Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Kinnisvara Service OÜ esitas 28.11.2007.a hagi FIE Heigo-Aulemb Enslingi vastu, paludes kostjalt välja mõista põhivõla 17 743,10 krooni ja viivise 0,5% põhivõlast päevas alates 3.10.2007.a kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt suulise töövõtulepingu alusel vannitoa ja tualettruumi plaatimistööd Tallinnas aadressil Xxxxxx xx-xx. Töö tegemise käigus lisandusid kostja täiendaval tellimisel lammutustööd, sanitaartehnilised tööd, betooni läbiviigud, elektrijuhtmete paigaldus ning plaatimine köögis. Tehtud tööd akteeriti osaliselt 2.10.2007.a ja hageja esitas kostjale arve ettemaksu ületavas osas, tuginedes kostja poolt aktsepteeritud tööde üleandmise-vastuvõtu aktile. Vältimaks tööde peatamist, lepiti arve tasumise tähtajana kokku arve esitamise päev. Sellele vaatamata tasus kostja 33 743,10 krooni suurusest arvest 10 000 krooni 4.10.2007.a ja 6000 krooni 5.10.2007.a. Hageja esitas 25.10.2007.a kostjale meeldetuletuse ülejäänud 17 743,10 krooni tasumiseks koos viivisega hiljemalt 31.10.2007.a. Vastavalt kostja poolt aktsepteeritud arvele on viivis 0,5% tasumata summast päevas. Täiendavaks tähtajaks kostja võlga ei tasunud. Kostja vastuväited ja vastuhagi Kostja hagi ei tunnistanud. Pooled leppisid kokku vannitoa remondi teostamises maksumusega 28 320 krooni, millele lisandus materjalide maksumus. Kostja tasus enne töö teostamist 17 700 krooni. Pooled täpsustasid 2.10.2007.a töö maksumust ja leppisid seejärel kokku, et töö lõpetatakse nädalavahetusel, s.o. 6. ja 7. oktoobril 2007.a. Kostja allkirjastas heauskselt ka tööde üleandmise-vastuvõtmise akti lootuses, et hageja täidab oma kohustused lubatud ajaks. Pärast üleandmise akti allkirjastamist andis hageja kostjale arve nr 71028 summas 33 743,10 krooni, millest kostja tasus 16 000 krooni. Hageja pooleliolevaid töid kokkulepitud ajaks ei lõpetanud. Kostja jättis 17 743,10 krooni tasumata seetõttu, et töö ei vastanud lepingutingimustele ning oli teostatud osaliselt. Hageja jättis kööki ja tualettruumi paigaldatud keraamiliste plaatide vuugivahed täitmata, silikoonimistööd teostamata, kraanid torude külge ühendamata, kraanikausi paigaldamata, vannitoas plaadid osaliselt vuukimata ja vanni paigaldamata. Duši kasutamise käigus selgus, et dušialune põrand oli ehitatud vale kaldega, s.t. äravoolutrapp asus ülejäänud põrandast kõrgemal ja vesi ei voolanud kanalisatsiooni. Kostja saatis 12.10.2007. a hagejale e-kirja, milles loetles puudused. Kostja palus vastuhagis hagejalt välja mõista 60 669,70 krooni. Kostja kulutas ehitusekspertiisile 826 krooni ning puuduste kõrvaldamiseks kulub veel 59 843,70 krooni. Kokku moodustab kostja kahju hagejapoolse lepingurikkumise tõttu 60 669,70 krooni. Hageja vastus vastuhagile Hageja vastuhagi ei tunnistanud. Kostja väited tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise asjaolude kohta on tõendamata ja vastuolulised. Tegelik kokkulepe seisnes selles, et hageja lõpetab oluliselt mahukamaks kujunenud tööd siis, kui kostja tasub eelnevalt juba lõpetatud tööde eest. Kostja kinnitas kirjalikult, et ta täidab oma kohustuse 2.10.2007.a,

mida ta aga ei teinud. Seetõttu ei olnud kostjal kohustust töid jätkata. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks ümberehitustööde teostamist. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Kostja ei eitanud 17 743,10 krooni tasumata jätmist, kuid põhjendas seda sellega, et hageja poolt teostatud tööd olid puudustega. Hageja leidis, et tema tasunõue muutus sissenõutavaks 2.10.2007.a, mil pooled allkirjastasid osalise tööde üleandmise akti nr 103. Kohus nõustus hagejaga selles, et kostja on alusetult keeldunud tööde eest tasumast. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998.a lahendis nr 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös. Kohtu hinnangul ei olnud kostjal seega põhjust aktiga nr 103 vastuvõetud tööde eest tasumisest keelduda. Kostja vastuväite kohaselt on arve nr 71028 osalise mittetasumise põhjuseks ebakvaliteetne töö, mille ulatus on fikseeritud kostja poolt hagejale 12.10.2007. a saadetud e-kirjas. Kostja peamine etteheide hagejale on vannitoa äravoolu vale kalle. Hageja ei eitanud, et ta jättis lisatööd pooleli, kuid selle tingis asjaolu, et kostja ei tasunud 2.10.2007.a esitatud arvet tehtud tööde eest. Kohus oli seisukohal, et akti nr 103 alusel vastuvõetud töödes ei esinenud selliseid puuduseid, mis oleks andnud kostjale õiguse jätta tööde eest tasumata. Kohtu hinnangul väidab kostja paljasõnaliselt, et põrand on negatiivse kaldega. Kohtule esitatud fototahvlitest nähtub, et põrand ei ole mitte negatiivse kaldega, vaid horisontaalne. Kuna kostja poolt oli algselt planeeritud dušikabiini paigaldus, mitte lahtine dušš, siis tulenevalt VÕS § 641 lg-st 3 ei saa kostja tugineda mittemaksmisel töö puudusele, mis tulenes tema enda juhisest. Samuti valis kostja ise liiga suured põrandaplaadid, arvestades vannitoa põrandapinna väheseid ruutmeetreid. Kohtu hinnangul ei ole hageja teostatud töödele hinnangu andmisel alust lähtuda ka objekti ülevaatuse aktist, kus akti koostaja hinnangul ei vasta hageja teostatud töö viimistlus RYL 2000 74.3 ptk-le 642. Poolte vahel oli sõlmitud suuline leping, kus ei olnud kokku lepitud töö vastavuses RYL 2000 nõuetele, seega pidi töö vastama keskmisele kvaliteedile, millele töö kohtu hinnangul ka vastas. Kohus pidas ebausaldusväärseks kostja seletust selle kohta, et ta saatis hagejale puuduste kohta pretensiooni 12.10.2007.a. Hageja väitel sai ta selle e-kirja alles kohtumenetluse käigus. Kohus nõustus hagejaga, et kui vesi oli duši all käimiseks olemas, ei saanud kraanid ja ventiilid puudu olla. Kohtu hinnangul erineb 12.10.2007.a e-kirja stiil oluliselt poolte varasemast e-kirja vahetusest, mis kohtu hinnangul viitab sellele, et e-kiri on koostatud eesmärgiga kasutada seda kohtumenetluses ja tegelikkuses ei ole 12.10.2007.a kostja hagejale seda saatnud. Ühtegi kostja poolt allkirjastatud või hagejale kättetoimetamist tõendava märkega pretensiooni ei ole kostja kohtumenetluses esitanud. Kohus ei pidanud tõenäoliseks ka olukorda, kus juhul kui hageja oleks pretensiooni saanud, ei märgi hageja sellest omakorda kostjale 25.10.2007.a saadetud meeldetuletuses. Kostjal on VÕS-i ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda tehtud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 17 743,10 krooni. Kuna kostja on arve maksmisega hilinenud, tuleb kooskõlas arvega nr 71028 ja VÕS § 113 lg-ga 1 mõista kostjalt välja ka viivis alates 3.10.2007.a kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus nõustus hageja vastuväitega vastuhagile, et kohtumenetluses ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid ümberehitustööde teostamist või nende eest tasumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja vastuhagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Kostja palus kohtuotsuse tühistada osas, millega kohus rahuldas hagi, ning jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole otsus selge ega rajane esitatud tõenditele. Kostjale jääb mõistetamatuks, miks kohus leidis, et hageja on teostanud kõik kokku lepitud tööd, kuigi hageja ise tunnistas, et ta jättis tööd pooleli. Kostja põhjendas korduvalt, miks ta allkirjastas tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, kuigi tööd olid veel lõpetamata. Kohus mõistis ilmselt ekslikult väljendit „negatiivne kalle“. Kostja pidas silmas seda, et põrandal puudub vajalik kalle vee äravooluks. Kui põrand on horisontaalne, siis ei saagi vesi ära voolata. Hageja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik peab sellisest asjaolust olema teadlik ja seega ei saa väita, et tehtud töö vastab tavapärasele kvaliteedile. Eesti ehituspraktikas on tavapärane, et tööde teostamisel lähtutakse Soome RYL 2000 nõuetest, kui ei ole kokku lepitud muid standardeid. Need nõuded on taolises majandustegevuses tavapärased ja vaikimisi eeldatakse kõikide tööde kvaliteedi vastavust eelnimetatule. Hageja teostatud töö ei saa vastata keskmisele kvaliteedile, kuna RYL 2000 kvaliteedinõuded ei näe ette, et vannitoa põrand äravoolangu juures peab olema horisontaalne. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leidis, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 17 743.10 krooni ja viivis protsendina põhinõudest alates 03.10.2007.a kuni põhinõude täitmiseni (0,5% päevas). Apellatsioonkaebuses kordab kostja esimese astme kohtule esitatud väiteid, millele maakohus on piisava põhjalikkusega vastanud ning kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse seisukohtadega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. Kaebuses tugineb kostja asjaolule, et otsus ei ole selge ega rajane esitatud tõenditele. Kolleegium apellandi seisukohaga ei nõustu. Kaebusest ei nähtu, milliseid tõendeid on kohus valesti hinnanud. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vaidlust ei ole selles, et suulise töövõtulepingu järgi tellis kostja hagejalt Juhtme 20-17, Tallinnas vannitoa ja tualettruumi plaatimistööd ja tehtud tööde vastuvõtmise kohta allkirjastasid pooled üleandmise akti nr 103 (tl 8) ja et kostja on hageja esitatud arvest nr 71028 (tl 7) jätnud tasumata 17 743.10 krooni, põhjendades tasumata jätmist kokkulepitud tööde tegemata jätmise ja puudustega tehtud töödes.

Kolleegiumi arvates leidis maakohus õigesti, et kostja on alusetult keeldunud tehtud tööde eest tasu maksmisest. VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kostja väited töös esinevate puuduste kohta ei põhine asjas kogutud tõenditele. Tunnistaja K. N. ütlustega kohtuistungil (tl 80) on tõendatud, et töö lepiti kokku ainult plaatimise kohta, hind lepiti kokku telefoni teel ja kostjale esitatud arvel ei kajastatudki kõiki juba tehtud (lisa) töid. Kolleegium nõustub kohtuga selles, et akti alusel vastuvõetud töödes ei esinenud selliseid puudusi, mis oleksid andnud kostjale õiguse jätta tehtud töö eest tasumata. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi, sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmisevastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tuginevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös. Kostja võttis tööd aktiga vastu, pretensiooni ei esitanud ja tasus töö eest osaliselt kahes osas kokku 16 000 krooni. VÕS § 641 lg 3 järgi ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Asja materjalidest nähtuvalt lisandus töö käigus kostja täiendaval tellimusel lisatöid (lammutus- ja sanitaartehnilised tööd, betooni läbiviigid, elektrijuhtmete paigaldus ja plaatimine köögis), mis kostjale esitatud arves ei kajastu ja millele ei saa kostja tehtud ja vastuvõetud töö eest tasumata jätmisel tugineda (tl 54). Kohus leidis õigesti, et kuna kostja poolt oli algselt planeeritud paigaldada dušikabiin, mitte lahtine dušš, ei saa kostja tugineda mittemaksmisel töö puudusele, mis tulenes tema enda poolt antud juhisest. Esitatud fototahvlite põhjal tegi kohus põhjendatud järelduse, et põrand ei olnud mitte negatiivse kaldega, nagu leiab kostja, vaid horisontaalne, lisaks nähtub tunnistaja ja hageja esindaja kohtuistungil antud ütlustest, et kostja ise oli valinud põrandapinna ruutmeetreid arvestades suuremad põrandaplaadid ja trapp tehti sellise arvestusega, et sinna tuleb valmis dušinurk (tl 82). Põhjendatud on kohtu järeldus ka selles, et Ehituskonsult Grupp OÜ akti (nr 2-08-10271 tl 10-11) põhjal ei saa tehtud töödele hinnangut anda. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et pooled oleksid suuliselt kokku leppinud töö vastavuses RYL 2000 nõuetele, seega pidi töö vastama keskmisele kvaliteedile, millele see ka vastas. Kolleegium sellega nõustub. Kaebuse väide selles, et Eesti ehituspraktikas on tavapärane tööde teostamisel lähtuda RYL 2000 nõuetest, on paljasõnaline. Üleantud töödes tavapärasest kvaliteedist ega enda juhistest kõrvalekaldeid kostja tõendanud ei ole. Kaebuses ei ole kostja vaidlustanud hageja seisukohta selles, et tema 12.10.2007.a e-kirja (tl 54) sai hageja kätte alles kohtumenetluse käigus. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Et kostjal oli pooltevahelisest suulisest lepingust ja VÕS-ist tulenevalt kohustus tehtud tööde eest tasuda, oli hageja õigustatud VÕS § 113 lg 1 järgi nõudma ka viivist, alates 03.10.2007.a kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust anda kostja nõudele maakohtuga võrreldes teistsugust hinnangut. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus kohtuotsuse

vaidlustatud osas muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonimenetluse menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 kohaselt koosmõjus § 171 lg-ga 1 jätta kostja FIE Heigo-Aulemb Enslingi kanda.

Ülle Jänes

Ande Tänav

Urmas Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.