast kohast kokku, sinna ei tohiks panna sellised plaate. Vanade plaatide väljalõhkumine lubati kostja poolt ära teha.
17.Kostja rõhutab seda, et kui plaadid on juba olemas ja sellele järgneb ettevalmistav töö, siis peaks ehitaja arvestama, et suurem plaat nõuab hoolikamat tööd. Voolamiseks peab olema kalle. Ainuke lisatöö oli köök.
18.Hageja esindaja seletuse kohaselt hagi aluseks on arve, millest on osa tasumata, see on allkirjastatud ja kinnitatud kostja poolt, arve aluseks olev akt on samuti kostja poolt allkirjastatud. Arve tasumise tähtaeg oli 2. okt 2007. a, seda on kostja rikkunud, kuigi ta on osaliselt tasunud. Sõltumata vaidlusest ei muuda see asjaolu, et konkreetsed tööd, milles suhtes on arve esitatud on aktsepteeritud ja arve kuulub tasumisele. Vastuväidetena kostja vastusele, rõhutame, et esitatud tõend (arve) on pisut kaheldava väärtusega, C hinnapakkumine- selles osas ei arva, et see on kostja kahju tõendav dokument, et nõuda kahju hüvitamist hagejalt. Sisuliselt analüüsis, näeme viidet plaatide hinnale, see 20 000, sellele vastab hinnapakkumine ka hageja poolt. Sularahaarve, mis on
esitatud vastuhagiga, väidetavalt 7450 krooni- ekslik, kui sularahaga arveldada siis toimub fikseerimine, kuid antud juhul ei ole seda, samuti puudub order, mis näitaks sularaha liikumist C ’ile. Samuti on paljasõnalised kostja viited hageja poolt nõutud arvele, tunnistaja kinnitas seda. Kostja enda käitumine näitab, et kostja asus hageja arvet tasuma, millega kinnitas, et hagejal on õigus seda nõuda.
19.Kostja esindaja seletuse kohaselt töö peab alati vastama kvaliteedile. Antud juhul on see hageja poolt ebakvaliteetselt tehtud, mis toob lisakulutusi. Osad lisakulutused on tehtud, osa on vaja teha. Kostja on tasunud C arve, sularaha andmisel tõesti puudub allkiri, aga tuleks lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. Kohtu põhjendused
20.Kohus, kuulanud ära hageja esindajad, kostja ja kostja esindaja ning tunnistaja, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Vastuhagi ei kuulu rahuldamisele.
21.Kohus on tuvastanud, et kostja tellis hagejalt suulise töövõtulepingu alusel vannitoa ja tualettruumi plaatimistööd Tallinnas aadressil Xxx. Tehtud tööde kohta koostati 02.10.2007. a osaline tööde üleandmise akt nr 103 ja hageja esitas kostjale arve ettemaksu (17 700 krooni) ületavas osas. Arve tasumise tähtajana lepiti kokku 1 päev (tl 7). Kostja tasus arvest nr 71028 summas 33 743.10 krooni 10 000 krooni 04.10.2007. a ja 6 000 krooni 05.10.2007. a. Ülejäänud 17 743.10 krooni on tasumata.
22.Kostja ei eita 17 743.10 krooni tasumata jätmist, kuid põhjendab seda sellega, et hageja poolt teostatud tööd olid puudustega, mille kõrvaldamiseks on kostja kulutanud 826 krooni ehitusekspertiisil ning puuduste kõrvaldamiseks kulub veel 59 843.70 krooni. Kostja vastuväite kohaselt jättis hageja kööki paigaldatud keraamiliste plaatide vuugivahed täitmata, samuti olid vuugivahed täitmata WC-s, teostamata olid silikoonimistööd, kraanid torude külge ühendamata ja kraanikauss paigaldamata, vannitoas on plaadid osaliselt vuukimata, vann paigaldamata, vannitoa äravool oli negatiivse kaldega, s.t. vesi ei voolanud kanalisatsiooni, kanalisatsioonitorusse oli lastud kahhelkivi tükke, mis tekitasid ummistuse (tl 51).
23.Võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.
24.Hageja leiab, et tema tasunõue 17 743.10 krooni on muutunud sissenõutavaks 02.10.2007. a, mil pooled allkirjastasid osalise tööde üleandmise akti nr 103 ning kostja on alusetult keeldunud teostatud ja vastuvõetud tööde eest tasumast. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja on alusetult keeldunud tööde eest tasumast. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö
vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmisevastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohtu hinnangul ei olnud kostjal seega põhjust akti nr 103 vastuvõetud tööde eest tasumisest keelduda.
25.Kostja vastuväite kohaselt on hageja arve nr 71028 osalise mittetasumise põhjuseks ebakvaliteetne töö, mille ulatus on fikseeritud kostja poolt hagejale 12.10.2007. a saadetud e-kirjas (tl 54). Kostja peamine etteheide hagejale on vannitoa äravoolu vale kalle, äravoolu trapp asub kõrgemal kui vuugivahed. Hageja ei eita, et jättis kostja objektil lisatööd pooleli, kuid selle tingis asjaolu, et kostja ei tasunud hageja poolt 02.10.2007. a kostjale esitatud arvet tehtud tööde eest. Kohus on seisukohal, et akti nr 103 alusel vastuvõetud töödes ei esinenud selliseid puuduseid, mis oleks andnud kostjale õiguse jätta tööde eest tasumata. VÕS § 641 lg 3 kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kohtu hinnangul väidab kostja paljasõnaliselt, et põrand on negatiivse kaldega. Kohtule on esitatud fototahvlid (tl 56, 2-08-10271 tl 13), millelt nähtub, et põrand ei ole mitte negatiivse kaldega nagu märgib kostja, vaid horisontaalne. Kuna kostja poolt oli algselt planeeritud duššikabiini paigaldus (tl 89), mitte lahtine dušš ei saa kostja tugineda mittemaksmisel töö puudusele, mis tulenes tema enda juhisest. Samuti valis kostja ise liigsuured põrandaplaadid, arvestades vannitoa põrandapinna väheseid ruutmeetreid. Kohtu hinnangul ei ole hageja teostatud töödele hinnangu andmisel alust lähtuda ka objekti ülevaatuse aktist (2-08-10271 tl 10-11), kus akti koostaja hinnangul ei vasta hageja teostatud töö viimistlus RYL 2000 74.3 ptk 642. Poolte vahel oli sõlmitud suuline leping, kus ei olnud kokkulepitud töö vastavuses RYL 2000 nõuetele, seega pidi töö vastama keskmisele kvaliteedile, millele töö kohtu hinnangul ka vastas.
26.Kohus peab ebausaldusväärseks kostja seletust selle kohta, et saatis hagejale puuduste kohta pretensiooni 12.10.2007. a. Hageja väitel sai ta selle e-kirja alles kohtumenetluse käigus. Kostja on kohtumenetluses kinnitanud, et lasi paigaldatud plaatidel ära kuivada ning läks dušši alla ja veendus, et kalle on vale. Esmaspäeval teatas kostja hagejale puudustest telefoni teel (tl 60). Samas kinnitab kostja oma vastuses kohtule, et kraanid on torude külge ühendamata ja kraanikauss paigaldamata (tl 51). Kohus nõustub hagejaga, et kui vesi oli dušši all käimiseks olemas, ei saanud olla puudu kraanid ja ventiilid (tl 73). Kohtu hinnangul erineb 12.10.2007. a e-kirja stiil oluliselt hageja ja kostja varasemast e-kirja vahetusest (tl 53). Kohtus tunnistajana üle kuulatud Kalevi Närepi ütluste kohaselt tehti töö kostjale kui sõbrale (tl 80), mis nähtub ka 02.10.2007. a e-kirja stiilist. 12.10.2007. a e-kirjast nähtub aga ametlik stiil, mis kohtu hinnangul viitab sellele, et e-kiri on koostatud eesmärgiga kasutada seda kohtumenetluses ja tegelikkuses ei ole 12.10.2007. a kostja hagejale seda saatnud. Ühtegi kostja poolt allkirjastatud või hagejale kättetoimetamist tõendava märkega pretensiooni ei ole kostja kohtumenetluses esitanud. Kohus ei pea tõenäoliseks ka olukorda, kus juhul kui hageja oleks pretensiooni saanud, ei märgi hageja sellest omakorda kostjale 25.10.2007. a saadetud meeldetuletuses (tl 9).
27.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda tehtud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 17 743.10 krooni. Põhinõude summas 17 743.10 krooni täitmise tähtaeg lõppes 02.10.2007. a. Kuna kostja on arve maksmisega hilinenud, tuleb kooskõlas arve nr
71028 ja VÕS § 113 lg 1 mõista välja kostjalt ka viivis alates 03.10.2007. a kuni põhinõude täitmiseni.
28.Kostja on esitanud vastuhagi, mille kohaselt H-A E on kulutanud ehitusekspertiisile 826 krooni ning puuduste kõrvaldamiseks kulub veel 59 843.70 krooni, mistõttu moodustab tema kahju K OÜ poolse lepingurikkumise tõttu 60 669.70 krooni. K OÜ vastuväite kohaselt ei ole tõendatud, et ümberehitustööd oleks teostatud või nende eest oleks tasutud (tl 73). Kohus nõustub K OÜga selles, et tegelikkuses ei ole ümberehitustöid teostatud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki poolt peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et H-A Ei väide temal kahju tekkimise kohta on paljasõnaline ja kohtumenetluses tõendamata.
29.Kahju tekkimise tõendamiseks on kohtule esitatud COÜ 07.12.2007. a hinnapakkumine nr 4107, mille kohaselt on tööde maksumus kokku 59 843.70 krooni (tl 58). 12.03.2008. a kohtuistungil kinnitas H- A E, et hinnapakkumises järjekorranumbrite 1, 2 ja 10 all olevad tööd on ka teostatud. 10.04.2008. a on COÜ esitanud uue hinnapakkumise 41-07-1 (tl 86), kus numbrite 1 ja 2 all on endiselt märgitud samad tööd, mis esialgses hinnapakkumises vaatamata sellele, et väidetavalt on need tööd tegelikkuses teostatud. Kohtu hinnangul ei saaks 10.04.2008. a hinnapakkumises sisalduda vannitoa põranda väljalõhkumist, kui see tegelikkuses juba teostatud oleks. Seega on kohtu hinnangul H-A E avaldanud kohtule 12.03.2008. a ja 24.03.2008. a kohtuistungil mittetõeseid andmeid väites, et põranda ümberehitustööd on teostatud ja vesi jookseb nüüd ikka allapoole (tl 69).
30.Kohus on seisukohal, et ilmne vasturääkivus seisneb ka selles, et H-A Ei väitel on ta tasunud sularaha arve nr S41-07-1 summas 7 045 krooni (tl 87). Kohus leiab, et juhul kui viidatud arve oleks tegelikkuses tasutud, ei saaks COÜ 10.04.2008. a hinnapakkumises sisalduda tööd, mille eest juba 14.03.2007. a on tasutud. Just seda on aga kostja väitnud, et maksetingimus sularaha tähendab arvel seda, et arve on tasutud. Kohus nõustub hagejaga selles, et igal sularaha maksel jääb sellest siiski allkirjastatud order või märge sularaha tasumise kohta. Käesoleva juhul kostja arve summas 7 045 krooni tasumist tõendanud ei ole. Ka kostja enda 19.03.2008. a esitatud vastuhagi nõude sõnastusest ilmneb üheselt, et H-A E on kulutanud ehitusekspertiisile 826 krooni ning puuduste kõrvaldamiseks kulub veel 59 843.70 krooni. Kohus nõustub K OÜ-ga, et kohtumenetluses ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid ümberehitustööde teostamist või nende eest tasumist (tl 73). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja vastuhagi K OÜ vastu kahju 60 669.70 krooni hüvitamise nõudes jätta rahuldamata. Menetluskulud
31.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud (s.h hageja õigusabikulud, tasutud riigilõivu summas 1 250 krooni ja tunnistajatasu) täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.